Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Ungayitfola Njani Inkhululeko Sibili?

Ungayitfola Njani Inkhululeko Sibili?

“Nangabe iNdvodzana inikhulula, nitawukhululeka sibili.”​—JOH. 8:36.

TINGOMA: 65, 52

1, 2. (a) Ngumiphi imetamo bantfu labayentako kuze batfole inkhululeko? (b) Ube yini umphumela wemetamo yabo?

LAMUHLA bantfu bakhuluma kakhulu ngekulingana kanye nangekukhululeka. Bantfu labanyenti emhlabeni wonkhe bafuna kukhululeka ekucindzetelweni, ekubandlululweni kanye basebuphuyeni. Labanye bafuna kuba nenkhululeko yekukhuluma, yekutikhetsela kanye nekuphila ngendlela labafuna ngayo. Bantfu labanyenti bafuna kwenta loko labakutsandzako kanye nekuphila ngendlela labayifunako.

2 Noma kunjalo kumatima kunetisa tifiso tabo. Bantfu labanyenti bakhetsa kuvukela, kutoyitoya kanye nekuba neludlame. Kodvwa loku akubenti batfole tintfo labatifunako futsi kubangela tinkinga letinyenti kanye nekufa kwebantfu. Konkhe loku kufakazela kutsi aliciniso emavi laphefumulelwe eNkhosi Solomoni latsi: “Umuntfu usuke atihlisibete etikwalabanye kantsi utilimata yena.”​—Shu. 8:9.

3. Yini lesingayenta kuze sitfole injabulo kanye nekwenetiseka?

3 Umfundzi longumKhristu Jakobe washo intfo lebalulekile lengasenta sitfole injabulo sibili futsi senetiseke. Watsi: “Loyo lophenya umtsetfo lophelele wenkhululeko aphindze aphikelele kuwo. . . utawujabula.” (Jak. 1:25) NguJehova losinikete umtsetfo lophelele futsi nguye lowati kutsi yini bantfu labayidzingako kute batfole injabulo sibili kanye nekwenetiseka. Waniketa bantfu bekucala konkhe lebebakudzinga kute bajabule, lokufaka ekhatsi inkhululeko sibili.

BANTFU BEBANENKHULULEKO SIBILI

4. Nguyiphi inkhululeko bo-Adamu na-Eva bebanayo? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

4 Nasifundza tehluko tekucala tencwadzi yaGenesisi, siyabona kutsi bo-Adamu na-Eva bebajabulela inkhululeko bantfu labafisa kuba nayo lamuhla. Bebakhululekile ebuphuyeni, ekwesabeni kanye nasekucindzetelweni. Bebangakhatsateki ngemsebenti, kudla, kugula kanye nekufa. (Gen. 1:27-29; 2:8, 9, 15) Loku kusho kutsi inkhululeko bo-Adamu na-Eva lebebanayo beyite yini imincele? Asesibone.

5. Ngalokwehlukile kuloko bantfu labanyenti labakucabangako, yini bantfu labayidzingako kute bakhululeke?

5 Bantfu labanyenti lamuhla bacabanga kutsi kuze utfole inkhululeko sibili kufanele wente noma yini loyifunako kungakhatsaliseki kutsi kutawuba namiphi imiphumela. Incwadzi letsi “The World Book Encyclopedia” itsi inkhululeko “likhono lekwenta tincumo kanye nekutiphumelelisa.” Noma kunjalo, ichubeka itsi: “Ngekusho kwemtsetfo, bantfu bakhululekile nangabe kunemincele lelungile, lefanelekako futsi lekhombisa kucabangela.” Loku kukhombisa kutsi inkhululeko kufanele ibe nemincele kuze bonkhe bantfu bazuze kuyo. Ngako-ke ngubani lonelilungelo lekuncuma kutsi lemincele ilungile, iyafaneleka futsi ikhombisa kucabangela?

6. (a) Kungani kunguJehova kuphela lonenkhululeko lete imincele? (b) Nguyiphi inkhululeko bantfu labanayo, futsi kungani?

