Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Nginelitsemba KuNkulunkulu”

“Nginelitsemba KuNkulunkulu”

Adamu wekugcina waba ngumoya lonika kuphila.”​1 KHOR. 15:45.

TINGOMA: 111, 12

1-3. (a) Nguyiphi lenye yetimfundziso tetfu letisisekelo? (b) Kungani imfundziso yekuvuka kwalabafile ibalulekile? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

UNGAPHENDVULA njani nawungabutwa kutsi, ‘Ngutiphi timfundziso letisisekelo tenkholo yakho?’ Asingabati kutsi ungachaza kutsi Jehova unguMdali wetfu futsi nguye losinika kuphila. Ungasho nekutsi uyakholelwa kuJesu Khristu loyinhlawulo. Ngenjabulo, ungaphindze ukhulume ngelipharadisi lelitako lapho khona bantfu baNkulunkulu batawuphila phakadze. Kepha bewungasho yini kutsi kuvuswa kwalabafile kunguyincenye yetinkholelo takho lotitsandzako?

2 Ngisho noma sinelitsemba lekutsi sitawusindza ekuhluphekeni lokukhulu futsi siphile phakadze emhlabeni, sinetizatfu letinhle tekutsi kuvuka kwalabafile kuyimfundziso lebalulekile. Umphostoli Pawula wakhombisa kutsi kungani lemfundziso iyincenye lebalulekile yekukholwa kwetfu, watsi: “Nangabe akukho kuvuswa kwalabafile, naKhristu kusho kutsi akavuswanga.” Kube Khristu akazange avuswe ngabe akabusi njengeNkhosi yetfu futsi imfundziso yetfu lemayelana nekubusa kwakhe ngabe ilite. (Fundza 1 Khorinte 15:12-19.) Noma kunjalo, siyati kutsi Jesu wavuswa ekufeni. Nasiciniseka kutsi Jesu wavuswa, sikhombisa kutsi sehlukile kubaSadusi labebaphika kutsi labafile bayavuswa. Ngisho noma bantfu bahlekisa ngatsi, siyachubeka sibambelele ngalokucinile etsembeni lekutsi bantfu labafile batawuvuswa.​—Mak. 12:18; Imis. 4:2, 3; 17:32; 23:6-8.

3 Ngesikhatsi Pawula abhala ‘ngetimfundziso letisisekelo letimayelana naKhristu,’ wakhuluma ‘ngemfundziso yekuvuswa kwalabafile.’ (Heb. 6:1, 2) Pawula wagcizelela kutsi abekholelwa ngalokucinile ekuvusweni kwalabafile. (Imis. 24:10, 15, 24, 25) Ngisho noma kuvuswa kwalabafile kungulenye yetimfundziso letisisekelo “letimelula temavi aNkulunkulu,” kubaluleke kakhulu kutsi sifundze ngako. (Heb. 5:12) Kungani?

4. Ngumiphi imibuto lesingatibuta yona mayelana nekuvuswa kwalabafile?

4 Nabacala kudadisha liBhayibheli, bantfu labanyenti bafundza ngekuvuswa kwebantfu labafile basendvulo, njengekuvuswa kwaLazaro. Bafundza kutsi Abrahama, Jobe, kanye naDanyela bebaciniseka kutsi esikhatsini lesitako bantfu labafile batawuphindze baphile. Noma kunjalo, ungaphendvula njani nangabe ubutwa kutsi ngubuphi bufakazi bekutsi bantfu labafile batawuvuswa ngisho nobe loko kwetsenjiswa eminyakeni leminyenti leyengcile? LiBhayibheli liyachaza yini kutsi bantfu labafile batawuvuswa nini? Lemibuto iyakutsintsa kukholwa kwetfu, ngako asesihlole loko lokushiwo yimiBhalo.

