Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Ubapha Emandla Labo Labakhatsele”

“Ubapha Emandla Labo Labakhatsele”

Sihloko setfu semnyaka sa-2018: “Labo labetsembele kuJehova batfola emandla lamasha.”​—ISA. 40:31NW.

TINGOMA: 152, 67

1. Ngutiphi tinkinga lesihlangabetana nato, futsi ngusiphi sizatfu lesenta Jehova ajabule ngetinceku takhe letetsembekile? (Buka titfombe letisekucaleni kwalesihloko.)

NJENGOBA wati, kuphila kulelive kugcwele tinkinga. Bazalwane nabodzadze labanyenti bahlaselwa kugula lokumatima. Ngisho noma sebakhulile, labanye kufanele banakekele tihlobo tabo nato lesetikhulile. Labanye badvonsa matima kute nje banakekele imindeni yabo ngetidzingo letisisekelo. Siyati nekutsi bazalwane labanyenti babhekana netinkinga letinyenti ngasikhatsi sinye. Loku kudzinga sikhatsi lesinyenti kakhulu futsi kubashiya bacindzetelekile, ingasaphatfwa-ke yetimali labaticitsako nabetama kulungisa letinkinga. Noma kunjalo, uyatetsemba tetsembiso taNkulunkulu futsi uyakukholelwa loko Jehova latasentela kona esikhatsini lesitako. Loko kumjabulisa kakhulu Jehova.

2. Ngusiphi sikhutsato lesisitfola ku-Isaya 40:29, futsi nguliphi liphutsa lelikhulu lesingalenta?

2 Noma kunjalo kuyenteka yini ngaletinye tikhatsi utive ungasakhoni kubeketelela tinkinga? Nangabe kuyenteka, awusiwedvwa. LiBhayibheli liveta kutsi tinceku taNkulunkulu letetsembekile tasendvulo betivamise kutiva tiphelelwa ngemandla. (1 Khos. 19:4; Jobe 7:7) Kodvwa esikhundleni sekutsi tilahlekelwe litsemba, betetsembela kuJehova kute atiphe emandla. Atizange tidvumale ngoba Jehova “ubapha emandla labo labakhatsele.” (Isa. 40:29) Lokubuhlungu kutsi letinye tinceku taNkulunkulu lamuhla ticabanga kutsi kuyekela kukhonta Jehova kwesikhashana kulikhambi letinkinga tekuphila. Loku kwenta kubonakale ngatsi imisebenti yebuKhristu ingumtfwalo, kantsi isibusiso. Tiyayekela kufundza liBhayibheli, kuya emihlanganweni yelibandla kanye nekuhlanganyela emsebentini wekushumayela, futsi nguloku Sathane lafisa kutsi kwenteke.

3. (a) Yini lesingayenta kute Sathane ehluleke kusenta sibe butsakatsaka? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko?

3 Sathane wati kahle kutsi sitfola emandla nasenta imisebenti yebuKhristu ngekutimisela, futsi ufuna kusenta sibe butsakatsaka. Ngako nawutiva udziniwe futsi ucindzetelekile, ungacali ukhweshe kuJehova. Sondzela kakhulu kuye, ‘utakucinisa futsi akwente ube nemandla.’ (1 Phet. 5:10; Jak. 4:8) Kulesihloko sitawucoca ngetintfo letimbili letingasenta sinciphise lizinga lesikhonta ngalo Jehova, sitawuphindze sicoce nangekutsi kusebentisa timiso teliBhayibheli kungasisita njani kutsi sikhone kubeketelela tinkinga. Kwekucala asesinake kutsi Jehova unawo emandla ekusicinisa, njengoba kuvetwe ku-Isaya 40:26-31.

LABO LABETSEMBELE KUJEHOVA BATAWUTFOLA EMANDLA LAMASHA

4. Ngusiphi sifundvo lesisitfola ku-Isaya 40:26?

4 Fundza Isaya 40:26. Kute umuntfu longakhona kubala tonkhe tinkhanyeti letisesibhakabhakeni. Bososayensi bakholelwa kutsi indzawo lekutsiwa yi-Milky Way inetinkhanyeti leticishe tibe tigidzigidzi letingu-400. Kepha tonkhe Jehova utibita ngemagama. Ngusiphi sifundvo lesisitfolako? Nangabe Jehova ayinaka indalo yakhe lengaphili, cabanga-ke kutsi utiva njani ngawe njengobe umkhonta ngenca yekutsi uyamtsandza hhayi kutsi uphocelelekile kwenta njalo. (Hla. 19:1, 3, 14) Babe wetfu lositsandzako usati kahle futsi ‘tonkhe tinwele letisetinhloko tetfu’ utibalile. (Mat. 10:30) Umhlabeleli usinika nasi sicinisekiso: “Jehova uyatati tintfo bantfu labacotfo labahlangabetana nato.” (Hla. 37:18, NW) Ecinisweni Jehova uyatinaka tinkinga lohlangabetana nato futsi angakuniketa emandla kute ukhone kutibeketelela.

