Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Nine Labasha, Ningaba Nemphilo Leyenetisako

Nine Labasha, Ningaba Nemphilo Leyenetisako

“Uyawungifundzisa indlela yekuphila.”—HLA. 16:11.

TINGOMA: 41, 120

1, 2. Lokwenteka kuTony kukhombisa njani kutsi singakhona kwenta lushintjo ekuphileni?

TONY wakhula ete babe. Bekangasitsandzi sikolwa ngisho noma besekasebangeni leliphakeme. Ecinisweni bekacabanga ngisho nekusiyekela. Ngetimphelasontfo, bekacitsa sikhatsi lesinyenti anebangani bakhe noma abukela ema-movie. Bekangasiso sidlova futsi bekangesuye umlutsa wetidzakamiva, kepha bekete injongo ekuphileni. Bekangaciniseki kutsi Nkulunkulu ukhona. Ngalelinye lilanga, wahlangana naBoFakazi BaJehova, wabachazela kutsi uyangabata kutsi Nkulunkulu ukhona. Bamniketa incwajana letsi, Kwaba Khona Njani Kuphila? kanye naletsi, The Origin of Life—Five Questions Worth Askingletfolakala ngesiNgisi.

2 Ngesikhatsi laBoFakazi babuya, indlela labecabanga ngayo beseyishintjile. Bekatifundze kakhulu letincwajana kangangekutsi besetigugile. Watsi: “Ukhona Nkulunkulu.” Wacala kufundza nabo liBhayibheli futsi kancane kancane umbono labenawo ngekuphila washintja. Ngaphambi kwekutsi acale kufundza liBhayibheli, Tony bekangaphumeleli esikolweni, kepha wabese uba ngumfundzi lophumelela kakhulu. Ngisho nemphatsi wesikolwa kwammangalisa loko. Watsi kuTony: “Emamaki akho asatfutfukile futsi sewente lushintjo nasendleni lotiphatsa ngayo. Loko kwentiwa kutsi sewufundza naBoFakazi BaJehova yini?” Tony wakuvuma loko futsi wabese uyamcocela lebekakufundza. Wacedza sikolwa futsi nyalo ulihlahlandlela lelivamile nenceku lesebentako. Tony uyajabula kutsi nyalo sewunaye Babe lonelutsandvo Jehova.—Hla. 68:5.

LALELA JEHOVA KUTE UPHUMELELE

3. Yini Jehova layifunela bantfu labasha?

3 Lokwenteka kuTony kusikhumbuta kutsi Jehova unikhatsalela kakhulu nine labasha. Ufuna nijabule ekuphileni futsi nenetiseke. Kungako aneluleka atsi: “Khumbula uMdali wakho etinsukwini tebusha bakho.” (Shu. 12:1) Loko akusimelula kulelive lesiphila kulo. Loko akusho kutsi ngeke nikhone kukwenta. Ngelusito lwaJehova, ningaphumelela hhayi nanisebasha kuphela kodvwa nasemphilweni yenu yonkhe. Kuze sikucondze loku, sitawucoca ngalokwasita ema-Israyeli kutsi angene eVeni Lesetsembiso kanye nekutsi Davide wawatfolaphi emandla ekuncoba Goliyathi lobekasidlakela.

4, 5. Ngusiphi sifundvo lesibalulekile lesingasifundza ekuncobeni kwema-Israyeli emaKhenani kanye nalokwenteka kuDavide ngesikhatsi alwa naGoliyathi? (Buka titfombe letisekucaleni kwalesihloko.)

4 Ngesikhatsi ema-Israyeli asatawufika eVeni Lesetsembiso, Jehova akazange awatjele kutsi aceceshelwe imphi. (Dut. 28:1, 2) Kunaloko wawatjela kutsi kufanele alalele imitsetfo yakhe futsi ametsembe. (Josh. 1:7-9) Ngekwembono webantfu, leseluleko besingabonakala site ingcondvo. Kepha bekuseluleko lebesisihle kakhulu ngoba Jehova wawasita ancoba sive semaKhenani. (Josh. 24:11-13) Kuliciniso kutsi kufanele sibe nekukholwa kute silalele Jehova, futsi nasinekukholwa lokunjalo sitawuhlale siphumelela. Leliciniso alikashintji njengoba sikhatsi sihamba. Nalamuhla solo libalulekile.

