Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

UMLANDVO WEKUPHILA

Indlela Lengatfola Ngayo Indvudvuto Kuko Konkhe Lebekungikhatsata

Indlela Lengatfola Ngayo Indvudvuto Kuko Konkhe Lebekungikhatsata

Eveni lasePakistan kunelidolobha lakadzeni lokutsiwa yi-Sukkur lelingaselusentseni lwemfula i-Indus. Ngulapho ngatalelwa khona nga-November 9, 1929. Ngaleso sikhatsi, batali bami bebatfole tincwadzi letinemibala lemihle lebebatiphiwe ngulesinye sitfunywa selivangeli. Letincwadzi lebetikhuluma ngeliBhayibheli tangenta ngaba nguFakazi waJehova.

LETINCWADZI betibitwa ngekutsi ngumushi wenkosazana. Ngatsi nangitifundza letincwadzi ngatfola imifanekiso leyangikhanga kakhulu. Loko kwangenta ngaba nesifiso sekwati liBhayibheli kusukela ngisemncane, lobekulwati lengalutfola kuletincwadzi letimnandzi.

Njengoba bekubonakala shengatsi Imphi Yelive Yesibili beyitalihlasela lonkhe live laseNdiya, imphilo yami yacala kushintja. Batali bami behlukana futsi ngekuhamba kwesikhatsi badivosa. Bengingeva kahle kutsi bantfu lebengibatsandza kangaka bangehlukana kanjani. Loko kwangephula umoya ngativa ngilahliwe. Angiyitfolanga indvudvuto ngisho nelusito lebengiludzinga kakhulu ngobe bekungimi ngedvwa umntfwana ekhaya.

Ngaleso sikhatsi mine namake besihlala enhlokodolobha yaseKarachi. Ngalelinye lilanga dokotela Fred Hardaker labesakhulile futsi longuFakazi waJehova wasivakashela ekhaya. Kukholwa kwakhe bekufanana nekwalesitfunywa selivangeli lebesisiniketa tincwadzi ekhaya. Wacela kufundza namake liBhayibheli. Make wala kepha wamcela kutsi akafundze nami. Sacala kufundza liBhayibheli ngeliviki nje lelalandzela.

Ngemuva nje kwemaviki lambalwa, ngabese ngicala kuya emihlanganweni yemaKhristu lebeyibanjelwa lapho umzalwane Hardaker abesebentela khona. Bazalwane lasebakhulile labangu-12 bebavamise kuhlanganyela khona. Bangitsatsa njengemntfwanabo bangidvudvuta futsi banginakekela. Ngayitsandza indlela lebebanginaka ngayo, batibeka isemeni sami futsi bakhuluma nami ngemusa, lebekuyintfo lebengiyidzinga ngaleso sikhatsi.

Ngekushesha nje ngemuva kwaloko umzalwane Hardaker wangicela kutsi ngihambe naye emsebentini wekushumayela. Wangifundzisa kusebentisa i-phonograph lephatfwako kute sidlale emarekhodi lanetinkhulumo teliBhayibheli letimfishane letitsetjuliwe. Letinye taletinkhulumo betingagegi, futsi labanye bantfu bebangawutsandzi lomlayeto. Kodvwa bengikujabulela kufakaza kulabanye ngawo. Bengilitsandza kakhulu liciniso leliBhayibheli futsi ngikutsandza nekulitjela labanye.

Njengoba libutfo lemphi yeseJapane belandza eNdiya, tiphatsimandla taseBrithani tacinisa sandla kuBoFakazi BaJehova. Ekugcineni, nga-July 1943 lokucindzeteleka nami kwabese kuyangitsitsa. Thishelanhloko lobekangumfundisi welisontfo lema-Anglican wangicosha esikolweni ngenca yekutiphatsa kwami labekangakwemukeli. Watjela make kutsi kuba kwami naBoFakazi BaJehova kusibonelo lesibi kulabanye bafundzi. Make wenyanya wase uyangivala kutsi ngibe naboFakazi. Ngemuva kwesikhatsi wangitfumela kubabe e-Peshawar lebeyingaseNyakatfo lekhashane ngemakhilomitha langu-1 370. Ngenca yekutsi bengingalitfoli litfuba lekuba nebazalwane bami futsi ngingayitfoli nemfundvo levela kuJehova, buhlobo bami naye baba butsakatsaka.

