Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

1924—Iminyaka Lelikhulu Leyendlulile

1924—Iminyaka Lelikhulu Leyendlulile

I-BULLETIN a yaJanuary 1924 yatsi: “Kuyintfo lekahle kutsi njalo nakucala umnyaka wonkhe umntfwana weNkhosi . . . abuke tindlela letinsha tekusebentela Nkulunkulu.” Njengobe umnyaka uchubeka, Bafundzi BeliBhayibheli basisebentisa ngetindlela letimbili leseluleko: baba nesibindzi futsi bafuna tindlela letinsha tekushumayela.

BAKHA SITESHI SEMSAKATO

Besekuphele sikhatsi lesingetulu kwemnyaka bazalwane eBethel bakha siteshi semsakato lokutsiwa yi-WBBR eStaten Island, eNew York. Ngemuva kwekulungisa lendzawo kuze kwakhiwe, bakha likhaya lelikhulu letisebenti nalesinye sakhiwo lesitawuhlala imishini. Nasebawucedzile lomsebenti, labazalwane bahlanganisa imishini kuze kucale kusakatwe. Kodvwa kunaletinye tinkinga lebekufanele batincobe.

Labazalwane batfola kutsi bekumatima kufaka loko bekutawusita kutsi lomsakato ubambe siteshi (antenna). Loku kwekubamba siteshi bekungemamitha langu-91 budze, futsi bekufanele kuhhakwe etigodvweni letimbili letingemamitha langu-61 budze. Nabazama kwekucala behluleka. Ngenca yekutsi bebetsembele kuJehova, bagcine baphumelele. Calvin Prosser, naye lebekenta lomsebenti watsi: “Kube saphumelela nasikumisa kwekucala, besitatishaya sifuba sitsi: ‘Buka kutsi senteni!’” Labazalwane balunika Jehova ludvumo ngekuphumelela kwabo, kodvwa tinkinga tabo betisengakapheli.

Kumiswa kwekusimisa intfo yekubamba siteshi emsakatweni i-WBBR

Ngaleso sikhatsi bekuyintfo lensha kusakata ngewayilesi, futsi bekulukhuni kutfola imishini ledzingekako. Ngako bazalwane batfola imishini kulotsite lebekayakhile. Kunekutsi batsenge umbhobho, basebentisa welucingo. Ngalelinye lilanga ebusuku ngaFebruary, bazalwane bancuma kuhlola kutsi uyasebenta yini lomshini. Bebadzinga labangakusakata, ngako bahlabela tingoma teMbuso. Ernest Lowe uyachazeka nakakhumbula kutsi batsi labazalwane basahlabela batfola lucingo loluvela kuJudge Rutherford, b lowabeva bahlabela ewayilesini yakhe aseBrooklyn, lebeyikhashane ngamakhilomitha langaba ngu-25.

UMzalwane Rutherford watsi: “Cishani lomhlolo, ngatsi ningemakati!” Banemahloni kancane, labazalwane bacisha ngekushesha, kodvwa besebaciniseka kutsi bebakulungele kusakata.

NgaFebruary 24, 1924, ngesikhatsi kusakatwa kwekucala, uMzalwane Rutherford waniketela lesiteshi watsi sentelwe “kusita emsebentini weMbuso waMesiya.” Watsi injongo yalesiteshi “kusita tonkhe tinhlobo tebantfu kutsi ticondze liBhayibheli kanye nesikhatsi lesibalulekile lesiphila kuso.”

Ngesencele: UMzalwane Rutherford use-studio sekucala

Ngesekudla: Imishini lebeyisetjentiswa esiteshini sekusakata

Lokusakata kwekucala kwahamba kahle. Lesiteshi semsakato i-WBBR sasebenta iminyaka lengu-33 kuze kusakatwe tinhlelo lebetitawusita bantfu baJehova.

BAHOLI BENKHOLO BASOLWA NGESIBINDZI

NgaJuly 1924, Bafundzi BeliBhayibheli baba nemhlangano wesifundza eColumbus, e-Ohio. Lebebete kulomhlangano bebasuka emaveni lasemhlabeni wonkhe, beva tinkhulumo ngesi-Arab, ngesiNgisi, ngesiFulentji, ngesiJalimane, ngesiGriki, ngesiHungary, ngesiTaliyane, ngesiLithuania, ngelulwimi lwasePoland, ngesiRussia, ngetilwimi taseScandinavia, nangesi-Ukraine. Tincenye talomhlangano tasakatwa ewayilesini, futsi kwahlelwa kutsi liphephandzaba lokutsiwa yi-Ohio State Journal libhale umbiko ngalebekwenteka onkhe malanga kulomhlangano.