5 Lichawe lelinguGoliyathi belicishe libe ngemamitha langu-2.9 budze futsi belihlome liphelele. (1 Sam. 17:4-7) Davide yena bekanetintfo letimbili nje kuphela: sidubulelo kanye nekukholwa kuNkululunkulu wakhe Jehova. Bantfu lebebete kukholwa bebacabanga kutsi Davide wenta bulima. Kepha umbono wabo bewuliphutsa. NguGoliyathi lebekasilima.—1 Sam. 17:48-51.

6. Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

6 Esihlokweni lesendlulile sicoce ngetintfo letine letingasisita kutsi sitfole injabulo ekuphileni, futsi siphindze siphumelele. Kukhona lokufanele sikwente kute sichubeke sinebuhlobo lobuhle naNkulunkulu, sakhe bangani labalungile nalabatsandza Jehova, sitibekele imigomo yekukhonta Nkulunkulu, futsi siyitsatse njengaleligugu inkhululeko Jehova lasinika yona. Kulesihloko sitawucoca kabanti ngetintfo lesingatitfola nangabe senta letintfo letinhle. Ase sicoce ngetimiso lesititfola kuTihlabelelo 16.

NAKA TINTFO LETIPHATSELENE NANKULUNKULU

7. (a) Ungamchaza kanjani umuntfu locabanga njengaNkulunkulu? (b) Besiyini ‘sabelo’ saDavide, futsi samenta wativa kanjani?

7 Umuntfu lonebuhlobo lobuhle naNkulunkulu unekukholwa kuye futsi wetama kubona tintfo ngendlela Nkulunkulu latibona ngayo. Uvumela Jehova amcondzise, futsi uhlale akulungele kumlalela. (1 Khor. 2:12, 13) Davide usibonelo lesihle. Wahlabela watsi: “Simakadze, wena usabelo lesilifa lami, ungipha konkhe lengikudzingako.” (Hla. 16:5) ‘Lesabelo’ besifaka ekhatsi buhlobo lobuhle Davide lebekanabo naNkulunkulu, njengobe beketsembele kuye. (Hla. 16:1) Waba yini umphumela? Davide watsi: ‘Umoya wami uyajabula.’ Kute lokwenta Davide wajabula kakhulu kwendlula kuba nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu.—Fundza Tihlabelelo 16:9, 11.

8. Ngutiphi tintfo letenta ube nekuphila lokwenetisako?

8 Injabulo Davide lebekanayo ayitfolwa bantfu labatsandza kakhulu injabulo nemcebo. (1 Thim. 6:9, 10) Lomunye umzalwane waseCanada utsi: “Kwenetiseka sibili angeke sikutfole ngekutsi sibe netintfo letinyenti ekuphileni, kodvwa singakutfola ngekutsi siphe Jehova longuMuphi wato tonkhe tipho letinhle.” (Jak. 1:17) Kuba nekukholwa kuJehova kanye nekumkhonta kutakwenta ube nenjongo ekuphileni uphindze wenetiseke. Yini longayenta kute ube nekukholwa lokucinile? Kufanele ucitse sikhatsi naJehova, lokusho kufundza liVi lakhe, kubuka indalo, kanye nekucabanga ngebuntfu bakhe lobufaka ekhatsi indlela lakutsandza ngayo.—Rom. 1:20; 5:8.