KUVUKA KWALABAFILE KWABIKEKETELWA EMAKHULWINI EMINYAKA LEYENGCILE

5. Yini lesitawucale sicoce ngayo mayelana nekuvuswa kwalabafile?

5 Kumelula kucabanga kutsi umuntfu lofile utawuvuka nakasandza kufa. (Joh. 11:11; Imis. 20:9, 10) Kepha kutsiwani ngesetsembiso sekutsi bantfu labafile batawuvuswa ngemuva kwemashumi eminyaka noma esikhatsini lesitako? Ungasetsemba yini lesetsembiso lesentiwa eminyakeni leminyenti leyengcile ngisho noma umuntfu asandza kushona noma sekanesikhatsi lesidze ashona? Ecinisweni, setsembiso lesentiwa kadzeni lesimayelana nekuvuswa kwalabafile sake sagcwaliseka futsi nawe uyakholelwa kuso. Sagcwaliseka njani, futsi loko kuhlobene kanjani nalongakulindzela mayelana nekuvuswa kwalabafile esikhatsini lesitako?

6. Umbhalo weTihlabelelo 118 wagcwaliseka njani kuJesu?

6 Mayelana nekuvuka kwalabafile lokwabiketelwa kadzeni, cabanga ngalokushiwo Tihlabelelo 118, labanyenti batsi tabhalwa nguDavide. Lombhalo utsi: “Awu, Simakadze, sisindzise, siyakuncenga! . . . Ubusisiwe lotako egameni laSimakadze.” Kungenteka uyakhumbula kutsi bantfu bacaphuna lombhalo ngesikhatsi Jesu aya eJerusalema ngaNisani 9 ngaphambi kwekutsi abulawe. (Hla. 118:25, 26; Mat. 21:7-9) Kodvwa kungani umbhalo weTihlabelelo 118 ukhuluma ngekuvuswa kwebantfu labafile esikhatsini lesitako? Naka loko lokwaphrofethwa ngulomhlabeleli nakatsi: “Litje lekwakha lelaliwa bakhi, seligucuke laba litje lekusimisa indlu.”​—Hla. 118:22.

‘Bakhi abazange bamemukele’ Mesiya (Buka sigaba 7)

7. EmaJuda akhombisa njani kutsi awamemukeli Jesu?

7 “Bakhi” labamelela baholi bemaJuda abazange bamemukele Mesiya. Abazange nje bagcine ngekungamemukeli kutsi unguKhristu, kodvwa emaJuda lamanyenti abefuna kutsi abulawe. (Luk. 23:18-23) Aba nesandla ekubulaweni kwaJesu.

Jesu wavuswa kute abe “litje lekusimisa” (Buka tigaba 8 na-9)

8. Jesu bekatawuba njani “litje lekusimisa”?

8 Jesu bekangaba njani “litje lekusimisa indlu” nangabe bamala futsi bambulala? Loku bekuyawenteka kuphela nangabe Jesu avuswa ekufeni. Jesu wakwenta kwacaca loku ngesikhatsi asho umfanekiso webalimi labaphatsa kabi bantfu lebebatfunywe ngumnikati wensimu, njengobe ema-Israyeli bekabaphatsa kabi baphrofethi lebebatfunywe nguNkulunkulu. Ekugcineni, umnikati wensimu watfumela indvodzana yakhe layitsandzako futsi lebeyiyindlalifa. Bayemukela yini lendvodzana? Cha. Labalimi baze bayibulala. Ngemuva kwekusho lomfanekiso, Jesu wabese ucaphuna siphrofetho lesikuTihlabelelo 118:22. (Luk. 20:9-17) Umphostoli Phetro naye wakhuluma ngesiphrofetho lesifanako ngesikhatsi akhuluma ‘nebaholi bemaJuda, emadvodza lamadzala, netati temtsetfo lebetihlangene eJerusalema.’ Wakhuluma ‘ngaJesu Khristu waseNazaretha, loyo lenambetsela, kodvwa Nkulunkulu wamvusa ekufeni.’ Ngako Phetro wakwenta kwacaca kutsi: “LoJesu ‘ulitje nine bakhi lenalibukela phansi, kodvwa leseligucuke laba litje lekusimisa.’”​—Imis. 3:15; 4:5-11; 1 Phet. 2:5-7.