INDLELA BUHLOBO BAMI NAJEHOVA LOBAPHIDZE BAKHULA NGAYO

Nga-1947 ngabuyela eKarachi ngiyofuna umsebenti. Ngaphindze ngatfola litfuba lekuvakashela dokotela Hardaker. Wangemukela ngenjabulo.

Acabanga kutsi ngitele kutewulashwa wangibuta: “Uphetfwe yini?”

Ngamphendvula ngatsi, “Dokotela, angiguli emtimbeni. Kumayelana nebuhlobo bami naJehova. Ngicela ungifundzele liBhayibheli.”

Wangibuta watsi: “Ufuna kucala nini?”

Ngamphendvula ngatsi: “Nanyalo ngingacala.”

Sajabulela kufundza liBhayibheli ndzawonye kuleyo ntsambama. Ngakujabulela kuphindze ngibe nebantfu baJehova. Make wetama kamatima kungiyekelisa kuba naboFakazi, kepha bengitimisele kwemukela liciniso futsi ngiphile ngalo. Nga-August 31, 1947 ngakhombisa kutinikela kwami kuJehova ngekubhajatiswa. Ngekushesha nje nasengineminyaka lengu-17 ngaba lihlahlandlela lelivamile.

UMSEBENTI LOJABULISAKO WEKUBA LIHLAHLANDLELA

Sabelo sami sekucala ngilihlahlandlela besise-Quetta lebekuyindzawo yemasotja aseBrithani. Nga-1947 i-Karachi yehlukaniswa ekhatsi yaba yiNdiya nePakistan *. Loko kwasusa umsindvo lomkhulu webudlova benkholo kubo bonkhe bantfu, lokwabengela kutfutsa lokukhulu kakhulu lokungazange sekuke kube khona emlandvweni wekuphila. Bantfu bekuhamba labangaba ngu-14 million bacoshwa endzaweni yabo. EmaMuslim esuka ayohlala e-Pakistan, kwatsi emaHindu nema-Sikh labesePakistan wona aya eNdiya. Kusenalowo msindvo, ngagibela sitimela lebesigcwele nswi, ngisuka eKarachi futsi bengibambelele ensimbini lengephandle yonkhe lendlela ngaze ngayofika e-Quetta.

Ngisemhlanganweni wesigodzi eNdiya nga-1948

Nangise-Quetta ngahlangana naGeorge Singh, lobekalihlahlandlela lelikhetsekile lobekangetulu kweminyaka lengu-20. George wanginiketa libhayisikili lebeselilidzala lebengingaligibela noma ngilifushe etindzaweni letinyukelako. Esikhatsini lesinyenti bengishumayela ngedvwa. Ngetinyanga nje letisitfupha besenginebantfu labangu-17 lengifundza nabo liBhayibheli futsi labanye babo balemukela liciniso. Lomunye wabo lobekangumphatsi welibutfo lemasotja ligama lakhe kungu Sadiq Masih, wasita mine naGeorge kutsi sihumushe tincwadzi teliBhayibheli ngesi-Urdu lebekululwimi lebelikhulunywa e-Pakistan. Ngemuva kwesikhatsi, Sadiq waba ngummemeteli lotimisele wetindzaba letimnandzi.