5. Yini lesenta siciniseke kutsi Jehova angakhona kusicinisa?

5 Fundza Isaya 40:28. Jehova unguMtfombo wemandla lamakhulu. Cabanga ngemandla lawaniketa lilanga lelisikhanyiselako. David Bodanis longusosayensi watsi: “Njalo ngemzuzwana lilanga likhokha emandla lalingana nalawo langakhokhwa tigidzigidzi temabhomu.” Lomunye umcwaningi watfola kutsi “njalo ngemzuzwana lilanga likhokha emandla langenetisa tidzingo tebantfu teminyaka lengu-200 000”! Kukhona yini longangabata kutsi Nkulunkulu lonika lilanga emandla angakhona kusicinisa kute sibhekane nanobe ngutiphi tinkinga lesihlangabetana nato?

6. Lijoka laJesu limelula ngamuphi umcondvo futsi loko kufanele kusho kutsini kitsi?

6 Fundza Isaya 40:29. Kukhonta Jehova kusenta sijabule kakhulu. Jesu watsi kubalandzeli bakhe: “Bekani lijoka lami kini.” Waphindze watsi: “Nitawutfolela imiphefumulo yenu kuphumula. Ngobe lijoka lami lilula, kantsi nemtfwalo wami awusindzi.” (Mat. 11:28-30) Lamavi aliciniso! Ngaletinye tikhatsi singativa sidzinwe kakhulu nakufanele siye emhlanganweni yelibandla nome ensimini. Kodvwa nasibuya sitiva sicabulekile futsi sikulungele kancono kubhekana netinkinga tekuphila. Loku kukhombisa kutsi lijoka laJesu lilula!

7. Chaza lokwenteka kulomunye dzadze lokukhombisa kutsi emavi lakuMatewu 11:28-30 aliciniso.

7 Dzadze lesitambita ngekutsi nguKayla wahlaselwa sifo lebesimenta ahlale adziniwe, acindzetelekile futsi aphatfwa yinhloko lengapheli. Ngaletinye tikhatsi bekuba matima kutsi aye emihlanganweni yelibandla. Noma kunjalo, ngemuva kwekutsi aye emhlanganweni welibandla wabhala watsi: “Lenkhulumo beyikhuluma ngekudvumateka. Lesikhulumi besineluvelo nemusa kangangekutsi ngaze ngakhala. Ngakhumbula kutsi kuyangisita kuya emihlanganweni.” Lodzadze wajabula kakhulu ngekutsi wenta imetamo yekuya emihlanganweni!

8, 9. Bekasho kutsini umphostoli Pawula nakatsi: “Nangibutsakatsaka, kulapho ngiba nemandla khona”?

8 Fundza Isaya 40:30. Ngisho noma singaba nemakhono, kuncane kakhulu lesingakhona kukwenta ngemandla etfu. Leli liciniso sonkhe lokufanele silati. Ngisho noma umphostoli Pawula bekakhona kwenta tintfo letinyenti, bekangakhoni kwenta konkhe labefise kukwenta ngenca yekulinganiselwa kwakhe. Ngesikhatsi Pawula atfululela sifuba sakhe kuNkulunkulu watjelwa kutsi: “Emandla ami entiwe aphelela ebutsakatsakeni.” Pawula walitfola liphuzu futsi waphetsa ngekutsi atsi: “Nangibutsakatsaka, kulapho ngiba nemandla khona.” (2 Khor. 12:7-10) Bekasho kutsini Pawula ngalamavi?

9 Pawula wabona kutsi kuncane kakhulu labengakwenta ngaphandle kwekusitwa nguNkulunkulu. Umoya longcwele waNkulunkulu bewutamniketa emandla labewadzinga. Ngetulu kwaloko umoya waNkulunkulu bewutawunika Pawula emandla ekwenta imisebenti labekangeke akhone kuyenta ngemandla akhe. Kwenteka lokufanako nakitsi. Ecinisweni emandla lavela kuJehova atawusenta sicine!

10. Jehova wamsita njani Davide kutsi akhone kuncoba tinkinga labehlangabetana nato?

10 Umhlabeleli Davide bekavame kutfola emandla emoya longcwele waNkulunkulu. Wahlabelela watsi: “Ngawe ngisengayidvungulula imphi; ngaloNkulunkulu wami ngisengagalaja lubondza lwetitsa.” (Hla. 18:29) Tikhona tinkinga letifanana nelubondza, lesingeke sikhone kutilungisa ngemandla etfu; ngako sidzinga emandla lavela kuJehova.

