Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Sitawubonana EPharadisi!”

“Sitawubonana EPharadisi!”

“Utawuba nami ePharadisi.”—LUK. 23:43.

TINGOMA: 19, 134

1, 2. Ngumiphi imibono leyehlukahlukene bantfu labanayo ngelipharadisi?

BAZALWANE nabodzadze labavela emaveni lahlukene baya emhlanganweni lobewuse-Seoul, eKorea. Nasewuphelile umhlangano futsi sebahamba, bazalwane base-Korea babatungeleta. Bekubuhlungu nasebahamba njengobe bebabavalelisa batsi: “Sitawubonana ePharadisi!” Ucabanga kutsi bebakhuluma ngani nabakhuluma ngeliPharadisi?

2 Bantfu banemibono leyehlukene mayelana nekutsi liyini liPharadisi. Labanye batsi liPharadisi limane nje liliphupho. Labanye bacabanga kutsi liyindzawo lapho bangajabula khona futsi batfole kwenetiseka. Umuntfu lolambe kakhulu angahle acabange kutsi usePharadisi nangabe ahleti etafuleni leligcwele kudla. Ngelikhulu lesi-19, lomunye make wavakashela endzaweni lebeyinetimbali letinhle, futsi watsi: “Lendzawo ilipharadisi!” Nalamuhla lendzawo solo ibitwa ngekutsi liPharadisi ngisho noma iba nelichwa lelingetulu kwemamitha langu-15. Ucabanga kutsi liyini liPharadisi? Uyetsemba yini kutsi litawuke libe khona?

3. LiBhayibheli lisichazela kutsini ngelipharadisi?

3 LiBhayibheli likhuluma ngeliPharadisi lelake laba khona kanye nalelitawuba khona esikhatsini lesitako. Encwadzini yekucala yeliBhayibheli, sifundza ngeliPharadisi lebelikhona ekucaleni. Ngekusho kwe-Catholic Douay Version lehunyushwe isuselwa elulwimini lwesi-Latin, incwadzi yaGenesisi 2:8 itsi: “Ekucaleni, Nkulunkulu wenta liPharadisi lapho bekujatjulwa khona futsi wabeka umuntfu lebekamdalile [Adamu] kulo.” (Kubhala ngendlela yekutjekisa emagama sitentele.) Umbhalo wesiHebheru usebentise inkhulumo letsi ‘insimu yase-Edeni.’ Ligama lelitsi Edeni lisho “injabulo” futsi bekumnandzi kuhlala kulendzawo. Lendzawo beyiyinhle, inekudla lokunyenti futsi bekunekuthula emkhatsini webantfu netilwane.—Gen. 1:29-31.

4. Yini lengasenta sitsi insimu yase-Edeni beyilipharadisi?

4 NgesiGriki ligama lesiHebheru lelisho “ingadze” lihunyushwe ngekutsi pa·raʹdei·sos. I-Cyclopaedia leyabhalwa nguM’Clintock naStrong itsi ligama lelitsi pa·raʹdei·sos lenta umuntfu lokhuluma siGriki acabange ngendzawo lenhle, lete tintfo letingaba yingoti, lenetihlahla letitsela titselo letehlukahlukene, lenemifula lenemanti lahlobile nalenetjani lobuluhlata lapho kungadla khona imihlambi yetinyamatane kanye netimvu.—Catsanisa naGenesisi 2:15, 16.

5, 6. Lalahleka njani liPharadisi, futsi loko kusenta sitibute muphi umbuto?

5 Nkulunkulu wabeka bo-Adamu na-Eva endzaweni lelipharadisi, kodvwa abazange bachubeke bahlale kuyo. Leni? Abazange bamlalele Nkulunkulu futsi loko kwabenta bangasafaneleki kuhlala khona. Ngako, bona kanye netitukulwane tabo balahlekelwa lilungelo lekuhlala ePharadisi. (Gen. 3:23, 24) Nanobe bekungasahlali muntfu, kubonakala shengatsi lendzawo yachubeka ikhona kwaze kwafika Zamcolo wangesikhatsi saNowa.