Ngiya eSikolweni saseGileyadi ngemkhumbi lobitwa ngekutsi yi-Queen Elizabeth

Ngekuhamba kwesikhatsi ngabuyela e-Karachi ngakhonta naboHenry Finch naHarry Forrest lebebatitfunywa telivangeli lebetibuya eSikolweni saseGileyadi. Banginika imfundvo lebaluleke kakhulu yebuKhristu! Ngalelinye lilanga ngahamba nemzalwane Finch sayoshumayela enyakatfo ye-Pakistan. Ngephansi kwentsaba lendze kunetakhamuti letinyenti naletitfobekile letikhuluma si-Urdu futsi lebetilambele emaciniso eliBhayibheli. Ngemuva kweminyaka lemibili nami ngaya eSikolweni saseGileyadi; ngaphindze ngabuyela e-Pakistan sengingumbonisi wesigodzi wesikhashana. Bengihlala ekhaya letitfunywa telivangeli eLahore kanye nebazalwane labatsatfu nabo lebabatitfunywa telivangeli.

INDLELA LENGADVUDVUTEKA NGAYO EBUHLUNGWINI

Lokudzabukisako kutsi nga-1954 letitfunywa telivangeli tacabana, lokwenta kutsi lihhovisi leligatja libehlukanise. Ngenca yekutsi ngebuphukuphuku ngatsatsa luhlangotsi endzabeni yabo, ngatfola seluleko lesimatima. Ngeva buhlungu kakhulu, ngacabanga kutsi ngisehluleki etintfweni letiphatselene naNkulunkulu. Ngabuyela e-Karachi ngaphindze ngaya e-London leseNgilandi ngifuna kucala kabusha.

Libandla lebengihlanganyela nalo e-London belinebazalwane labanyenti labakhonta e-Bethel. Pryce Hughes lobekayinceku yeligatja futsi alungile abengicecesha ngemusa. Ngalelinye lilanga wangicocela ngeseluleko lasiniketwa ngumzalwane Joseph F. Rutherford, lobekabuke umsebenti wekushumayela emhlabeni wonkhe. Ngesikhatsi umzalwane Hughes etama kutivikela, umzalwane Rutherford wamekhuta kamatima. Ngamangala kubona kutsi umzalwane Hughes asizange simtfukutselise lesimo. Wavuma kutsi ekucaleni leseluleko samkwatisa. Ngemuva kwesikhatsi umzalwane Hughes wabona kutsi bekasidzinga leseluleko nekutsi besitjengisa indlela Jehova lamtsandza ngayo. (Heb. 12:6) Loko lakusho kwangitsintsa inhlitiyo futsi kwangisita ngaphindze ngakhonta Jehova ngenjabulo.

Ngaleso sikhatsi, make abesatfutsele e-London futsi emukele sifundvo seliBhayibheli kumzalwane John E. Barr, lokwatsi emuva kwesikhatsi wakhonta eSigungwini Lesibusako. Make watfutfuka ngekushesha wase uyabhajatiswa nga-1957. Ngekuhamba kwesikhatsi ngatfola kutsi ngaphambi kwekutsi babe afe naye bekafundza naBoFakazi BaJehova.

Nga-1958 ngashada naLene dzadze longumDanish lobekahlala e-London. Emnyakeni lowalandzela satfola Jane indvodzakati yetfu lebeyingumtfwana wekucala kulabasihlanu lebesinabo. Ngaphindze ngatfola nemalungelo ekukhonta Jehova ebandleni lase-Fulham. Ngekuhamba kwesikhatsi, simo semphilo saLene sabangela kutsi sitfutsele endzaweni leshisako. Nga-1967 sabese sitfutsela e-Adelaide lese-Australia.

SEHLAKALO LESANGIVISA BUHLUNGU KAKHULU

Libandla letfu lase-Adelaide belinemaKhristu lagcotjiwe langu-12. Abehamba embili emsebentini wekushumayela futsi awukhutsalele. Akuzange kusitsatse sikhatsi lesidze kuphindze sibuyele emikhubeni lemihle yekukhonta Jehova.