9. Ungalivumela kanjani liVi laNkulunkulu kutsi likubumbe njengoba kwenta Davide?

9 Ngaletinye tikhatsi Nkulunkulu ukhombisa kutsi uyasitsandza ngekutsi asicondzise njengoba babe amcondzisa umntfwana wakhe lamtsandzako. Davide wasemukela lesicondziso. Watsi: “Ngiyamdvumisa Simakadze lowangeluleka, nanembeza wami uyangiyala ebusuku.” (Hla. 16:7) Wazindla futsi wacabanga ngendlela yaNkulunkulu, waphindze wamvumela kutsi ambumbe. Nangabe uvumela kukholwa kutsi kukwente wente lokufanako, utamtsandza kakhulu Jehova futsi utawulwela kumlalela. Utawuphindze ube nebuhlobo lobuhle nalobucinile naye. Dzadze Christin utsi: “Nangicwaninga futsi ngizindla ngetintfo lengitifundzako, ngiva ngatsi Jehova usuke atibhalele mine letintfo.”

10. Umbhalo wa-Isaya 26:3 utsi kucabanga ngendlela yaNkulunkulu kungakusita njani?

10 Nangabe ucabanga ngendlela yaNkulunkulu, utawuba nembono waNkulunkulu ngalelive nelikusasa. Kungani Jehova akuniketa lolwati kanye nekucondza? Kungoba ufuna kutsi utati tintfo letibalulekile ekuphileni, wente tincumo letinhle, uphindze ulibuke ngalabovu likusasa futsi ube nelitsemba. (Fundza Isaya 26:3.) Umzalwane Joshua lohlala eMelika utsi nangabe unebuhlobo lobuhle naJehova utatibona ngalokucacile tintfo letibalulekile naleto letingakabaluleki.

BANI NEBANGANI BELICINISO

11. Davide wabakhetsa njani bangani bakhe?

11 Fundza Tihlabelelo 16:3. Davide bekati kutsi angabatfola njani bangani sibili. Bekajabula kakhulu ngekuba nebangani lebebatsandza Jehova. Bekababita ngekutsi “ngulabangcwele,” lokusho kutsi bebatiphatsa ngendlela lehlantekile. Lomunye umhlabeleli wativa ngendlela lefanako ngeluhlobo lwebangani labenabo. Wabhala: “Ngingumngani wabo bonkhe labakwesabako, labahamba ngetimiso takho.” (Hla. 119:63) Njengoba sifundzile esihlokweni lesendlulile, nawe ungabatfola bangani labakahle kubantfu labesaba Nkulunkulu nalabamlalelako. Kungaba bantfu labaneminyaka leyehlukahlukene.

12. Yini leyenta Davide naJonathani baba bangani?

12 Umhlabeleli Davide akazange akhetse kuphela bantfu labalingana naye kutsi babe bangani bakhe. Usakhumbula yini kutsi bekungubani umngani waDavide lomkhulu? BekunguJonathani. Ecinisweni, bungani babo bebubuhle kakhulu, futsi liBhayibheli likhuluma kahle ngebungani babo. Uyati yini kutsi kungenteka Jonathani bekamdzala kunaDavide ngeminyaka lengu-30? Yini leyabenta baba bangani? Bobabili bebakholwa kuNkulunkulu, bebahloniphana kakhulu, futsi bebawabona emandla alomunye nalomunye njengoba bebalwa netitsa taNkulunkulu.—1 Sam. 13:3; 14:13; 17:48-50; 18:1.

13. Ungabakha njani bangani labanyenti? Shano sibonelo.

13 NjengaDavide naJonathani, kusijabulisa kakhulu kutsandza bantfu labatsandza Jehova nalabanekukholwa kuye. Kiera losakhonte Jehova iminyaka leminyenti utsi: “Nginebangani labasemaveni lamanyenti, banemasiko lehlukene, futsi bakhuliswe ngetindlela letingafani.” Nawakha bangani labanyenti, utabubona ngalokucacile bufakazi bekutsi liVi laNkulunkulu nemoya wakhe kusenta sibe nebunye.