6 Labanye bangahle batibute: ‘Liyoke liphindze libe khona yini liPharadisi emhlabeni?’ Yini levetwa ngemaciniso ngalendzaba? Nangabe unelitsemba lekutsi utawuphila ePharadisi kanye nebantfu lobatsandzako, ngutiphi tizatfu letikwenta ukwetsembe loko? Ungakhona yini kuchazela labanye kutsi yini lekwenta uciniseke kutsi liPharadisi litawuba khona mbamba?

BUFAKAZI BEKUTSI LIPHARADISI LITAWUBA KHONA

7, 8. (a) Yini Nkulunkulu layetsembisa Abrahama? (b) Setsembiso saNkulunkulu besitawumenta acabange ngani Abrahama?

7 Timphendvulo letikahle temibuto lemayelana neliPharadisi singatitfola eBhayibhelini ngoba liphefumulelwe nguNkulunkulu lowadala liPharadisi. Cabanga ngaloko Jehova lakutjela umngani wakhe Abrahama. Nkulunkulu watsi situkulwane sa-Abrahama utawusandzisa sibe “ngangesihlabatsi selugu lwelwandle.” Jehova waphindze watsi: “Tive tonkhe temhlaba tiyawubusiswa ngetitukulwane takho, ngobe ulalele livi lami.” (Gen. 22:17, 18) Jehova waphindze washo lesetsembiso lesibalulekile nakakhuluma nendvodzana ya-Abrahama kanye nemtukulu wakhe.—Fundza Genesisi 26:4; 28:14.

8 EBhayibhelini, kute lokukhombisa kutsi Abrahama bekacabanga kutsi bantfu batawutfola umvuzo wekuyophila epharadisi lelisezulwini. Ngako ngesikhatsi Jehova atsi “tive tonkhe temhlaba” titawubusiswa, kunengcondvo kutsi Abrahama abetawucabanga kutsi letibusiso titawuba semhlabeni. Njengobe lesetsembiso besivela kuNkulunkulu, loko bekusho kutsi timo betitawuba ncono kuto ‘tonkhe tive temhlaba.’ Bukhona yini lobunye bufakazi lobuvetwa liBhayibheli bekutsi lipharadisi litawuba khona emhlabeni?

9, 10. Ngutiphi tetsembiso letisenta siciniseke kutsi lipharadisi litawuba khona?

9 Davide lomunye wesitukulwane sa-Abrahama wakhuluma ngesikhatsi lesitako lapho khona “benti balokubi” bebayawunyamalala. (Hla. 37:1, 2, 10) Kodvwa “labamnene bayawulidla lifa lemhlaba, bahlale kahle, batijabulise ngekuthula lokukhulu.” Davide waphindze watsi: “Labalungile bayawudla lifa lemhlaba, bahlale kulo kuze kube phakadze.” (Hla. 37:11, 29; 2 Sam. 23:2) Ucabanga kutsi letetsembiso tabatsintsa njani bantfu labebafuna kwenta intsandvo yaNkulunkulu? Bebanaso sizatfu sekwetsemba kutsi ngalelinye lilanga bantfu labalungile batawuphila emhlabeni lolipharadisi njengobe bekunjalo ensimini yase-Edeni.

10 Ngekuhamba kwesikhatsi, ema-Israyeli lamanyenti labekatsi akhonta Jehova, amhlubuka futsi ashiya kukhonta kweliciniso. Ngako Jehova wavumela liBhabhulona kutsi liwahlasele liphindze litsatse live lawo futsi labanyenti batfunjwa. (2 Khr. 36:15-21; Jer. 4:22-27) Baphrofethi labanyenti batsi ema-Israyeli abetawubuyela eveni lawo ngemuva kweminyaka lengu-70. Tonkhe letiphrofetho tafezeka. Tisho kutsini kitsi lamuhla? Njengobe sitawucoca ngaletinye tato, naka kutsi tisiniketa tiphi tizatfu tekulindzela kutsi esikhatsini lesitako litawuba khona lipharadisi emhlabeni.