Nga-1979 mine naLene satfola Daniel umntfwana wetfu wesihlanu. Bekaphila nesifo lesibitwa ngekutsi yi-Down syndrome * futsi bekangeke aphile sikhatsi lesidze. Nanyalo ngiyehluleka kuchaza lobuhlungu lebesibuva. Senta konkhe lebesingakwenta kute sinakekele tidzingo takhe, singabakhohlwa nalaba labanye bantfwana. Ngaletinye tikhatsi Daniel bekashintja umbala abe luhlata ngenca yekungawutfoli umoyamphilo lobekubangelwa kuba netimbobo letimbili enhlitiyweni yakhe, futsi bekudzingeka simphutfumise esibhedlela. Kodvwa nangetulu kwemphilo lebutsakatsaka, abehlakaniphile futsi anebuntfu lobuhle. Bekaphindze atsandza Jehova kakhulu. Nasithantaza ngembikwekutsi sidle, bekavamise kugoca letandla takhe letincane, avume ngenhloko bese usho “Amen” losuka enhlitiyweni. Bekangeke akudle kudla kwakhe angakakwenti loko.

Nasaneminyaka lemine Daniel wangenwa yi-leukemia lembi kakhulu. Mine naLene besesikhatsele kakhulu emtimbeni nasengcondvweni. Ngeva shengatsi ngitawusangana. Ngalelinye lilanga sisaphelelwe ngemandla savakashelwa nguNeville Bromwich umbonisi wetfu wesigodzi. Ngalobo busuku, agcwele tinyembeti emehlweni akhe wasisondzeta kuye wasigaca. Sonkhe sakhala. Emavi labekanelutsandvo neluvelo asidvudvuta ngendlela lengachazeki. Wahlala natsi kwate kwashaya bo-1 ekuseni kwaba ngukhona ahamba. Ngemva kwesikhatsi asivakashele, Daniel washona. Kushona kwakhe kwaba yintfo leyasetfusa kakhulu ekuphileni kwetfu. Nobe kunjalo, sacinisela sati kutsi kute lutfo, ngisho kufa imbala lokungehlukanisa Daniel nekutsandvwa kwakhe nguJehova. (Rom. 8:38, 39) Sifisa kakhulu kuphindze simbone nakavuselwa nguNkulunkulu eveni lelisha!​—Joh. 5:28, 29.

KUTFOLA INJABULO NGEKUSITA LABANYE

Lamuhla nangemuva kwekutsi ngife luhlangotsi kwaze kwaba kabili, kepha solo ngisakhonta njengalomdzala ebandleni. Loko lokwenteka kimi kungenta ngibe neluvelo ngalabanye bantfu, ikakhulukati labo labanetinkinga. Ngetama kungabehluleli. Esikhundleni saloko ngiyatibuta: ‘Lokwenteke kubo kuyitsintsa njani indlela labacabanga ngayo nalabativa ngayo? Ngingabakhombisa njani kutsi nginendzaba nabo? Ngingabakhutsata njani kutsi bente intsandvo yaJehova?’ Ngikutsandza mbamba kwenta umsebenti wekwelusa ebandleni! Nembala, nangidvudvuta labanye futsi ngibakhutsata, ngiva nami ngidvudvuteka futsi ngikhutsateka.

Umsebenti wekwelusa ungenta ngihlale ngijabulile

Ngitiva ngendlela umhlabeli labetiva ngayo nakatsi: “Ngesikhatsi inhlitiyo yami iphitsiteliswa ngimicabango, kudvudvuta kwakho [Jehova] kuyawutfokotisa umphefumulo wami.”(Hla. 94:19.) Ungisitile ngakhona kubhekana netinkinga temndeni wami, kuphikiswa yinkholo, kudvumateka kanye nekukhatsateka lokukhulu. Nembala, Jehova ukhombise kuba ngubabe locotfo kimi!

^ sig. 19 Ekucaleni iPakistan beyihlukaniswe kabili, bekuyi-Pakistan lesenshonalanga (nyalo kutsiwa yi-Pakistan) ne-Pakistan lesemphumalanga (nyalo lokutsiwa yi-Bangladesh).

^ sig. 29 Buka sihloko lesitsi “Ukukhulisa Ingane Ene-Down Syndrome​—Kuyinselele Kodwa Kunomvuzo” ku-Phaphama! ya-June 2011, ngesiZulu.