6 Nakukhulunywa ngenkhululeko, kufanele sikhumbule kutsi nguJehova Nkulunkulu kuphela lonenkhululeko lete imincele. Kungani? Kungenca yekutsi unguMdali wato tonkhe tintfo futsi unguMbusi wendalo yonkhe. (1 Thim. 1:17; Semb. 4:11) Khumbula emagama lamnandzi lashiwo nguDavide nakachaza sikhundla saJehova lesiphakeme futsi lesisakhe yedvwa. (Fundza 1 Tikhronike 29:11, 12.) Tonkhe tidalwa letisezulwini nasemhlabeni tinenkhululeko lelinganiselwe. Kufanele tati kutsi Jehova Nkulunkulu uneligunya leliphakeme lekubeka imincele lelungile, lefanelekako kanye nalekhombisa kucabangela. Ecinisweni nguloko Jehova lakwenta ekucaleni nakadala bantfu.

7. Ngutiphi letinye tintfo letingokwemvelo letisenta sijabule?

7 Ngisho nobe bo-Adamu na-Eva bebakhululekile, bebanayo imingcele. Leminye yayo beyingokwemvelo. Nasi sibonelo, batali betfu bekucala bebati kutsi kute baphile bekumele baphefumule, badle, balale futsi bente naletinye tintfo. Nabenta letintfo, abazange balahlekelwe yinkhululeko ngoba Jehova wabona kutsi nabatenta bebangajabula futsi benetiseke. (Hla. 104:14, 15; Shu. 3:12, 13) Ngubani longeke sekakujabulele kuphefumula umoya lomnandzi, kudla kudla lakutsandzako noma kuvuka ngemuva kwebutfongo lobumnandzi? Siyakujabulela kwenta letintfo ngaphandle kwekutiva sicasukile noma sikuve kungumtfwalo. Asingabati kutsi bo-Adamu na-Eva bebativa kanjalo.

8. Ngumuphi umyalo Jehova lawuniketa batali betfu bekucala, futsi leni?

8 Jehova wayala bo-Adamu na-Eva kutsi batalane, bandze, bagcwalise umhlaba futsi bawunakekele. (Gen. 1:28) Lomyalo wabancisha inkhululeko yabo yini? Cha, awuzange. Lomyalo bewuniketwe bantfu kute babe nencenye ekugcwalisekeni kwenjongo yeMdali wabo yekwenta umhlaba lolipharadisi ube likhaya lebantfu labete sono futsi labatawuphila kuze kube phakadze. (Isa. 45:18) Lamuhla, kungashadi kanye nekushada ungabi nebantfwana akukaphambani nenjongo yaNkulunkulu. Noma kunjalo, bantfu bayashada futsi bakhulise bantfwana ngisho noma babhekana netinkinga letiletfwa kuncuma kuba nebantfwana. (1 Khor. 7:36-38) Kungani? Kungoba ngalokuvamile, bantfu bayayitfola injabulo nekwenetiseka nabashada futsi baba nebantfwana. (Hla. 127:3) Kushada kanye nekuba nemndeni bekutabajabulisa kakhulu bo-Adamu na-Eva kuze kube phakadze.

YALAHLEKA NJANI INKHULULEKO SIBILI?

9. Kungani umyalo waNkulunkulu lotfolakala kuGenesisi 2:17 ulungile, ufaneleka futsi ukhombisa kucabangela?

9 Jehova waniketa bo-Adamu na-Eva lomunye umyalo locondzile lobewutawuba nemiphumela nangabe bawephula. Watsi: “Ungasidli sitselo sesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi, ngobe mhlazana usidla uyakufa nekufa.” (Gen. 2:17) Lomyalo bewute yini bulungisa, ungadzingeki noma ungacabangeli? Lomyalo bewubancisha inkhululeko yini bo-Adamu na-Eva? Cha. Ecinisweni, tati teliBhayibheli titsi lomyalo bewunengcondvo futsi bewukahle. Nasi sibonelo, lesinye sati seliBhayibheli satsi: “Umyalo waNkulunkulu [lokuGenesisi 2:16, 17] uveta kutsi nguNkulunkulu kuphela lowatiko kutsi ngukuphi lokubalungelako bantfu futsi nguye lowatiko kutsi ngukuphi lokungabalungeli. Kuze bakujabulele lokuhle, bantfu kufanele bametsembe Nkulunkulu futsi bamlalele. Nangabe bangamlaleli kutawufanele batincumele lokuhle nalokubi.” Loku bekungumtfwalo bantfu bebangeke bakhone kutitfwalela wona.

