Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 39

Kuba Nemoya Lophansi Akusho Kutsi Ubutsakatsaka

Kuba Nemoya Lophansi Akusho Kutsi Ubutsakatsaka

“Sisebenti seNkhosi akukafaneli silwe, kodvwa kufanele sibe nemusa kubo bonkhe.”​—2 THIM. 2:24.

INGOMA 120 Lingisa Khristu Utfobeke

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Yini lesingabutwa yona emsebentini nobe esikolweni?

 UTIVA njani nangabe losebenta naye nobe lofundza naye akubuta ngetinkholelo takho? Ushaywa luvalo yini? Linyenti letfu litiva kanjalo. Kodvwa lombuto ungasenta sibone kutsi lomuntfu ukholelwani nobe ucabangani, lokungasinika litfuba lekutsi simcocele tindzaba letimnandzi. Kodvwa ngalesinye sikhatsi lomuntfu angahle abute lombuto ngobe afuna kususa imphikiswano. Loko akukafaneli kusimangalise. Labanye bantfu batjelwe emanga ngetinkholelo tetfu. (Imis. 28:22) Ngetulu kwaloko, siphila “emalangeni ekugcina,” lokusikhatsi lapho bantfu labanyenti “bangavumi kwenta tivumelwane” futsi baze “babe nelulaka.”​—2 Thim. 3:1, 3.

2. Kuhle ngani kuba nemoya lophansi?

2 Kungenteka uyatibuta: ‘Yini lengingayenta kuze ngibe nemusa nangabe lotsite afuna kususa imphikiswano ngetinkholelo tami?’ Yini letakusita? Ngumoya lophansi. Umuntfu lonemoya lophansi akasheshi atfukutsele, kodvwa uyatibamba nangabe lotsite afuna kumtfukutselisa nalapho angati kutsi aphendvule atsini. (Taga 16:32) Kodvwa kungenteka utsi: Kumelula kukusho kunekukwenta. Yini longayenta kuze ube nemoya lophansi? Ungaphendvula njani ngemoya lophansi nangabe lotsite afuna kususa imphikiswano ngetinkholelo takho? Nangabe ungumtali, ungabasita njani bantfwana bakho kutsi bamelele tinkholelo tabo ngemoya lophansi? Ase sibone.

YINI LONGAYENTA KUZE UBE NEMOYA LOPHANSI?

3. Kushiwo ngani kutsi kuba nemoya lophansi akusho kuba butsakatsaka? (2 KuThimothi 2:24, 25)

3 Kuba nemoya lophansi akusho kutsi ubutsakatsaka. Akusimelula kutibamba nawubhekene nesimo lesimatima. Umoya lophansi uyincenye ‘yetitselo temoya.’ (Gal. 5:22, 23) Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “umoya lophansi” lihle lisetjentiswa nakuchazwa lihhashi lesiganga leliceceshiwe kuze lilawuleke. Libone ngeliso lengcondvo lelihhashi lesiganga leselilawuleka. Nanobe selilawuleka, kodvwa solo linawo emandla. Yini bantfu labangayenta kuze babe nemoya lophansi futsi ngesikhatsi lesifanako bangabi butsakatsaka? Angeke sikhone kukwenta ngemandla etfu. Kufanele sithantaze, sicele Jehova asisite kutsi sibe nemoya lophansi. Banyenti bantfu labafundze kuba nemoya lophansi. BoFakazi labanyenti bakhonile kuphendvula ngemoya lophansi nabaphikiswa futsi loko kwente labanye baba nembono lomuhle ngaboFakazi. (Fundza 2 KuThimothi 2:24, 25.) Yini longayenta kuze ube nemoya lophansi?

4. Sibonelo sa-Isaka sisifundzisani mayelana nekuba nemoya lophansi?

4 LiBhayibheli linetindzaba letinyenti letikhombisa kutsi uligugu umoya lophansi. Cabanga ngesibonelo sa-Isaka. Ngesikhatsi ahlala eGerari, lebekuyindzawo yemaFilisti, bomakhelwane bakhe labanemona bavala imitfombo yemanti lebeyigutjwe tisebenti tababe wakhe. Kunekutsi Isaka alwele lemitfombo, yena nemndeni wakhe batfutsa futsi bagubha leminye imitfombo. (Gen. 26:12-18) Kodvwa nakuleyo ndzawo emaFilisti atsi lamanti nge-awo. Nobe kunjalo, Isaka wakhombisa kutsi unekuthula. (Gen. 26:19-25) Yini leyamsita kutsi ahlale anemoya lophansi ngisho nangesikhatsi labanye batimisele ngekumtfukutselisa? Siyaciniseka kutsi wanaka sibonelo sebatali bakhe, wafundza lokunyenti endleleni Abrahama bekakutsandza ngayo kuthula, waphindze wanaka ‘umoya wekuthula nalophansi’ waSara.​—1 Phet. 3:4-6; Gen. 21:22-34.

