Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 40

Ungapheli Emandla NjengaPhetro

Ungapheli Emandla NjengaPhetro

“Angikufaneli kuba sedvute nawe Nkhosi, ngobe ngingumuntfu lonesono.”​—LUK. 5:8.

INGOMA 38 Uyonicinisa Nibe Nemandla

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO a

1. Phetro wativa njani ngemuva kwekutsi Jesu amsite ngalokusimangaliso kutsi abambe tinhlanti letinyenti?

 PHETRO bekacitse busuku bonkhe adweba kodvwa kute lakubamba. Kodvwa Jesu watsi kuye: “Asewuchubekele lakushona khona, bese nijika emanethi enu lapho.” (Luk. 5:4) Phetro bekangabata kutsi kukhona latakubamba, kodvwa wenta njengobe Jesu bekashito. Lamanethi acala kudzabuka ngenca yekutsi bekasindvwa. Nababona kutsi lesi bekusimangaliso, Phetro kanye nalabo lebekanabo ‘bamangala.’ Phetro watsi: “Angikufaneli kuba sedvute nawe Nkhosi, ngobe ngingumuntfu lonesono.” (Luk. 5:6-9) Kungenteka Phetro bekeva shengatsi akakufaneli kuba naJesu.

2. Kusisita ngani kucoca ngesibonelo saPhetro?

2 Phetro bekacinisile nakatsi ‘ungumuntfu lonesono.’ ImiBhalo ikhombisa kutsi bekahle asho nobe ente tintfo lebekabese uyatisola ngato. Uhle utiva njengaPhetro yini? Bukhona yini buntfu lowetama kubutfutfukisa nobe butsakatsaka lesewunesikhatsi ulwa nabo? Nangabe kunjalo, kungakukhutsata kufundza ngesibonelo saPhetro. Kanjani? Cabanga nganaku: Jehova bekangenta kutsi angabhalwa emaphutsa aPhetro eBhayibhelini. Nobe kunjalo, abhalwa kuze sifundze lokutsite kuwo. (2 Thim. 3:16, 17) Kufundza ngalendvodza lebeyenta emaphutsa njengatsi futsi inemiva lefana neyetfu kungasisita sibone kutsi Jehova akalindzeli kutsi singawenti emaphutsa. Ufuna sichubeke setama, singapheli emandla ngisho nobe senta emaphutsa.

3. Kubaluleke ngani kutsi singapheli emandla?

3 Kubaluleke ngani kutsi singapheli emandla? Kungobe nasichubeka senta intfo letsite sibese siyatfutfuka kuyo. Nasi sibonelo: Kungenteka umhlabeleli acitse iminyaka leminyenti etama kufundza kusebentisa insimbi letsite yemculo. Kuleso sikhatsi, kungenteka ente emaphutsa lamanyenti kodvwa nakachubeka aphrakthiza uyatfutfuka. Ngisho nobe sekangumhlabeleli lonelikhono, kungenteka ahle awenta emaphutsa. Nobe kunjalo, akapheli emandla. Uchubeka aphrakthiza kuze atfutfuke. Ngendlela lefanako, ngisho nobe sibona ngatsi sesibuncobile butsakatsaka lobutsite, kungenteka siphindze sente liphutsa lelifanako. Kodvwa siyachubeka setama kutfutfuka. Sonkhe sisho tintfo nobe sente tintfo lesibese siyatisola ngato; nobe kunjalo, nangabe singapheli emandla, Jehova utasisita kutsi sichubeke sitfutfuka. (1 Phet. 5:10) Ase sicoce ngesibonelo saPhetro longazange aphele emandla. Nanobe bekenta emaphutsa, Jesu wamkhombisa luvelo, lokungasikhutsata natsi kutsi sichubeke sikhonta Jehova.