Sincumo sabo-Adamu na-Eva saletsa inhlekelele! (Buka tigaba 9-12)

10. Kungani kungakafaneli siphambatise inkhululeko yakutikhetsela kanye nelilungelo lekuncuma lokuhle nalokubi?

10 Nabafundza umyalo Jehova lawuniketa Adamu, bantfu bacabanga kutsi Adamu wancishwa inkhululeko yekwenta loko lakufunako. Ngekusho kwabo kanjalo, baphambatisa inkhululeko yekutikhetsela nelilungelo lekuncuma lokuhle nalokubi. Bo-Adamu na-Eva bebanayo inkhululeko yekutikhetsela kutsi batawulalela Jehova nobe cha. Noma kunjalo, nguJehova kuphela lonelilungelo lekuncuma lokuhle nalokubi futsi lelilungelo belimelelwa “sihlahla sekwati lokuhle nalokubi” lebesisensimini yase-Edeni. (Gen. 2:9) Kufanele sivume kutsi ngaletinye tikhatsi asati kutsi itawuba njani imiphumela yetento tetfu, futsi ngaletinye tikhatsi ayibi mihle. Kungako etikhatsini letinyenti bantfu benta tincumo banetisusa letinhle, kepha imiphumela yato ibe mibi, iletse buhlungu kanye nekuhlupheka. (Taga 14:12) Kunetintfo bantfu labangeke bakhone kutenta. Ngekubanika lomyalo, Jehova wafundzisa bo-Adamu na-Eva indlela yekuyisebentisa kahle inkhululeko yabo. Kwenteka njani loku, futsi yini leyentiwa bo-Adamu na-Eva?

11, 12. Kungani sincumo sabo-Adamu na-Eva sabaletsela inhlekelele? Fanekisa.

11 Batali betfu bekucala bakhetsa kungalaleli. Eva wehluleka kumelana nesilingo ngesikhatsi Sathane ametsembisa kutsi: “Emehlo enu ayawuvuleka, bese nifanana naNkulunkulu nikwati lokuhle nalokubi.” (Gen. 3:5) Lokubuhlungu kutsi sincumo sabo-Adamu na-Eva asizange sibente bakhululeke futsi asizange sibe nemiphumela Sathane abetse sitawuba nayo. Ecinisweni bafundza kutsi kungalaleli ticondziso taJehova ngekutsi bente ngendlela yabo, kwabaholela enhlekeleleni. (Gen. 3:16-19) Kungani? Kungobe Jehova akazange anikete bantfu inkhululeko yekutincumela lokuhle nalokubi.​—Fundza Taga 20:24; Jeremiya 10:23.

12 Loku kungafananiswa nemshayeli wendiza. Kuze afike aphephile lapho aya khona, kufanele alandzele umngcwaco lokutsiwe ahambe ngawo. Kunemathuluzi lasita umshayeli kutsi achumane nebantfu labalawula kuhamba kwetindiza kuze afike lapho aya khona. Noma kunjalo, kungaba nemiphumela lebuhlungu nangabe lomshayeli akhetsa kungasilandzeli sicondziso futsi ahambe lapho afuna khona. Njengalomshayeli wendiza, bo-Adamu na-Eva bafuna kwenta tintfo ngendlela yabo. Abazange basisebentise sicondziso lebebanikwe sona. Waba yini umphumela? Sento sabo saletsa sono kanye nekufa esitukulwaneni sabo. (Rom. 5:12) Ngekwenta labakutsandzako, balahlekelwa yinkhululeko sibili lebebayiniketwe nguNkulunkulu.

SINGAYITFOLA NJANI INKHULULEKO SIBILI?