5. Ngusiphi sibonelo lesikhombisa kutsi batali bangafundzisa bantfwana babo ngekubaluleka kwekuba nemoya lophansi?

5 Nine batali, nani ningabafundzisa bantfwana benu kutsi ubalulekile umoya lophansi. Cabanga ngesibonelo saMaxence, loneminyaka lengu-17. Ubhekana nebantfu labatfukutsele esikolweni nasemsebentini wekushumayela. Ngesineke, batali bakhe bamfundzisa kuba nemoya lophansi. Batsi: “Nyalo Maxence sewuyacondza kutsi kumatima kutibamba nawutfukutseliswa kantsi kumelula kuphendvula utfukutsele nobe kulwa.” Lokujabulisako kutsi Maxence sewunemoya lophansi.

6. Umthantazo ungasisita njani kutsi sibe nemoya lophansi kakhudlwana?

6 Yini lesingayenta nangabe labanye basitfukutselisa njengalapho bahlambalata libito laNkulunkulu wetfu nobe nabahlekisa ngeliBhayibheli? Kufanele sicele Jehova asiphe umoya wakhe, sicele nekuhlakanipha kwakhe kuze siphendvule ngemoya lophansi. Yini lesingayenta nangabe sibona ngatsi asikaphendvuli kahle? Singaphindze sithantaze ngalendzaba futsi sicabange ngekutsi singenta njani kancono esikhatsini lesitako. Jehova utawubese usinika umoya wakhe longcwele kuze sikhone kutibamba futsi sikhombise kuba nemoya lophansi.

7. Kubamba ngengcondvo imibhalo letsite kungasisita njani kutsi silawule loko lesikushoko nendlela lesenta ngayo? (Taga 15:1, 18)

7 Lamanye emavesi eliBhayibheli angasisita kutsi silawule lesikushoko nangabe sibhekene netimo letimatima. Umoya waNkulunkulu ungasikhumbuta lamavesi. (Joh. 14:26) Sibonelo nje, timiso letisencwadzini yeTaga tingasisita kutsi sibe nemoya lophansi. (Fundza Taga 15:1, 18.) Lencwadzi yeliBhayibheli iphindze ivete kutsi kusisita ngani kutibamba nasisetimeni letimatima.​—Taga 10:19; 17:27; 21:23; 25:15.

INDLELA KUCONDZA LOKUNGASISITA NGAYO SIBE NEMOYA LOPHANSI

8. Kubaluleke ngani kucabanga ngekutsi yini leyenta umuntfu abute umbuto mayelana netinkholelo tetfu?

8 Kucondza nako kungasisita. (Taga 19:11) Umuntfu lonekucondza uyatibamba nangabe aphikiswa ngetinkholelo takhe. Ngalokuvamile bantfu nabasibuta imibuto, abasitjeli kutsi yini lebenta babute lemibuto. Ngako ngaphambi kwekutsi siphendvule, senta kahle ngekutibuta kutsi yini leyenta lomuntfu abute lombuto.​—Taga 16:23.

9. Gideyoni wakukhombisa njani kucondza nemoya lophansi ngesikhatsi akhuluma nemadvodza aka-Efrayimu?

9 Cabanga ngendlela Gideyoni lawaphendvula ngayo emadvodza aka-Efrayimu. Atfukutsele, ambuta kutsi wentiwe yini kungawabiti nakayokulwa netitsa tema-Israyeli. Kungenteka yini kutsi kunalokutsite lebekuwenta atfukutsele kangaka? Kungenteka yini kutsi lamadvodza bekatibona abalulekile? Kunobe ngukuphi, Gideyoni wenta ngekuhlakanipha, wahlonipha indlela lebekativa ngayo futsi wawaphendvula ngemoya lophansi. Waba yini umphumela? ‘Ehlisa umoya.’​—Khu. 8:1-3.

10. Yini letasisita sati kutsi singamphendvula njani umuntfu lobuta ngaloko lesikukholelwako? (1 Phetro 3:15)

10 Mhlawumbe losebenta naye nobe lofundza naye angakubuta kutsi yini lesenta silalele timiso teliBhayibheli letimayelana nekutiphatsa. Sitawenta konkhe lokusemandleni etfu kuze simelele tinkholelo tetfu ngesikhatsi lesifanako sibe sihlonipha umbono walona losibutako. (Fundza 1 Phetro 3:15.) Kunekutsi sicabange kutsi lona losibutako uyasiphikisa, kufanele sicabange kutsi lombuto uyasisita sibone kutsi yini lebalulekile kuye. Kunobe ngukuphi lokungamenta abute lombuto, kufanele simphendvule ngemoya lophansi nangemusa. Imphendvulo yetfu ingamenta kutsi aphindze acabangisise ngembono wakhe. Ngisho nobe lona losibutako asibuta ngendlela lete umusa nobe ngekwedzelela, umgomo wetfu kufanele kube kuphendvula ngemusa.​—Rom. 12:17.