EMAPHUTSA APHETRO KANYE NETIBUSISO LATITFOLA

Bewungenta njani kube bewusesimeni lesifana nesaPhetro? (Buka sigaba 4)

4. Njengobe kuvetwe kuLukha 5:5-10, Phetro watichaza njani, kodvwa Jesu wamcinisekisa njani?

4 ImiBhalo ayisho kutsi yini leyenta Phetro watsi ‘ungumuntfu lonesono’ nobe kutsi ngutiphi letono lebekacabanga ngato. (Fundza Lukha 5:5-10.) Kodvwa kungenteka bekente emaphutsa lamakhulu. Jesu wabona kutsi Phetro bekesaba, lokungenteka bekubangwa kutsi bekatibona angasilutfo. Kodvwa Jesu bekati kutsi Phetro angahlala etsembekile. Ngako ngemusa watjela Phetro kutsi ‘angesabi.’ Kuphila kwaPhetro kwashintja nakabona kutsi Jesu uyametsemba. Ngekuhamba kwesikhatsi Phetro kanye nemnakabo Andreya bashiya libhizinisi labo lekudweba futsi baba balandzeli baMesiya sikhatsi sonkhe, lokusincumo lesabaletsela tibusiso letinyenti.​—Mak. 1:16-18.

5. Ngutiphi tibusiso letatfolwa nguPhetro ngekungakuvumeli kwesaba kumyekelise kulandzela Jesu?

5 Phetro wabona tintfo letinyenti letinhle ngesikhatsi angumlandzeli waKhristu. Wabona Jesu elapha labagulako, akhipha emadimoni futsi avusa nalabafile. b (Mat. 8:14-17; Mak. 5:37, 41, 42) Phetro waphindze wabona umbono lomayelana nendzima lebeyitawudlalwa nguJesu eMbusweni waNkulunkulu, lokuyintfo leyahlala engcondvweni yakhe. (Mak. 9:1-8; 2 Phet. 1:16-18) Phetro wabona tintfo lebekangayuze atibone kube akazange abe ngumlandzeli waJesu. Siyaciniseka kutsi wajabula kakhulu ngekutsi akazange akuvumele kutibukela phasi kumente alahlekelwe nguletibusiso letinyenti kangaka!

6. Phetro washeshe wabuncoba yini butsakatsaka bakhe? Chaza.

6 Ngetulu kwako konkhe lebekakubonile nalebekakuvile, Phetro bekasolo alwa nebutsakatsaka bakhe. Cabanga nganati tibonelo letimbalwa. Ngesikhatsi Jesu achaza indlela lebekatawuhlupheka ngayo futsi abulawe ngayo kuze agcwalise siphrofetho seliBhayibheli, Phetro wamekhuta. (Mak. 8:31-33) Ngalokuphindzaphindziwe, Phetro kanye nalalabanye baphostoli bebasolo baphikisana ngekutsi ngubani lomkhulu. (Mak. 9:33, 34) Ngebusuku bekugcina ngaphambi kwekufa kwaJesu, ngekuphamatela Phetro wajuba indlebe yalenye indvodza. (Joh. 18:10) Ngabo lobo busuku, Phetro wesaba futsi waphika tikhatsi letintsatfu kutsi uyamati Jesu lebekangumngani wakhe. (Mak. 14:66-72) Ngenca yaloko Phetro wakhala kabuhlungu.​—Mat. 26:75.

7. Nguliphi litfuba Phetro laniketwa lona ngemuva kwekuvuswa kwaJesu?

7 Jesu akazange amlahle lomphostoli wakhe lobekadvumatekile. Nasekavusiwe Jesu, waniketa Phetro litfuba lekukhombisa kutsi solo usamtsandza. Jesu waniketa Phetro umsebenti wekwelusa timvu takhe. (Joh. 21:15-17) Phetro wawemukela lomsebenti. BekaseJerusalema ngelilanga leliPhentekhoste futsi bekasemkhatsini walabo lababa bekucala kutsi bagcotjwe ngemoya longcwele.