13, 14. Singayitfola njani inkhululeko sibili?

13 Bantfu bacabanga kutsi kuba nenkhululeko lenkhulu kubenta baphile kahle, kepha ecinisweni kuba nenkhululeko lengenamincele kufana nesikhali lesikhaliphe nhlangotsi totimbili. Kuliciniso kutsi inkhululeko iletsa tinzuzo letinyenti, noma kunjalo, kungaba lukhuni kuphila kulelive nangabe kute imincele. Ngaleso sizatfu i-“The World Book Encyclopedia” itsi: “Kuze bantfu bahleleke kufanele kube nenkhululeko kanye nemincele.” Cabanga ngemitsetfo leminyenti lebhalwe bantfu kanye nebameli labanyenti nemajaji lachazela bantfu ngayo.

14 Ngalokwehlukile, Jesu Khristu washo indlela lemelula yekuba nenkhululeko sibili. Watsi: “Nanigcina emavi ami, nisuke nibafundzi bami sibili, nitawulati liciniso, futsi liciniso litawunikhulula.” (Joh. 8:31, 32) Sicondziso saJesu sekutfola inkhululeko sibili sifaka ekhatsi tintfo letimbili letibalulekile: Kwekucala, kwemukela liciniso lalifundzisa bantfu, kwesibili kuba ngumlandzeli wakhe. Kwenta njalo kuholela enkhululekweni sibili. Ngukuphi lapho sikhululeka khona? Jesu wachubeka wachaza kutsi: “Wonkhe umuntfu lowonako usigcili sesono. . . . Nangabe iNdvodzana inikhulula, nitawukhululeka sibili.”​—Joh. 8:34, 36.

15. Kungani inkhululeko Jesu lasetsembisa yona ingasenta ‘sikhululeke sibili’?

15 Kuyacaca kutsi inkhululeko Jesu layetsembisa balandzeli bakhe incono kakhulu kunenkhululeko labanye bantfu labafuna kuba nayo lamuhla. Ngesikhatsi Jesu atsi: “Nangabe iNdvodzana inikhulula, nitawukhululeka sibili,” bekakhuluma ngekukhululeka ekubeni sigcila sesono​—lokuyintfo lecindzetela bantfu lamuhla. Sono asisenti nje kutsi sente lokubi kuphela, kepha singasenta sigweme kwenta tintfo lesatiko kutsi tikahle futsi tingasenta sehluleke kuphila ngendlela lekahle. Ngalowo mcondvo sitigcila tesono futsi umphumela waloko uba kucindzeteleka, buhlungu, kuhlupheka kanye nekufa. (Rom. 6:23) Loko bekumvisa buhlungu kakhulu umphostoli Pawula futsi waba selusizini. (Fundza Roma 7:21-25.) Nasekususwe sono ngalokuphelele, singaba nelitsemba lekuba nenkhululeko sibili batali betfu bekucala bebanayo.

16. Singayitfola njani inkhululeko sibili?

16 Emavi aJesu latsi “nanigcina emavi ami” akhombisa kutsi kunalokutsite lokufanele sikwente kuze sikhululeke. Njengobe singemaKhristu latinikele, satidzela futsi sakhetsa kuphila ngetimfundziso taKhristu ngobe sesibafundzi bakhe. (Mat. 16:24) Njengoba Jesu asetsembisa, sitawukhululeka mbamba nasitfola tonke tinzuzo tenhlawulo yakhe.

17. (a) Yini letasenta sibe nenjongo ekuphileni futsi sitfole kwenetiseka? (b) Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?

17 Njengebalandzeli baKhristu sitawuba nenjongo ekuphileni futsi senetiseke nangabe silalela timfundziso takhe. Loku kusiniketa litsemba lekukhululeka ngalokuphelele ekugcilatweni sono kanye nekufa. (Fundza Roma 8:1, 2, 20, 21.) Esihlokweni lesilandzelako sitawucoca ngekutsi singayisebentisa njani inkhululeko lesinayo ngekuhlakanipha kuze sidvumise Jehova longuNkulunkulu wenkhululeko sibili.