11. Umbhalo wa-Isaya 11:6-9 wafezeka njani kuma-Israyeli, futsi ngumuphi umbuto lesitibuta wona?

11 Fundza Isaya 11:6-9. Asebentisa umphrofethi Isaya, Nkulunkulu watjela ema-Israyeli kutsi bekatawuba nekuthula nakabuyela eveni lawo. Bekangeke esabe kuhlaselwa tilwane nome bantfu labatidlova. Bonkhe bebatawuhlala baphephile. Loko akukukhumbuti yini ngekuthula lobekukhona ensimini yase-Edeni? (Isa. 51:3) Umphrofethi Isaya waphindze watsi umhlaba wonkhe, hhayi nje sive sema-Israyeli kuphela, bewutawugcwala “kwati Simakadze, njengobe nemanti agcwalisa lwandle.” Kutawenteka nini loko? Kuyacaca kutsi loko kutawenteka esikhatsini lesitako.

12. (a) Ngutiphi tibusiso letatfolwa ngema-Israyeli labebuya ekutfunjweni baseBhabhulona? (b) Yini lekhombisa kutsi siphrofetho lesiku-Isaya 35:5-10 sisetawufezeka nasesikhatsini lesitako?

12 Fundza Isaya 35:5-10. Isaya wachubeka waphrofetha kutsi ema-Israyeli labetfunjwe baseBhabhulona bekangeke ahlaselwe tilwane noma bantfu nakabuyela eveni lawo. Bekatawulima futsi atfole kudla lokunyenti ngoba bekutawube kunemanti lenele njengobe bekunjalo ensimini yase-Edeni. (Gen. 2:10-14; Jer. 31:12) Lesiphrofetho besitawugcwaliseka kuma-Israyeli kuphela yini? Kute bufakazi lobukhombisa kutsi ema-Israyeli labebuya ekutfunjweni baseBhabhulona elashwa ngalokusimangaliso nakabuyela eveni lawo. Sibonelo saloko kutsi bantfu labebatimphumphutse bachubeka bangaboni emehlweni. Nkulunkulu bekasho kutsi bantfu batawuphulukiswa ngalokuphelele esikhatsini lesitako.

13, 14. Safezeka njani siphrofetho lesiku-Isaya 65:21-23 ngesikhatsi ema-Israyeli labetfunjiwe aphuma eBhabhulona, yini lekhombisa kutsi lesiphrofetho sitawufezeka nasesikhatsini lesitako? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

13 Fundza Isaya 65:21-23. Ngesikhatsi emaJuda abuyela eveni lawo, akazange atfole tindlu letinsha, emasimu lalinyiwe netivini letihlanyelwe. Kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi tintfo tashintja ngoba Jehova wawabusisa. Cabanga nje kutsi ajabula kanganani ngesikhatsi akha tindlu futsi ahlala kuto! Bekalima futsi adla kudla lokunemphilo.

14 Naka incenye lebalulekile yalesiphrofetho. Siyofika yini sikhatsi lapho emalanga etfu atawuba “njengemalanga esihlahla”? Letinye tihlahla tiphila tinkhulungwane teminyaka. Kute bakhone kuphila iminyaka leminyenti, bantfu kufanele babe nemphilo lenhle. Nangabe bantfu bebangaphila endzaweni lenhle nalenekuthula Isaya lakhuluma ngayo, bekutawusho kutsi baphila epharadisi. Lesiphrofetho sitawugcwaliseka.

Setsembiso Jesu lasisho mayelana neliPharadisi besitawufezeka njani? (Buka tigaba 15 na-16)

15. Ngutiphi letinye tetibusiso lokukhulunywa ngato encwadzini ya-Isaya?

15 Cabanga kutsi letetsembiso lesisandza kucoca ngato tikhombisa njani kutsi kutawuba nelipharadisi esikhatsini lesitako. Umhlaba wonkhe utawugcwala bantfu lababusiswe nguNkulunkulu. Kute lotawesaba kuhlaselwa tilwane letiyingoti noma bantfu labaneludlame. Bantfu labangaboni, labangeva etindlebeni kanye nalabachutako batawuphiliswa. Batawukwakha tindlu bahlale kuto futsi batawutjala tivini badle titselo tato. Batawuphila sikhatsi lesidze kunetihlahla. LiBhayibheli lisiniketa bufakazi bekutsi lipharadisi litawuba khona emhlabeni. Kodvwa bantfu labanyenti lesicoca nabo ngalokushiwo ngulesiphrofetho abakholelwa kutsi lipharadisi litawuba khona emhlabeni. Ungabachazela njani kutsi litawuba khona? Ngutiphi tizatfu letikwenta ukulangatelele kufika kwelipharadisi emhlabeni? Jesu Khristu longumfundzisi lomkhulu wasiniketa sizatfu lesihle sekulindzela kufika kwalo.