8. Nguliphi liphutsa lelikhulu Phetro lalenta e-Antiyokhi?

8 Ngisho nangemuva kwekutsi abe ngumKhristu logcotjiwe, Phetro kwadzingeka achubeke alwa nebutsakatsaka bakhe. Nga-36 C.E., Phetro bekakhona ngesikhatsi Khoneliyuse lobekangakasoki futsi angumuntfu wakuletinye tive agcotjwa ngemoya longcwele, lobekubufakazi lobusebaleni bekutsi “Nkulunkulu akakhetsi,” nekutsi bantfu bakuletinye tive bebangaba yincenye yelibandla lebuKhristu. (Imis. 10:34, 44, 45) Phetro wabese ucala kudla nebantfu bakuletinye tive, lokuyintfo lebekangeke ayente ngaphambili. (Gal. 2:12) Nobe kunjalo, lamanye emaKhristu langemaJuda bekeva shengatsi emaJuda nebantfu bakuletinye tive bekungakafaneli badle ndzawonye. Ngesikhatsi labanye lebebanalowombono befika e-Antiyokhi, Phetro wayekela kudla nebazalwane bakhe bakuletinye tive, mhlawumbe ngenca yekutsi bekesaba kudvumata lamaKhristu langemaJuda. Umphostoli Pawula wakubona lokutentisa futsi wamekhuta embikwebantfu. (Gal. 2:13, 14) Nanobe Phetro enta leliphutsa, akazange aphele emandla. Yini leyamsita?

YINI LEYASITA PHETRO KUTSI ANGAPHELI EMANDLA?

9. Umbhalo waJohane 6:68, 69 ukhombisa njani kutsi Phetro beketsembekile?

9 Phetro beketsembekile; akazange avumele lutfo kutsi lumyekelise kuba ngumlandzeli waJesu. Nasi sibonelo, ngalelinye lilanga Jesu washo lokutsite lebebangakucondzi bafundzi bakhe. (Fundza Johane 6:68, 69.) Kunekutsi balindzele kutsi abachazele nobe bafune inchazelo, labanyenti bayekela kulandzela Jesu. Kodvwa hhayi Phetro. Bekati kutsi nguJesu kuphela “lonemavi laholela ekuphileni lokuphakadze.”

Kukukhutsata njani kwati kutsi Jesu bekametsemba Phetro? (Buka sigaba 10)

10. Jesu wakhombisa njani kutsi bekametsemba Phetro? (Buka nesitfombe.)

10 Jesu akazange amlahle Phetro. Ngebusuku bakhe bekugcina alamhlabeni, Jesu bekati kutsi Phetro kanye nalalabanye baphostoli bebatamshiya. Nobe kunjalo, Jesu washo kutsi bekaciniseka kutsi Phetro bekatawubuya futsi ahlale atsembekile. (Luk. 22:31, 32) Jesu bekati kutsi “umoya . . . uyalangatelela, kodvwa inyama ibutsakatsaka.” (Mak. 14:38) Ngako ngisho nobe Phetro amphika, Jesu akazange amlahle. Ngemuva kwekuvuswa kwakhe wabonakala kuPhetro, mhlawumbe wabonakala kuye ayedvwa. (Mak. 16:7; Luk. 24:34; 1 Khor. 15:5) Loku kungenteka kwamcinisa kakhulu lomphostoli lobekadvumatekile!