9. Nguliphi liphuzu lelijabulisako lelivetwa ngumBhalo weTihlabelelo 118:22?

9 Kusesele emakhulu eminyaka, siphrofetho lesikuTihlabelelo 118:22 saveta kutsi bantfu labafile batawuvuswa. Bantfu bebangeke bamemukele Mesiya futsi bebatambulala, kepha bekatawuphindze avuke kute abe litje lekusimisa. Ngemuva kwekuvuswa kwaJesu, bonkhe bantfu bebatawusindziswa ngeligama lakhe.​—Imis. 4:12; Ef. 1:20.

10. (a) Yini leyabiketelwa ngumBhalo weTihlabelelo 16:10? (b) Singaciniseka njani kutsi umBhalo weTihlabelelo 16:10 awuzange ugcwaliseke kuDavide?

10 Cabanga ngalelinye livesi lelikhuluma ngekuvuswa kwalabafile. Lelivesi labhalwa eminyakeni leyinkhulungwane leyengcile, futsi loku kufanele kukwente uciniseke kutsi bantfu labafile batawuvuswa ngisho noma loko kadze kwatsenjiswa. Tihlabelelo 16 letabhalwa nguDavide titsi: “Ungeke uvume kungiyekelela endzaweni yalabafile, nome-ke ungeke umvumele lotsandzekako wakho kutsi abole ethuneni.” (Hla. 16:10) Davide abengasho kutsi yena angeke aze afe noma angcwatjwe. LiVi laNkulunkulu lichaza kutsi Davide waguga futsi wafa. Ngemuva kwaloko “wangcwatjwa eDolobheni laDavide.” (1 Khos. 2:1, 10) Usho kutsini-ke umBhalo weTihlabelelo 16:10?

11. Phetro wakhuluma nini ngemBhalo weTihlabelelo 16:10?

11 Akhona lamanye emavesi lasinika inchazelo yalomBhalo. Eminyakeni lengetulu kwaleyinkhulungwane lencwadzi yeTihlabelelo yabhalwa futsi sekuphele emaviki lambalwa Jesu avusiwe, Phetro wakhuluma netinkhulungwane temaJuda kanye nalabo labagucukele enkholweni yebuJuda mayelana nembhalo weTihlabelelo 16:10. (Fundza Imisebenti 2:29-32.) Waphindze washo nekutsi Davide wafa futsi wangcwatjwa. Labo lebebamlalele bebakwati loko. Kute lokukhombisa kutsi bantfu bamphikisa Phetro nakatsi Davide “wakubona kusengakenteki futsi wakhuluma ngekuvuswa” kwaMesiya lotako.

12. Wagcwaliseka njani umbhalo weTihlabelelo 16:10, futsi usicinisekisa ngani mayelana nesetsembiso sekuvuswa kwalabafile?

12 Phetro wakucinisekisa labekusho ngekutsi acaphune emavi aDavide lakuTihlabelelo 110:1. (Fundza Imisebenti 2:33-36.) Emavi aPhetro lahambisana nalokushiwo ngumBhalo asita sicumbi sebantfu kutsi sikholwe kutsi Jesu ‘uyiNkhosi futsi unguKhristu.’ Ngetulu kwaloko bantfu bebati kutsi Tihlabelelo 16:10 tagcwaliseka ngesikhatsi Jesu avuswa kulabafile. Ngekuhamba kwesikhatsi, umphostoli Pawula washo liphuzu lelifanako ngesikhatsi akhuluma nemaJuda edolobheni lase-Antiyokhi lesePhisidiya. Loko kwawajabulisa kakhulu futsi kwawenta afuna kuva lokwengetiwe. (Fundza Imisebenti 13:32-37, 42.) Natsi kuyasijabulisa kutsi singatetsemba tiphrofetho letiseBhayibhelini letimayelana nekuvuswa kwalabafile esikhatsini lesitako, ngisho noma sekuphele sikhatsi lesidze tabiketelwa.

BATAWUVUSWA NINI BANTFU LABAFILE?