UTAWUBA KHONA EPHARADISI!

16, 17. Jesu wakhuluma ngeliPharadisi akusiphi simo?

16 Nanobe Jesu bekamsulwa, washushiswa futsi wabulawa ngekutsi aphanyekwe elugodvweni kanye netigelekece letimbili letingemaJuda. Ngaphambi kwekutsi afe, lomunye waletigelekece wabona kutsi Jesu bekayinkhosi, wase uyamcela watsi: “Jesu, ungikhumbule nawufika eMbusweni wakho.” (Luk. 23:39-42) Loko Jesu lakwetsembisa lesigelekece kuLukha 23:43 kuyalitsintsa likusasa letfu. Letinye tati tasesikhatsini setfu lombhalo tiwuhumusha titsi: “Ngicinisile ngitsi kuwe, lamuhla utawuba nami ePharadisi.” Kunemibono leyehlukahlukene ngekutsi khefana kufanele abe kuphi kulomusho. Kodvwa Jesu bekasho kutsini nakatsi “lamuhla”?

17 Etilwimini letinyenti letikhona lamuhla, bokhefana basetjentiselwa kucacisa umcondvo noma lokushiwo ngumusho. Kodvwa emibhalweni yesandla yesiGriki, timphawu tekubhala betingakavami kusetjentiswa. Ngako singahle sitibute: Jesu bekatsi “Ngiyakutjela, lamuhla utawuba nami ePharadisi” noma bekatsi, “Ngiyakutjela lamuhla, utawuba nami ePharadisi”? Bahumushi bangafaka khefana, kuye ngekutsi bacabanga kutsi Jesu bekasho kutsini. EmaBhayibheli lamanyenti lavamile asho imicondvo lehlukene.

18, 19. Yini lesenta sikucondze loko Jesu bekakusho?

18 Nanobe kunjalo, khumbula loko Jesu labekutjele balandzeli bakhe, watsi: ‘INdvodzana yemuntfu itawuba sematfunjini emhlaba emalanga lamatsatfu nebusuku lobutsatfu.’ Waphindze watsi: “INdvodzana yemuntfu itawunikelwa kubantfu, futsi batayibulala, kutsi ngelilanga lesitsatfu ivuswe.” (Mat. 12:40; 16:21; 17:22, 23; Mak. 10:34) Umphostoli Phetro wabhala kutsi loku kwenteka. (Imis. 10:39, 40) Ngako Jesu akazange aye ePharadisi ngalelilanga yena nalesigebengu labafa ngalo. Jesu waba ‘seThuneni [noma eHayidesi]’ emalanga lamatsatfu waze Jehova wamvusa.—Imis. 2:31, 32. *

19 Ngaphambi kwekutsi Jesu asho lesetsembiso kulesiboshwa, wacala ngekutsi: “Lamuhla ngiyakutjela ngitsi.” Endvulo bantfu bebavamile kukhuluma kanjalo ngisho nangesikhatsi saMosi. Mosi watsi: “Lemiyalo lengininika yona lamuhla kufanele ibesetinhlitiyweni tenu.”—Dut. 6:6; 7:11; 8:1, 19; 30:15.

20. Yini lesekela indlela lesicondza ngayo loko Jesu labekusho?

20 Lomunye umhumushi weliBhayibheli waseMphumalanga Lesekhatsi wakhuluma ngemphendvulo yaJesu watsi: “Jesu bekagcizelela ligama lelitsi ‘lamuhla’ futsi lombhalo kufanele ubhalwe ngalendlela: ‘Ngicinisile ngitsi kuwe lamuhla, utawuba nami ePharadisi.’ Lesetsembiso sentiwa ngalelo langa futsi besitawugcwaliseka esikhatsini lesitako.” Lomhumushi waphindze watsi lena bekuyindlela bantfu lebebakhuluma ngayo ngaleso sikhatsi. Lesetsembiso sentiwa ngalelolanga futsi besitawufezeka. Kungako lihumusho langelikhulu lesihlanu le-Syriac kulelivesi litsi: “Amen, ngiyakutjela lamuhla, utawuba nami ensimini yase-Edeni.” Sonkhe kufanele sikhutsateke ngalesetsembiso.

