Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

ImiBhalo iyawavumela yini emaKhristu kutsi asebentise i-IUD (intrauterine device) noma i-loop nakahlela umndeni?

EmaKhristu lashadene kufanele atitfolele emaciniso alendzaba aphindze ahlole timiso teliBhayibheli. Kufanele ente sincumo lesitawenta ahlale ananembeza lomsulwa phambi kwaNkulunkulu.

Ekucaleni Nkulunkulu watjela bo-Adamu na-Eva watsi “Talanani, nandze, nigcwalise umhlaba,” waphindze washo lokufanako kuNowa nemndeni wakhe ngemuva kwaZamcolo. (Gen. 1:28; 9:1) LiBhayibheli alisho kutsi emaKhristu aphocelelekile kutsi awugcine lomyalo. Kunaloko, bantfu labashadene kufanele batincumele kutsi batatisebentisa yini tindlela tekuhlela umndeni noma kutsi batawuba nabo nini bantfwana. Ngumaphi emaciniso lokufanele bacabange ngawo?

EmaKhristu kufanele ahlole kutsi luhlobo lwekuhlela umndeni lafuna kulusebentisa luyavumelana yini netimiso teliBhayibheli. Ngako emaKhristu ayakugwema kuhlela umndeni ngekutsi akhiphe sisu. Ngekusho kweliBhayibheli kukhipha sisu akukhombisi kuhlonipha kuphila. EmaKhristu angeke akhetse indlela yekuhlela umndeni letawuncamula kuphila lebesekuvele kucalile futsi lebekutawugcina kungumuntfu. (Eks. 20:13; 21:22, 23; Hla. 139:16; Jer. 1:5) Kutsiwani ngekusebentisa intfo lesansimbi noma leliplastiki lefakwa esibeletfweni lebitwa ngekutsi yi-IUD noma i-loop?

Sicongosekulindza sesiNgisi sa-May 15, 1979 (emakhasi 30 kuya ku-31) sayichaza kahle lendzaba. Ngaleso sikhatsi, ema-IUD labetfolakala bekakhiwe ngeliplastiki futsi bekafakwa esibeletfweni kute kuvinjelwe kukhulelwa. Lesihloko sachaza kutsi lendlela ayicondzakali kutsi isebenta njani. Bososayensi labanyenti batsi lendlela ibangela kutsi sidvodza (sperm) singahlangani nelicandza lelisesibeletfweni semuntfu wesifazane. Nangabe emacandza emuntfu wesifazane angakahlanganiswa nesidvodza, kusho kutsi kuphila kusengakacali.

Noma kunjalo, lobunye bufakazi buveta kutsi ngaletinye tikhatsi kuyenteka licandza lihlangane nesidvodza. Lelihlwili lingahle likhulele ku-Fallopian tube noma liye esibeletfweni. Ngemuva kwesikhatsi, le-IUD ibese ivimbela lelicandza kutsi lichubeke likhula esibeletfweni njengoba kuhlale kwenteka nangabe umuntfu akhulelwe. Kuncamula kuphila lebesekucalile kufana nekukhipha sisu. Lesihloko saphetsa ngekutsi: “Wonkhe umKhristu locabanga kusebentisa lendlela kufanele acabangisise ngaloko liBhayibheli lelishoko ngekuhlonipha bungcwele bekuphila.”​—Hla. 36:9.

Ibe khona yini intfutfuko noma lushintjo bososayensi labalwentile kusukela kwaphuma lesihloko nga-1979?

Nyalo sekunetinhlobo letimbili te-IUD. Lenye inhlobo ye-IUD leyaba khona eMelika nga-1988 beyentiwe ngelitfusi. Ngetulu kwaloko, nga-2001 kwentiwa ema-IUD lakhicita ema-hormones. Yini letfolakele mayelana netindlela letinhlobo letimbili letisebenta ngayo?

Litfusi: Njengoba sike sachaza, ema-IUD enta kube matima kutsi sidvodza sengce esibeletfweni kute sihlangane nelicandza. Ngetulu kwaloko lelitfusi lelikule-IUD libulala lesidvodza. * Lelitfusi lelikule-IUD liphindze lente tingucuko esibeletfweni.

Ema-hormones: Kunaletinye tinhlobo letehlukene tema-IUD letinema-hormones latfolakala emaphilisini ekuhlela umndeni. Lama-IUD akhokha ema-hormones esibeletfweni. Kubonakala ngatsi lama-IUD enta labanye besifazane bangakhoni kukhicita emacandza. Nangabe kute licandza, umuntfu ngeke sekakhulelwe. Lama-hormones lakuma-IUD enta sibeletfo sinciphe. * Ngetulu kwaloko lama-hormones aphindze ente kube matima kutsi sidvodza sindlule siye esibeletfweni. Konkhe loku kubangelwa kusebentisa ema-IUD.

Njengobe sesibonile, totimbili letinhlobo tema-IUD tenta lushintjo esibeletfweni semuntfu wesifazane. Kutsiwani nangabe licandza liyakheka bese lihlangana nesidvodza? Lelicandza lingaya esibeletfweni, kepha ngeke likhone kwakha lihlwili ngoba lesibeletfo sisuke sinciphile. Loko kungenta kutsi umuntfu angasakhulelwa. Noma kunjalo, loko akuvamisi kwenteka njengoba kungenteki ngisho noma unatsa emaphilisi ekuhlela umndeni.

Ngako kute umuntfu longaciniseka kutsi ema-IUD lanelitfusi noma lanema-hormones akamenti umuntfu kutsi akhulelwe. Nakuba kunjalo, isayensi ikhombisa kutsi ngenca yekusebentisa ema-IUD lanelitfusi nema-hormones, aba mancane ematfuba ekukhulelwa.

EmaKhristu lashadene lacabangela kusebentisa i-IUD angacoca nadokotela lotati kancono tinzuzo kanye netingoti letingaba khona kumfati ngenca yekusebentisa ema-IUD. Laba labashadile akukafaneli bavumele umuntfu kutsi abentele tincumo, ngisho nadokotela wabo. (Rom. 14:12; Gal. 6:4, 5) Ngibo lokufanele batentele tincumo. Kufanele bente sincumo lesitawujabulisa Jehova siphindze sibente babe nanembeza lomsulwa.​—Catsanisa na-1 Thimothi 1:18, 19; 2 Thimothi 1:3.

^ sig. 4 I-England’s National Health Service reports yatsi: “Ematfuba ekutsi le-IUD lenelitfusi isebente kahle angetulu kwa-99%. Loku kusho kutsi mancane ematfuba ekutsi munye kubesifazane labangu-100 labasebentisa lendlela akhulelwe. Ema-IUD lanelitfusi lelincane awasebenti kahle.”

^ sig. 5 Besifazane labashadile noma labangakashadi labalahlekelwa yingati lenyenti nabasesikhatsini bakhutsatwa kutsi basebentise ema-IUD lanema-hormones ngoba wona enta sibeletfo sinciphe.