TIBEKELE IMIGOMO LEMIHLE

14. (a) Yini lengakusita utibekele imigomo lekahle ekuphileni? (b) Labanye labasebasha bativa kanjani ngekutibekela imigomo yekukhonta Nkulunkulu?

14 Fundza Tihlabelelo 16:8. Davide bekanake kukhonta Nkulunkulu. Nawe ungaphila imphilo leyenetisako nangabe kukhonta Jehova kuta kucala ekuphileni kwakho futsi utibekele nemigomo yekumkhonta. Umzalwane Steven watsi: “Ngiyajabula kakhulu nangibuka imigomo lengatibekela yona futsi lengakhona kuyifeza kanye nentfutfuko lengiyentile ekuphileni kwami.” Lomunye umzalwane losemusha lokhonta kulelinye live watsi: “Nasengikhulile angifuni kutsi nangibuka lengakwenta ngisemusha ngibone kutsi tonkhe tintfo lengatenta ngatentela kutizuzisa mine.” Utiva ngendlela lefanako yini? Nangabe utiva kanjalo sebentisa emakhono akho kute ukhonte Nkulunkulu futsi usite labanye bantfu. (Gal. 6:10) Tibekele imigomo lemayelana nekukhonta Nkulunkulu futsi uthantaze kuJehova umcele akusite ukhone kuyifeza. Ungaciniseka kutsi utayiphendvula imithantazo yakho.—1 Joh. 3:22; 5:14, 15.

15. Ngumiphi leminye imigomo longatibekela yona? (Buka libhokisi lelinesihloko lesitsi “ Leminye Imigomo Longatibekela Yona.”)

15 Ngumiphi imigomo longatibekela yona? Ungatibekela umgomo wekuphendvula ngemavi akho emihlanganweni yebuKhristu, kuba lihlahlandlela, noma kuyosebenta e-Bethel. Ungetama kufundza lolunye lulwimi kute uyoshumayela ensimini lenebantfu labakhuluma lolunye lulwimi. Barak umzalwane losemusha losemsebentini wasikhatsi sonkhe utsi: “Kute intfo lejabulisa kwendlula kwati kutsi onkhe malanga unikela ngawo onkhe emandla akho kuJehova.”

YITSATSE NJENGALELIGUGU INKHULULEKO LEVELA KUNKULUNKULU

16. Davide bekativa njani ngetimiso taJehova letilungile futsi leni?

16 Fundza Tihlabelelo 16:2, 4Njengobe sifundzile esihlokweni lesendlulile, imitsetfo kanye netimiso taNkulunkulu letilungile kusenta sikhululeke ngobe kusisita kutsi sitondze lokubi futsi sitsandze lokuhle. (Amo. 5:15) Umhlabeleli Davide wabona kutsi ngaphandle kwaJehova ‘kute lokuhle langaba nako.’ Buhle busho kutiphatsa kahle, noma kwenta lokulungile. Konkhe Jehova lakwentako kuhle, futsi tonkhe tipho letinhle tivela kuye. Davide wasebenta kamatima kute alingise Nkulunkulu, futsi atsandze tintfo latitsandzako. Kodvwa Davide waphindze wafundza kutsi kufanele enyanye tintfo letimbi letifaka ekhatsi kukhonta titfombe. Kukhonta titfombe kusho kukhonta letinye tintfo noma umuntfu ngaphandle kwaJehova. Lomkhuba uyabalulata bantfu futsi ubenta badvumise labanye bantfu ngaphandle kwaJehova.—Isa. 2:8, 9; Semb. 4:11.

17, 18. (a) Yini Davide layisho mayelana nemiphumela yekukhonta bonkulunkulu bemanga? (b) Bantfu lamuhla batandzisa njani tinkhatsato tabo?