21. Yini lengazange yenteke kulesigelekece, futsi leni?

21 Lesigelekece besingati kutsi Jesu bekente sivumelwane nebaphostoli bakhe labebatsembekile kutsi batawuba naye eMbusweni losezulwini. (Luk. 22:29) Ngetulu kwaloko lesigelekece besingakabhajatiswa. (Joh. 3:3-6, 12) Ngako siyabona kutsi Jesu bekasetsembisa lipharadisi lelisemhlabeni. Ngemuva kweminyaka, umphostoli Pawula wakhuluma ngembono wendvodza ‘leyatsatfwa yayiswa epharadisi.’ (2 Khor. 12:1-4) Ngalokungafanani nalesigelekece, Pawula kanye nalabanye baphostoli labetsembekile bakhetfwa kutsi baye ezulwini kute babuse naJesu. Kodvwa Pawula wakhuluma ‘ngelipharadisi’ lebelitawuba khona esikhatsini lesitako. * Belitawuba khona yini emhlabeni? Utawuba khona yini epharadisi?

YINI LONGAYILINDZELA?

22, 23. Yini longayilangetelela?

22 Khumbula kutsi Davide watsi kutawuba nesikhatsi lapho khona “labalungile bayawudla lifa lemhlaba.” (Hla. 37:29; 2 Phet. 3:13) Davide bekakhuluma ngesikhatsi lapho khona bantfu bebatawuphila ngekuvumelana netindlela taNkulunkulu letilungile emhlabeni. Siphrofetho lesiku-Isaya 65:22 sitsi: “Njengemalanga esihlahla ayawuba njalo-ke nemalanga ebantfu bami.” Loko kusitjela kutsi bantfu batawuphila iminyaka letinkhulungwane. Kungenteka yini loko? Yebo kungenteka. Incwadzi yeSembulo 21:1-4 isitjela kutsi Nkulunkulu utawuba nebantfu futsi lesinye sibusiso lasetsembisa sona kutsi “kufa ngeke kusaba khona” emhlabeni lomusha lonekulunga.

23 Loko liBhayibheli lelisifundzisa kona mayelana neliPharadisi kucacile. Adamu na-Eva balahlekelwa lilungelo lekuphila phakadze ePharadisi, kodvwa umhlaba utawuphindze ube lipharadisi. Njengobe Nkulunkulu etsembisa, utawubabusisa bantfu emhlabeni. Davide watsi bantfu labalungile batawudla lifa lemhlaba futsi bahlale kuwo kuze kube phakadze. Siphrofetho lesisencwadzini ya-Isaya sisisita kutsi sisibuke ngalabovu sikhatsi lapho khona sitawujabulela kuphila emhlabeni lolipharadisi lelihle. Loko kutawenteka nini? Kutawenteka nakufezeka loko Jesu lakwetsembisa lesigelekece. Nawe ungaba khona ePharadisi. Ngaleso sikhatsi, kutawufezeka loko lokwashiwo bazalwane nabodzadze emhlanganweni wesifundza eKorea nabatsi: “Sitawubonana ePharadisi!”

^ sig. 18 Professor C. Marvin Pate wabhala watsi tati teliBhayibheli letinyenti tikholelwa kutsi ngesikhatsi Jesu atsi lamuhla, bekasho kutsi utawuya ePharadisi ngelilanga lafa ngalo noma kungakapheli ema-awa langu-24 afile. Professor Pate waphindze watsi lombono awusilo liciniso ngobe awuvumelani nalamanye emaciniso laseBhayibhelini. Nasi sibonelo, liBhayibheli litsi Jesu waba sethuneni futsi ngemuva kwaloko waya ezulwini.—Mat. 12:40; Imis. 2:31; Rom. 10:7.

^ sig. 21 Buka sihloko lesitsi, “Imibuto Levela Kubafundzi” lesikulomagazini.