11. Chaza indlela umoya longcwele losisita ngayo kutsi sincobe tinkinga lesinato.

11 Fundza Isaya 40:31. Lusweti alusebentisi emandla alo kuphela nalundiza emoyeni sigaba lesidze. Umoya lofutfumele ulenta lukhone kuphakama luye etulu, lokulenta lisebentise emandla lamancane. Ngako nawubhekene nenkinga lematima, khumbula loko lokwentiwa lusweti. Cela Jehova akuphe emandla asebentisa “umsiti, lokungumoya longcwele.” (Joh. 14:26) Kuyajabulisa kutsi lamandla singawatfola nome nini nasiwadzinga. Siludzinga kakhulu lusito lwaNkulunkulu nangabe sicabene nalotsite ebandleni. Yini lebangela kungevani ebandleni?

12, 13. (a) Yini lebangela kungevani kumaKhristu? (b) Lokwenteka kuJosefa kusifundzisani ngaJehova?

12 Kungevani kubangelwa kutsi sonkhe sinesono. Ngaletinye tikhatsi tento kanye nemavi ebazalwane betfu tingasivisa buhlungu futsi nabo singabavisa buhlungu. Loku kungakuvivinya kukholwa kwetfu. Jehova uyasivumela kutsi sivivinywe kute sikhombise kutsi setsembekile kuye ngekutsi sifundze kusebenta ngebunye nebazalwane nabodzadze labatinikele kuye futsi uyabatsandza ngisho noma benta emaphutsa.

Jehova akazange amlahle Josefa; futsi nawe ngeke akulahle (Buka sigaba 13)

13 Lokwenteka kuJosefa kusikhombisa kutsi Jehova akativimbeli tinceku takhe kutsi tivivinywe. Nakasemusha, Josefa watsengiswa bomnakabo lebebanemona kute ayoba sigcili eGibhithe. (Gen. 37:28) Jehova wakubona konkhe lokwenteka futsi weva buhlungu ngendlela umngani wakhe Josefa lobekalungile laphatfwa ngayo. Noma kunjalo akazange angenele. Ngekuhamba kwesikhatsi Josefa wasolwa ngekutsi abetama kudlwengula umkaPhotifari futsi wavalelwa ejele, kodvwa Jehova akazange angenele. Jehova akazange amlahle Josefa, kunaloko ‘abekuphumelelisa konkhe Josefa labekwenta.’​—Gen. 39:21-23.

14. Ngutiphi tinzuzo lesingatitfola nangabe ‘sitibamba singatfukutseli’?

14 Nasi lesinye sibonelo. Bancane kakhulu bantfu labaphatfwa kabi njengaDavide. Noma kunjalo lomngani waJehova akazange ahlale atfukutsele, kunaloko watsi: “Tibambe ungatfukutseli, uluyekele lulaka, ungacansuki, ngobe loko kubanga kona.” (Hla. 37:8) Sizatfu lesibalulekile ‘sekutibamba singatfukutseli’ kutsi silingisa Jehova ‘longasiphatsi njengalokufanele tono tetfu.’ (Hla. 103:10) Kepha kunaletinye tinzuzo ‘tekutibamba singatfukutseli.’ Kutfukutsela kungasibangela kugula lokufaka ekhatsi i-BP kanye nenkinga yekuphefumula. Kungalimata sibindzi kanye naletinye titfo temtimba futsi kungabangela inkinga yekungagayeki kahle kwekudla. Nasikwatile asicabangi ngendlela lefanele. Ngaletinye tikhatsi kukwata kakhulu kungasibangela kutsi sicindzeteleke. Ngakulolunye luhlangotsi, liBhayibheli litsi: “Ingcondvo lenekuthula iletsa imphilo.” (Taga 14:30) Ngako yini lesingayenta kute sendlulise intfukutselo futsi silungise kungevani nemzalwane wetfu? Loku singakwenta ngalokuphumelelako ngekutsi sisebentise seluleko lesihlakaniphile lesiseBhayibhelini.

NANGABE LESIKHOLWA NABO BASIDVUMATA

15, 16. Yini lokufanele siyente nangabe lotsite asivise buhlungu?

15 Fundza Efesu 4:26. Akusimangalisi kutsi kufanele sibeketelele kuphatfwa kabi kulelive. Kepha singeva buhlungu kakhulu nangabe lesikholwa naye noma lilunga lemndeni lisho emavi lasilimatako noma lente intfo lesivisa buhlungu. Mhlawumbe kungaba matima kukukhohlwa loku lokwentekile. Sitawuhlale sitfukutsele yini iminyaka leminyenti? Noma sitawulandzela seluleko seliBhayibheli lesihlakaniphile sekutsi silungise kungevani ngekushesha? Nangabe sitsatsa sikhatsi lesidze kutsi silungise lendzaba kutawuba matima kutsi sakhe kuthula nemzalwane wetfu.