11. Jesu wamcinisekisa njani Phetro kutsi Jehova bekatamsekela?

11 Jesu wacinisekisa Phetro kutsi Jehova bekatamsekela. Jesu lebekavusiwe waphindze wentela Phetro kanye nalabanye baphostoli simangaliso sekubamba tinhlanti. (Joh. 21:4-6) Siyaciniseka kutsi lesimangaliso sacinisekisa Phetro kutsi Jehova bekangeke ehluleke kubaniketa loko labakudzingako. Mhlawumbe lomphostoli wakhumbula emavi aJesu nakatsi Jehova bekatawubanakekela labo labachubeka ‘bafuna kucala uMbuso waNkulunkulu.’ (Mat. 6:33) Ngekuvumelana naloko, Phetro wenta umsebenti wekushumayela weta kucala ekuphileni kwakhe, hhayi libhizinisi lekudweba. Ngelilanga leliPhentekhoste la-33 C.E., washumayela ngesibindzi, wasita tinkhulungwane kutsi temukele tindzaba letimnandzi. (Imis. 2:14, 37-41) Ngemuva kwaloko wasita emaSamariya kanye nebantfu bakuletinye tive kutsi balandzele Khristu. (Imis. 8:14-17; 10:44-48) Siyaciniseka kutsi Jehova wasebentisa Phetro ngendlela lemangalisako kuze advonsele bantfu bato tonkhe tinhlobo ebandleni.

YINI LESIYIFUNDZAKO?

12. Sibonelo saPhetro singasisita njani nangabe sesinesikhatsi silwa nebutsakatsaka lobutsite?

12 Jehova angasisita kutsi singapheli emandla. Kungenteka kube matima, ikakhulukati nangabe sekusikhatsi lesidze silwa nebutsakatsa lobutsite. Ngaletinye tikhatsi butsakatsaka lesinabo bungabonakala bumatima kunalobo Phetro lebekabhekene nabo. Kodvwa Jehova angasiniketa emandla kuze singalilahli litsemba. (Hla. 94:17-19) Sibonelo nje, kwaphela iminyaka leminyenti lomunye umzalwane asitabane ngaphambi kwekutsi afundze liciniso. Wakushintja ngalokuphelele kuphila kwakhe futsi waphila ngetimiso teliBhayibheli. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi uhle alwisana netifiso letimbi. Yini lemsitile kutsi angapheli emandla? Utsi: “Jehova ungicinisile.” Wengeta utsi: “Ngemoya waJehova . . . , ngifundzile kutsi umuntfu angachubeka asecinisweni . . . Jehova unginike imisebenti letsite futsi nanobe nginebutsakatsaka lobutsite uyachubeka angicinisa.”

Horst Henschel wacala umsebenti wasikhatsi sonkhe ngaJanuary 1, 1950. Ucabanga kutsi uyatisola yini ngekukhonta Jehova kuphila kwakhe konkhe? (Buka tigaba 13, 15) d

13. Singasilingisa njani sibonelo saPhetro njengobe sibhalwe embhalweni weMisebenti 4:13, 29, 31? (Buka nesitfombe.)

13 Njengobe sibonile, Phetro wenta emaphutsa lamanyentana ngenca yekwesaba bantfu. Kodvwa kuthantaza kuJehova, acele emandla kwamsita Phetro kutsi abe nesibindzi. (Fundza Imisebenti 4:13, 29, 31.) Natsi singakhona kuncoba kwesaba bantfu. Cabanga ngaloko lokwenteka kuHorst, lomunye umzalwane losemusha lobekahlala eJalimane ngesikhatsi semaNazi. Ngenca yekucindzetelwa esikolweni, washo emahlandla watsi “Heil Hitler!” Kunekutsi batali bakhe bamtsetsise, bathantaza naye bacela Jehova kutsi amnikete sibindzi. Ngekusitwa batali bakhe nangekwetsembela kuJehova, Horst wagcine anaso sibindzi. Ngemuva kwesikhatsi watsi: “Jehova akazange angishiye.” c