Nawucale wacabanga ngetizatfu letente lotsite wakumema kutsi ugubhe lusuku lwekutalwa, ungakhona kumphendvula kahle (Buka tigaba 11-12)

11-12. (a) Yini lokufanele sicabange ngayo ngaphambi kwekutsi siphendvule umbuto lolukhuni? (Buka nesitfombe.) (b) Shano sibonelo lesikhombisa kutsi umbuto walotsite ungalivula njani litfuba lekucoca.

11 Ase sitsi losebenta naye uyakubuta kutsi sentiwa yini kutsi singalugubhi lusuku lwekutalwa, tibute: Kungenteka yini kutsi uyatibuta kutsi sivumelekile yini kutsi sitijabulise? Nobe kungenteka yini ubona ngatsi lokungagubhi lusuku lwekutalwa kuphatamisa bunye betisebenti? Singamenta akhululeke ngekutsi sicale simbonge ngekutsi uyatikhatsalela letinye tisebenti futsi simcinisekise ngekutsi natsi siyafuna kutsi tisebenti tibe nebunye. Loko kungasivulela litfuba lekutsi simchazele kutsi litsini liBhayibheli ngekugubha lusuku lwekutalwa.

12 Singasebentisa indlela lefanako nangabe sibutwa nangaletinye tindzaba letilukhuni. Lofundza naye angahle atsi BoFakazi BaJehova kufanele bashintje umbono wabo ngebutabani. Loko ukusho ngobe angacondzi yini kahle kutsi yini BoFakazi BaJehova labayikholelwako ngebutabani? Nobe kungenteka yini kutsi umngani wakhe nobe sihlobo sakhe sisitabani? Lomuntfu ucabanga kutsi asibatsandzi yini bantfu labatitabani? Kungahle kudzingeke simcinisekise ngekutsi sibakhatsalela bonkhe bantfu nekutsi siyalihlonipha lilungelo labo lekutentela tincumo. b (1 Phet. 2:17) Singabese siyamchazela kutsi kusita ngani kuphila ngetimiso teliBhayibheli.

13. Ungamphendvula njani umuntfu lohlekisa ngekukholelwa kuNkulunkulu?

13 Nangabe sihlangana nemuntfu longavumelani mbamba natsi ngendzaba letsite, akukafaneli sisheshe sicabange kutsi siyati kutsi ukholelwani. (Thit. 3:2) Sibonelo nje, ase sitsi lofundza naye utsi akusiko kuhlakanipha kukholelwa kuNkulunkulu. Loko kusho kutsi kufanele sicabange kutsi ukholelwa ekutigucukeleni kwemvelo yini futsi wati lokunyenti ngako? Ecinisweni, kusenekwenteka akacabangisisi kangako ngalendzaba. Kunekutsi ususe imphikiswano lemayalena nesayensi, ungamniketa lokutsite langacabangisisa ngako. Ungahle umkhombise tintfo letikhuluma ngendalo letitfolakala ku jw.org. Ngekuhamba kwesikhatsi angahle avume kutsi nicoce ngesihloko nobe i-video letfolakala lapho. Nangabe simphendvula ngendlela lenenhlonipho, lomuntfu angahle ashintje ingcondvo.

14. Niall wayisebentisa njani kahle i-website yetfu kuze asite lebekafundza naye lobekanembono longasiwo ngaBoFakazi BaJehova?

14 Lomunye losemusha lokutsiwa nguNiall wasebentisa i-website yetfu kuze akhombise kutsi loko lokushiwo bantfu ngaBoFakazi BaJehova akusilo liciniso. Utsi: “Lomunye lengifundza naye bekavame kutsi angikholelwa kusayensi ngobe ngetsemba incwadzi yetinganekwane kunekwetsemba loko lokuliciniso.” Ngesikhatsi lomfundzi angamvumeli Niall kutsi amchazele ngetinkholelo takhe, wamkhombisa sihloko lesitsi Science and the Bible ku jw.org. Ngekuhamba kwesikhatsi, Niall wabona kutsi lomfundzi bekasifundzile lesihloko, futsi wakhona kucoca naye ngekutsi kwacala njani kuphila. Nawe ungayitfola imiphumela lefanako.

LUNGISELELANI NDZAWONYE NINGUMNDENI

15. Batali bangabasita njani bantfwana babo kutsi baphendvule ngemoya lophansi nangabe labafundza nabo babaphikisa ngetinkholelo tabo?