13. Ngumiphi imibuto lesingaba nayo mayelana nekuvuswa kwebantfu labafile?

13 Kufanele siciniseke kutsi bantfu labafile batawuvuswa ngisho noma sekwendlule iminyaka leminyenti loko kwatsenjiswa. Noma kunjalo, lomunye angahle atibute kutsi: ‘Loku kusho kutsi ngitawulindza sikhatsi lesidze yini ngaphambi kwekutsi bantfu lengibatsandzako bavuswe? Batawuvuswa nini bantfu labafile?’ Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi kunetintfo labebangatati kanye nalabebangeke baze batati. Watsi: ‘Kunetikhatsi nobe emalanga labekiwe, lokunguBabe loneligunya lekuwahlela.’ (Imis. 1:6, 7; Joh. 16:12) Nanobe kunjalo, loko akusho kutsi site lwati lolumayelana nekutsi bantfu labafile batawuvuswa nini.

14. Kuvuswa kwaJesu bekwehluke ngani kukwebantfu labavuswa ngephambi kwesikhatsi sakhe?

14 Kuze sikucondze kahle loko, kufanele sikhumbule tindzaba tekuvuswa kwebantfu labafile lokukhulunywa ngato eBhayibhelini. Kuvuswa kwaJesu ngikho lokubaluleke kakhulu. Kube Jesu akavuswanga, ngabe site litsemba lekubona bantfu lesibatsandzako esikhatsini lesitako. Labo labavuswa ngu-Elija na-Elisha ngaphambi kwekutsi kufike Jesu bagcina bafile. Ngalokwehlukile, Jesu yena ‘wavuswa ekufeni, ngeke asafa futsi kufa akusasiyo inkhosi kuye.’ Sewuphila “phakadze naphakadze” ezulwini futsi akayuze aphindze afe.​—Rom. 6:9; Semb. 1:5, 18; Khol. 1:18; 1 Phet. 3:18.

15. Kubaluleke ngani kutsi Jesu ‘avuswe kucala’?

15 Jesu nguye wekucala lowavuswa ngalendlela futsi kuvuswa kwakhe kubaluleke kakhulu. (Imis. 26:23) Noma kunjalo, bakhona nalabanye labatawuvuselwa ezulwini, babe tidalwa temoya. Jesu wacinisekisa baphostoli bakhe labetsembekile kutsi batawubusa naye ezulwini. (Luk. 22:28-30) Kufanele bacale bafe kuze batfole umvuzo wabo. Ngemuva kwaloko, batawuvuswa sebanemtimba wemoya njengobe kwenteka kuJesu. Pawula watsi: “Khristu uvusiwe kulabafile, wekucala kubo bonkhe labafile.” Pawula wachubeka wachaza kutsi bakhona nalabanye labatawuvuselwa ezulwini, watsi: “Nguloyo naloyo ngekulandzelana kwabo: Kucale Khristu, kutsi ngesikhatsi sekuba khona kwakhe kulandzele labo lababakhe.”​—1 Khor. 15:20, 23.

16. Yini lesikhombisa kutsi batawuvuswa nini bantfu labatawuphila ezulwini?

16 Loku kusenta sibone kutsi bantfu labatawuphila ezulwini batawuvuswa nini. Bebatawuvuswa “ngesikhatsi sekuba khona” kwaKhristu. Sekuphele sikhatsi lesidze BoFakazi BaJehova bakusekela eBhayibhelini kutsi kusukela nga-1914 besisolo siphila esikhatsini “sekuba khona” kwaKhristu. Solo siphila kuleso sikhatsi futsi kuphela kwalelive sekusedvute kakhulu.

17, 18. Yini letawenteka kulamanye emaKhristu lagcotjiwe ngesikhatsi sekuba khona kwaKhristu?