17 Ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli kukhonta kwemanga bekufaka ekhatsi kutiphatsa kabi ngekwelicasi. (Hos. 4:13, 14) Bantfu labanyenti labasenkholweni yemanga bebakutsandza kutiphatsa lokubi, kodvwa bekubenta bangajabuli. Davide watsi: ‘Tinkhatsato titakwandziswa kulabo labanikela kulabanye bonkulunkulu.’ Bantfu labanjalo bebaze banikele ngebantfwana babo kubonkulunkulu bemanga. (Isa. 57:5) Jehova bekawenyanya lomkhuba. (Jer. 7:31) Kube bewuphila ngaleso sikhatsi asingabati kutsi bewungajabula kakhulu nangabe batali bakho bakhonta Jehova futsi bamlalela.

18 Nalamuhla, tinkholo temanga tiyakuvumela kutiphatsa kabi ngekwelicasi ngisho nebutabani imbala. Loku kungenta bantfu bative bakhululekile kodvwa ecinisweni bandzisa tinkhatsato tabo futsi kungenteka nawe uyakubona loko. (1 Khor. 6:18, 19) Ngako, nine labasha lalelani Babe wenu wasezulwini. Cinisekani kutsi kulalela Nkulunkulu kuzuzisa nine. Cabangisisani ngemiphumela lebuhlungu lebangelwa kutiphatsa kabi. Loko kutanenta nibone kutsi injabulo yesikhashana yekwenta sono ilite nayicatsaniswa nemiphumela lebuhlungu yekusenta. (Gal. 6:8) Joshua lesike sakhuluma ngaye ekucaleni utsi: “Inkhululeko yetfu singayisebentisa ngendlela lesiyifunako, kodvwa kuyisebentisa kabi kutawusenta singenetiseki.”

19, 20. Ngutiphi tibusiso letitawutfolwa bantfu labasha labanekukholwa kuNkulunkulu futsi labamlalelako?

19 Jesu watjela baphostoli bakhe watsi: “Nanigcina emavi ami, nisuke nibafundzi bami sibili, nitawulati liciniso, futsi liciniso litawunikhulula.” (Joh. 8:31, 32) Lenkhululeko ifaka ekhatsi kukhululeka enkholweni yemanga, ekwesweleni lwati, etimfundzisweni letingemanga kanye nakuletinye tintfo. Ekugcineni sitawutfola “inkhululeko lekhatimulako yebantfwana baNkulunkulu.” (Rom. 8:21) Ngisho nanyalo lenkhululeko ungayitfola ngekutsi ‘ugcine emavi aKhristu’ kanye netimfundziso takhe. Nawenta njalo ‘utawulati liciniso’ ngekutsi ulifundze uphindze uphile ngalo.

20 Nine labasha, yitsatseni njengaleligugu inkhululeko Jehova laninike yona. Yisebentiseni kahle futsi loko kutanisita kutsi nente tincumo letitawunenta nibe nelikusasa lelihle. Lomunye umzalwane losemusha watsi: “Kuyisebentisa kahle inkhululeko yakho usemusha kutakusita kakhulu ngekuhamba kwesikhatsi nasekufanele wente tincumo letinkhulu, letifaka ekhatsi kukhetsa umsebenti lokahle, noma sincumo sekutsi utawushada yini nome cha.”

21. Yini longayenta kute utfole “kuphila lokungukonakona”?

21 Kulelive lelibi ngisho nemphilo bantfu labayijabulelako yimfisha futsi kute umuntfu lowatiko kutsi likusasa lisiphatseleni. (Jak. 4:13, 14) Ngako intfo lencono kakhulu longayenta kutsi wente tincumo letitakusita kutsi utfole kuphila “lokungukonakona” lokusho kuphila lokuphakadze. (1 Thim. 6:19) Nkulunkulu akasiphoceleli kutsi simkhonte kodvwa ngitsi lokufanele sitikhetsele. Yenta Jehova abe “sabelo” sakho. Bonga ngako konkhe ‘lokuhle’ Jehova lakuphe kona. (Hla. 103:5) Ciniseka kutsi Jehova angakwenta ujabule kuze kube phakadze.—Hla. 16:11.