Umhlangano wesifundza lebewunga-1924 eColumbus, e-Ohio

NgaLesine, July 24, bazalwane nabodzadze labangetulu kwa-5 000 bahamba bayoshumayela. Banika bantfu tincwadzi letingaba ngu-30 000 futsi bacalisa tifundvo teliBhayibheli netinkhulungwane tebantfu. Sicongosekulindza sabita lelilanga ngekutsi “yincenye lejabulisa kakhulu kulomhlangano.”

Lokunye lokujabulisako kwenteka ngaLesihlanu, July 25, ngesikhatsi uMzalwane Rutherford abeka inkhulumo yakhe, ngesibindzi wafundza liphepha lebelimangalela bafundisi. Belibhalwe ngendlela lokubhalwa ngayo emaphepha asenkantolo lamangalela bantfu, futsi belisola baholi betepolitiki, benkholo nebetekutsengiselana “ngekuvimbela bantfu kutsi bafundze liciniso ngeMbuso waNkulunkulu lotawusetjentiswa nguNkulunkulu kuze abusise bantfu.” Ngetulu kwaloko, leliphepha latsi lamadvodza “asekela i-League of Nations futsi atsi ‘iyindlela yaNkulunkulu yekubusa umhlaba.’” Bekutawudzingeka Bafundzi BeliBhayibheli babe nesibindzi sekutjela bantfu lomlayeto.

Sicongosekulindza nasikhuluma ngalomhlangano satsi: “Lelibutfo lelincane leNkhosi lebeliseMhlanganweni Wesifundza eColumbus lahamba linekukholwa lokucinile . . . , likulungele kubhekana netikhali letinemandla tesitsa.” Leo Claus, lebekakhona kulomhlangano watsi: “Sahamba sinemdlandla wekuyosakata lomlayeto ensimini yetfu.”

Lipheshana lelitsi Ecclesiastics Indicted

Nga-October, Bafundzi BeliBhayibheli bacala kusakata tigidzi temakhophi elipheshana lelitsi Ecclesiastics Indicted, lebelifana naleli belifundvwe nguMzalwane Rutherford. Kulelinye lidolobha lelincane lokutsiwa yiCleveland, e-Oklahoma, Frank Johnson washeshe wacedza kusakata lamapheshana futsi kwadzingeka acitse imizuzu lengu-20 amele bazalwane nabodzadze lebekahamba nabo. Kodvwa bekungakaphephi kutsi eme labekangabonwa khona bantfu ngobe lamanye emadvodza akulelidolobha bekamfuna njengobe bekatfukutseliswe ngulomsebenti wekushumayela bekawenta. UMzalwane Johnson wancuma kuyobhaca kulelinye lisontfo lebelidvute. Njengobe atfola kungenamuntfu, wafike wafaka lelipheshana lelitsi Ecclesiastics Indicted eBhayibhelini lemfundisi futsi lamanye wawabeka lapho kuhlala khona bantfu. Waphuma ngekushesha kulelisontfo. Ngenca yekutsi besisekhona sikhatsi, waya kulamanye emasontfo lamabili wafike wenta lokufanako.

Frank wagijima wabuyela emuva lapho bekatawuhlangana khona nalabazalwane. Wabhaca ngemuva kwalapho kwetsiwa khona timoto, wahlola lamadvodza lebekamfuna. Lamadvodza endlula futsi awazange ambone. Nasekahambile lamadvodza, labazalwane nabodzadze lebebashumayela dvutane nalapho befika bamtsatsa bahamba.

Lomunye walabazalwane watsi: “Njengobe besiphuma kulelidolobha, sendlula lamasontfo lamatsatfu. Bekunebantfu labangaba ngu-50 embikwelisontfo ngalinye. Labanye bebafundza lelipheshana kantsi labanye bebaliphakamise etulu balikhombisa umfundisi. Siyajabula kutsi sasheshe sahamba kusengakabi netinkinga! Kodvwa sambonga Jehova Nkulunkulu wetfu ngekusivikela nangekusisita sati kutsi yini lokufanele siyente kuze simemetele lomlayeto futsi singabanjwa.”

BAFUNDZI BELIBHAYIBHELI BASHUMAYELA NGESIBINDZI NAKULAMANYE EMAVE

Józef Krett

Nakulamanye emave Bafundzi BeliBhayibheli bebashumayela ngesibindzi. Enyakatfo yeFrance, uMzalwane Józef Krett washumayela bantfu basePoland lebebete kutosebenta emayini. Bekufanele abeke inkhulumo lenesihloko lesitsi “Bantfu Labafile Batawuvuswa Ngekushesha.” Nakumenywa bantfu bakulelidolobha, umphristi wendzawo wecwayisa bantfu belisontfo lakhe kutsi bangayi. Kodvwa kwenteka lokwehlukile. Kwaba nebantfu labangetulu kwa-5 000, lokufaka ekhatsi nalomphristi! UMzalwane Krett wacela lomphristi kutsi avikele loko lakukholelwako, kodvwa wala. UMzalwane Krett watinika bantfu tonkhe tincwadzi lebekanato, futsi wabona kutsi labantfu bekabashumayela bebalomele liVi laNkulunkulu.—Amo. 8:11.