16 Ase sitsi umzalwane ukuphetse kabi futsi awukhoni kukwendlulisa. Yini longayenta kuze wakhe kuthula? Kwekucala, thantaza ngalokusuka enhlitiyweni. Cela Jehova akusite ukhone kucocisana kahle nemzalwane wakho. Khumbula kutsi naye ungumngani waJehova. (Hla. 25:14) Nkulunkulu uyamtsandza. Jehova ubaphatsa ngemusa bangani bakhe futsi ulindzele kutsi natsi sente lokufanako. (Taga 15:23; Mat. 7:12; Khol. 4:6) Kwesibili, cabanga ngetintfo lotawutisho. Ungaveli ucabange kutsi umzalwane ukulimate ngenhloso. Kufanele ucabange nangekutsi kungenteka nawe usifakile sandla kulokungevani. Ungacala ngekutsi: “Kungenteka ngikwatiswa lite, kodvwa ngesikhatsi ukhuluma nami itolo ngi . . . ” Nangabe imetamo yakho ingabi nemiphumela lobewuyilindzele, funa lesinye sikhatsi lesikahle sekuphindze ukhulume naye. Ungamthantazela umzalwane wakho ucele Jehova kutsi ambusise. Cela Jehova akusite kutsi ubuke tintfo letinhle kumzalwane wakho. Noma ngabe ngumuphi umphumela longaba khona, ungaciniseka kutsi Jehova uyajabula ngemetamo loyentile kuze uzuze umzalwane wakho longumngani waJehova.

NANGABE SIHLUSHWA TINTFO LESATENTA ESIKHATSINI LESENDLULILE

17. Yini Jehova langayisebentisa kuze asisite nangabe sente sono lesikhulu, futsi kungani kufanele silisebentise lelilungiselelo?

17 Labanye bativa bangakufanelekeli kukhonta Jehova ngoba bente sono lesikhulu. Imiva yelicala ingabacindzetela. INkhosi Davide lebeyilwisana nemiva yelicala yatsi: “Nangingasivumi sono sami, ngidzangaliswa kutikhalela lilanga lonkhe, kuze kushaye ekhatsi emnkantjeni. Imini nebusuku sandla sakho sasimatima etikwami.” Lokujabulisako kutsi Davide wayicatulula lenkinga njengendvodza lenebuhlobo lobuhle naNkulunkulu. Wabhala watsi: “Ngasivuma kuwe sono sami,” futsi “wena walitsetselela licala lesono sami.” (Hla. 32:3-5) Nangabe wente sono lesikhulu, Jehova ukulungele kutsi akusite. Kepha kufanele wemukele lusito lakunika lona asebentisa libandla. (Taga 24:16; Jak. 5:13-15) Likusasa lakho lingaba sengotini nangabe wephuta! Kutsiwani nangabe nembeza wakho akulahla ngenca yetono lowatenta kadzeni ngisho noma Jehova akucolela?

18. Sibonelo saPawula singabasita njani labalwisana nekutiva bangakufanelekeli kukhonta Jehova?

18 Ngaletinye tikhatsi, umphostoli Pawula wacindzeteleka ngenca yetintfo letimbi latenta kadzeni. Watsi: “Ngingulomncane kubaphostoli, futsi akungifaneli kubitwa ngekutsi ngingumphostoli, ngobe ngahlupha libandla laNkulunkulu.” Noma kunjalo, Pawula wengeta watsi: “Kodvwa ngemusa waNkulunkulu nginguloku lengingiko.” (1 Khor. 15:9, 10) Jehova wemukela Pawula njengobe abenjalo, futsi abelindzele kutsi naPawula aciniseke ngaloko. Nangabe sewuphendvuke ngalokuphelele etonweni takho waphindze wativuma, ungaciniseka kutsi Jehova utakukhombisa umusa. Ngako metsembe Jehova uphindze ukwemukele kutsi ukucolele.​—Isa. 55:6, 7.

19. Sitsini sihloko semnyaka sa-2018, futsi kungani sifaneleka?

19 Njengobe lelive liya ngasekupheleni kwalo, singalindzela kutsi tinkinga tekuphila tibe tinyenti. Noma kunjalo, ciniseka kutsi Jehova “ubapha emandla labo labakhatsele, awandzise emandla alababutsakatsaka” futsi nawe angakupha emandla lowadzingako. (Isa. 40:29; Hla. 55:22; 68:19) Kulomnyaka wa-2018, njalo nasingena eHholeni LeMbuso sitawukhunjutwa ngaleliciniso lelibalulekile njengobe sitawubona sihloko setfu semnyaka lesitsi: “Labo labetsembele kuJehova batfola emandla lamasha.”​Isa. 40:31.