17 Mayelana nekuvuswa kwalabatawuphila ezulwini, liBhayibheli liphindze litsi: “Asifuni kutsi nibete lwati ngalabafile . . . Nasikholwa kutsi Jesu wafa waphindze wavuka, kusho kutsi nalabo labafe bakuJesu, Nkulunkulu utawubaletsa kanye naye . . . Tsine lesitawube sisaphila ngesikhatsi sekuba khona kweNkhosi, ngeke sibendvulele labo lesebafile; ngobe iNkhosi itawukwehla ivela ezulwini ikhipha ticondziso . . . futsi labo labafe basebunyeni naKhristu batawuvuka kucala. Ngemuva kwaloko, tsine lesiphilako sitawutsatfwa ngelifu kanye nabo kuze sihlangane neNkhosi emoyeni; bese siba nayo ngaso sonkhe sikhatsi.”​—1 Thes. 4:13-17.

18 Luvuko lwekucala belutakwenteka ngemuva “kwekuba khona” kwaKhristu. Labagcotjiwe labatawube baphila ngesikhatsi sekuhlupheka lokukhulu ‘batawutsatfwa ngelifu.’ (Mat. 24:31) Labo ‘labatawutsatfwa ngelifu’ angeke basafa. ‘Bonkhe batawuguculwa, ngekushesha nangekucwabita kweliso ngelicilongo lekugcina.’​—1 Khor. 15:51, 52.

19. Nguluphi “luvuko loluncono kakhulu” lolutawuba khona?

19 Lamuhla, emaKhristu lamanyenti latsembekile awakagcotjwa, futsi ngeke abuse naKhristu ezulwini. Esikhundleni saloko, alindzele “lilanga laJehova” latawubhubhisa ngalo lelive lelibi. Kute lowatiko kutsi litawufika nini, kepha bufakazi bukhombisa kutsi selisedvute. (1 Thes. 5:1-3) Ngemuva kwaloko, bantfu labafile batawuvuselwa emhlabeni lolipharadisi. Labo labavusiwe batawentiwa babete sono futsi angeke basafa. Asingabati kutsi kutawuba “luvuko loluncono kakhulu” kunalolo lolwaba khona esikhatsini lesendlulile lapho khona “labasikati bemukela labafile babo,” kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi baphindze bafa.​—Heb. 11:35.

20. Yini lengasenta setsembe kutsi bantfu labafile batawuvuswa ngendlela lehlelekile esikhatsini lesitako?

20 Nalikhuluma ngalabatawuvuselwa ezulwini, liBhayibheli litsi, batawuvuswa “ngekulandzelana kwabo.” (1 Khor. 15:23) Singalindzela kutsi nalabo labatawuvuselwa emhlabeni batawuvuswa ngendlela lehlelekile. Lelo litsemba lelijabulisako. Labo labasandza kufa batawuvuswa ekucaleni kweMinyaka Leyinkhulungwane yini futsi bemukelwe bantfu lababatsandzako lababatiko? Emadvodza letsembekile lanelikhono lekuhola, atawuvuka kucala yini kute ahlele bantfu baNkulunkulu emhlabeni lomusha? Kutsiwani ngebantfu labangazange bamkhonte Jehova? Batavuswa nini futsi batawuvuselwa kuphi? Minyenti imibuto lesingatibuta yona. Kute sidzingo sekutsi sicabange ngalemibuto nyalo, kunaloko kufanele silindze kuze kufike leso sikhatsi. Siyetsemba kutsi itasijabulisa indlela Jehova latawenta ngayo.

21. Nguliphi litsemba lonalo ngebantfu labafile?

21 Njengobe sisengakefiki leso sikhatsi, kufanele sicinise kukholwa kwetfu kuJehova ngobe ngaJesu wasicinisekisa kutsi utawubavusa labafile labasenkhumbulweni yakhe. (Joh. 5:28, 29; 11:23) Kute akhombise kutsi Jehova unemandla ekuvusa labafile, Jesu watsi, Abrahama, Isaka kanye naJakobe “bayaphila ngekwembono” waJehova. (Luk. 20:37, 38) Kwanyalo sinetizatfu letinyenti tekuvumelana nemphostoli Pawula nakatsi: “Nginelitsemba kuNkulunkulu . . . lekutsi kutawuba neluvuko.”​—Imis. 24:15.