Claude Brown

E-Africa, Claude Brown weta netindzaba letimnandzi eGold Coast, nyalo lesekutsiwa yiGhana. Tinkhulumo takhe kanye netincwadzi latinika bantfu tasita ekusakateni liciniso ngekushesha kulelive. John Blankson, lebekafundzela kusebenta ekhemisi, waba khona kulenye yetinkhulumo teMzalwane Brown. Washeshe wabona kutsi sewulitfolile liciniso. John utsi: “Liciniso langenta ngajabula kakhulu, futsi bengikhuluma ngalo esikolweni.”

John Blankson

Ngalelinye lilanga, John waya esontfweni laseSheshi wayobuta umphristi ngendzaba yaMtsatfu-Amunye njengobe besekati kahle kutsi lemfundziso ayikho eBhayibhelini. Lomphristi wamcosha, wamemeta watsi: “Awusuye umKhristu wena; uwaDeveli. Hamba la!”

Nakefika ekhaya, John wabhalela lomphristi incwadzi amcela kutsi ayokhuluma ngaMtsatfu-Amunye endzaweni lenebantfu. Lomphristi wabitela John ehhovisini lemphatsi wesikolwa, futsi lomphatsi wambuta kutsi umbhalele yini vele lomphristi.

John waphendvula watsi: “Yebo.”

Lomphatsi waphocelela John kutsi abhalele lomphristi incwadzi yekucolisa. Ngako wayibhala watsi:

“Umphatsi wami utsi angikubhalele incwadzi yekucolisa, futsi ngikulungele kuyibhala nangabe nje utawuvuma kutsi ufundzisa emanga.”

Amangele, lomphatsi wambuta: “Blankson, nguloku lofuna kukubhala?”

“Yebo mphatsi, nguloku lengingakhona kukubhala.”

“Utawucoshwa-ke lasikolweni. Ungakhuluma njani kanjena nemphristi welisontfo lahulumende futsi ucabange kutsi hulumende utawuchubeka akusita?”

“Kodvwa mphatsi, . . . nawusifundzisa futsi kube khona lesingakuva, asikubuti yini imibuto?”

“Niyangibuta.”

“Nguloko-ke lokwentekile mphatsi. Lomphristi bekasifundzisa ngeliBhayibheli futsi ngambuta umbuto. Nangabe angakhoni kungiphendvula, usho lani-ke kutsi angibhale incwadzi yekucolisa?”

Blankson akazange acoshwe. Akayibhalanga nencwadzi yekucolisa.

KUBUKA LIKUSASA

Nasikhuluma ngako konkhe lokwenteke kuloyo mnyaka, Sicongosekulindza satsi: “Sivumelana nemavi aDavide nakatsi: ‘Utanginika emandla kute ngilwe imphi.’ (Hla. 18:39) Lomnyaka usikhutsate kakhulu, ngobe sisibonile sandla seNkhosi . . . Tikhonti tayo letetsembekile . . . tishumayele tindzaba letimnandzi tijabulile.”

Nasewuyophela loyo mnyaka, bazalwane bakha lesinye siteshi semsakato dvutane neChicago. Basibita ngekutsi yi-WORD. Lesiteshi besinemishini lenemandla lebeyitawenta kutsi bantfu labakhashane kakhulu bawuve umlayeto weMbuso, ngisho nalabo labasenyakatfo yeCanada.

Nga-1925 Jehova wasita bazalwane kutsi bacondze imininingwane lemisha mayelana neSembulo sehluko 12. Loko bekutawuba sikhubekiso kulabanye. Kodvwa labanyenti bajabula kakhulu ngekucondza kancono loko bekwenteka ezulwini nekutsi loko bekubatsintsa njani bantfu baNkulunkulu emhlabeni.

a Nyalo sekutsiwa Kuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo​—Incwajana Yekubhalela Emihlanganweni.

b J. F. Rutherford, lebekahola Bafundzi BeliBhayibheli ngaleso sikhatsi bekatiwa ngekutsi nguJudge Rutherford. Ngaphambi kwekutsi aye eBethel, bekahle aba lijaji lelikhetsekile e-Eighth Judicial Circuit Court of Missouri.