14. Belusi labakhatsalelako bangabakhutsata njani labo labadvumatekile?

14 Jehova naJesu angeke basilahle. Phetro kwadzingeka ente sincumo lesibalulekile ngemuva kwekuphika Jesu. Bekatawuyekela yini kuba ngumlandzeli waKhristu nobe bekatawuchubeka? Jesu bekancuse Jehova kutsi kukholwa kwaPhetro kungapheli. Jesu wamtjela Phetro ngalomthantazo futsi waveta kutsi bekaciniseka kutsi Phetro bekatawucinisa bazalwane bakhe. (Luk. 22:31, 32) Kungenteka kwamkhutsata Phetro kucabanga ngalamavi aJesu! Nangabe natsi kufanele sente sincumo lesibalulekile, Jehova angasebentisa belusi labakhatsalelako kuze basikhutsate kutsi sihlale setsembekile. (Ef. 4:8, 11) Lomunye lomdzala welibandla losanesikhatsi lokutsiwa nguPaul wetama kudvudvuta labanye. Ucela labo lesebaphelelwa ngemandla ekukhonteni Nkulunkulu kutsi bacabange ngendlela Jehova labadvonsele ngayo ecinisweni. Ubese uyabacinisekisa kutsi lutsandvo lolucotfo lwaJehova angeke lumvumele kutsi abalahle. Wephetsa ngekutsi, “Ngibone labanyenti labadvumatekile bangapheli emandla ngelusito lwaJehova.”

15. Sibonelo saPhetro nesaHorst tikhombisa njani kutsi emavi lakuMatewu 6:33 aliciniso?

15 Njengobe Jehova amnakekela Phetro kanye nalabanye baphostoli, utasinakekela natsi nangabe sibeka kucala uMbuso ekuphileni kwetfu. (Mat. 6:33) Ngemuva kweMphi Yelive Yesibili, Horst lesikhulume ngaye bekafuna kuba lihlahlandlela. Kodvwa bekeswele kakhulu, futsi bekangaciniseki kutsi utawukhona yini kutisekela abe alihlahlandlela. Bekatawenta njani? Wancuma kutibonela kutsi Jehova bekatamsekela mbamba yini. Ngako nakuvakashe umbonisi wesigodzi wenta umsebenti wekushumayela liviki lonkhe. Ekupheleni kwaleloviki wamangala kakhulu ngesikhatsi umbonisi wesigodzi amniketa imvilophu lebeyibuya kulotsite lobekangafuni kwatiwa. Beyinemali lenyenti lebeyingamchuba tinyanga alihlahlandlela. Horst wabuka lesipho njengendlela Jehova lebekamcinisekisa ngayo kutsi utamsekela. Kuko konkhe kuphila kwakhe bekasolo abeka kucala uMbuso.​—Mal. 3:10.

16. Singasisita njani sibonelo saPhetro kanye naloko lakubhala?

16 Kungenteka Phetro wajabula kakhulu ngekutsi Jesu akazange amshiye njengobe bekake wacela! Khristu wachubeka amcecesha Phetro kutsi abe ngumphostoli lowetsembekile futsi abe sibonelo lesihle kumaKhristu. Sifundza tifundvo letinyenti kulokuceceshwa lakutfola. Phetro washo letinye taletifundvo kanye nalokunye etincwadzini takhe letimbili letiphefumulelwe latitfumelela emaKhristu ekucala. Sihloko lesilandzelako sitawucoca ngaletifundvo letikuletincwadzi nekutsi singatisebentisa njani lamuhla.

INGOMA 126 Lindzani, Nicine Futsi Nibe Nemandla

a Lesihloko sentelwe kucinisekisa labo labalwa nebutsakatsaka lobutsite kutsi bangabuncoba futsi bachubeke bakhonta Jehova ngekwetsembeka.

b Imibhalo leminyenti kulesihloko itsatselwe eVangelini laMakho. Kubonakala ngatsi loko lakubhala wakuva kuPhetro, lokunguye lowatibonela letintfo.

c Buka umlandvo wekuphila waHorst Henschel lonesihloko lesitsi Ngashukunyiswa Ukwethembeka Komkhaya Wakithi KuNkulunkulu,” ku-Phaphama! yaFebruary 22, 1998 letfolakala ngesiZulu.

d KUCHAZWA KWETITFOMBE: Njengobe sibona kulomfanekiso, batali baHorst Henschel bathantaza naye futsi bamsita kutsi atimisele kakhulu kuma acinile.