15 Batali bangabafundzisa ngendlela lephumelelako bantfwana babo kutsi bangaphendvula njani ngemoya lophansi nabaphikiswa ngetinkholelo tabo. (Jak. 3:13) Ekukhonteni kwemndeni, labanye batali baphrakthiza nebantfwana babo. Bacabanga ngetintfo letingahle tenteke esikolweni, bacoce ngekutsi bangaphendvula njani baphindze bakuphrakthize, futsi bafundzisa bantfwana babo kutsi bangaphendvula njani ngemoya lophansi nangendlela lekahle.​—Buka libhokisi lelitsi “ Kuphrakthiza Kungawusita Umndeni Wakho.”

16-17. Kuphrakthiza kungabasita njani labasebasha?

16 Kuphrakthiza kungasita labasebasha kutsi baticinisekise bona ngaloko labakukholelwako futsi bakhone kukuchazela labanye. Luchungechunge loluku jw.org lolutsi “Young People Ask” lunetikhala lapho bangabhala khona labasebasha. Tentelwe kusita labasebasha kutsi baciniseke ngalabakukholelwako futsi bakhone kuphendvula ngemavi abo. Nangabe nidadisha loluchungechunge njengemndeni, nonkhe nitawukhona kumelela kukholwa kwenu ngemoya lophansi nangendlela lekahle.

17 Lomunye losemusha lokutsiwa nguMatthew uyachaza kutsi kuphrakthiza kumsite njani. Ekukhonteni kwabo kwemndeni, Matthew nebatali bakhe bavame kucwaninga ngetihloko lokungahle kukhulunywe ngato eklasini. Utsi: “Sicabanga ngemibuto lengahle ibutwe, futsi siphrakthize kutsi ngingayiphendvula njani ngisebentisa loko lesikutfole nasicwaninga. Nangikucondza kahle loko lengikukholelwako, ngiba nesibindzi futsi kuba melula kutsi ngibe nemoya lophansi nangiphendvula labanye.”

18. Yini legcizelelwa ngumbhalo waKubaseKholose 4:6?

18 Ngisho nobe singachaza ngendlela lecacile, akusibo bonkhe labatakwemukela loko lesikushoko. Kodvwa kusebentisa kuhlakanipha nekuba nemoya lophansi kungasita. (Fundza KubaseKholose 4:6.) Kucocela umuntfu loko lesikukholelwako kungafananiswa nekumjikela ibhola. Lebhola ingajikwa kahle nobe ijikijelwe kuye. Nasimjikela kahle, angahle ayibambe futsi achubeke adlale. Ngendlela lefanako, nangabe sisebentisa kuhlakanipha futsi sikhulume ngemoya lophansi, manyenti ematfuba ekutsi bantfu basilalele futsi sichubeke sicoca nabo. Nangabe umuntfu afuna kuphikisana natsi nobe kuhlekisa ngetinkholelo tetfu, kute sidzingo sekutsi sichubeke sicoca naye. (Taga 26:4) Kodvwa akusibo bonkhe bantfu labatawuba njalo; linyenti labo lingahle lilalele.

19. Yini lokufanele isikhutsate kutsi siphendvule ngemoya lophansi nasimelela tinkholelo tetfu?

19 Kusebaleni kutsi sisitakala kakhulu nangabe sinemoya lophansi. Thantaza kuJehova umcele akuphe umoya lophansi nawuphendvula imibuto lelukhuni, nobe nawusolwa ngaphandle kwesizatfu. Khumbula kutsi umoya lophansi utawusita kutsi kungafani kwemibono kungagcini sekuyimphikiswano. Nangabe uphendvula ngemoya lophansi nangenhlonipho, loko kungenta labakulalele kutsi bashintje loko bebakucabanga ngatsi nangemaciniso eliBhayibheli. ‘Hlale ukulungele kutiphendvulela’ nawubutwa ngetinkholelo takho, loko ukwente “ngemoya lophansi nangenhlonipho lenkhulu.” (1 Phet. 3:15) Khumbula kutsi kuba nemoya lophansi akusho kutsi ubutsakatsaka!

INGOMA 88 Ngente Ngitati Tindlela Takho

a Lesihloko sikhuluma ngaloko lesingakwenta kuze simelele tinkholelo tetfu nangabe sitfukutseliswa nobe siphikiswa ngulotsite.

b Kuze utfole lokunye lokulusito, buka sihloko lesitsi Lithini IBhayibheli Ngobungqingili? ku-Phaphama! ya-2016 No. 4, letfolakala ngesiZulu.

c Ungatfola tintfo letilusito ku jw.org ngephansi kweluchungechunge lolutsi “Bantfu Labasha Bayabuta” nalolutsi “Imibuto Bantfu Labavamise Kuyibuta Mayelana NaBoFakazi BaJehova.”