Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Vumela Imitsetfo YaNkulunkulu Netimiso Takhe Ticeceshe Nembeza Wakho

Vumela Imitsetfo YaNkulunkulu Netimiso Takhe Ticeceshe Nembeza Wakho

“Ngihlala ngizindla ngetimiso takho.”​—HLA. 119:99.

TINGOMA: 61, 69

1. Yini lesenta sehluke etilwaneni?

JEHOVA wasipha sipho lesibalulekile lesingunembeza. Nembeza usenta sehluke etilwaneni. Sati ngani kutsi bo-Adamu na-Eva bebanaye nembeza? Ngemuva kwekutsi baphule umtsetfo waNkulunkulu, bo-Adamu na-Eva babhaca ngoba nembeza wabo bewubahlupha.

2. Bonembeza betfu bangafananiswa njani nekhampasi? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

2 Nembeza ungasisita sehlukanise lokuhle nalokubi futsi ungasicondzisa ekuphileni. Umuntfu lonanembeza longakaceceshwa kahle angafananiswa nemkhumbi lonekhampasi lengasebenti kahle. * Umoya kanye nemagagasi angenta lomkhumbi uye endzaweni lengasiyo. Kodvwa ikhampasi lesebenta kahle ingasita kaputeni wemkhumbi kutsi ahambe endleleni lefanele. Ngendlela lefanako, kuze bonembeza betfu basicondzise kahle kufanele sibaceceshe ngendlela lefanele.

3. Yini lengenteka nangabe nembeza ungakaceceshwa kahle?

3 Nangabe nembeza wemuntfu angakaceceshwa kahle, awumvimbeli kutsi ente lokubi. (1 Thim. 4:1, 2) Nembeza lonjalo ungasenta sicabange kutsi “lokubi kuhle.” (Isa. 5:20) Jesu wecwayisa balandzeli bakhe watsi: “Sikhatsi siyeta lapho labo labanibulalako batawucabanga kutsi bentela Nkulunkulu umsebenti longcwele.” (Joh. 16:2) Bantfu lababulala umfundzi Stefano kanye nalabanye bebacabanga kanjalo. (Imis. 6:8, 12; 7:54-60) Kusukela kadzeni, bantfu benkholo labanyenti babulele bantfu bacabanga kutsi basebentela Nkulunkulu. Kodvwa ecinisweni loko kuphambene nemitsetfo yaNkulunkulu. (Eks. 20:13) Kuyacaca kutsi bonembeza babo bayabadukisa!

4. Yini lesingayenta kuze nembeza wetfu usebente kahle?

4 Yini lesingayenta kuze nembeza wetfu usebente kahle? Imitsetfo netimiso letivela eVini laNkulunkulu “ilusito ekufundziseni, ekukhalimeni, ekulungiseni, nasekuyaleni ngekulunga.” (2 Thim. 3:16) Nangabe sidadisha liVi laNkulunkulu njalo, sizindla ngalelikushoko siphindze sikusebentise ekuphileni kwetfu, sitawucabanga ngendlela Jehova lacabanga ngayo. Nasenta njalo singaciniseka kutsi bonembeza betfu bangasicondzisa kahle. Ase sicoce ngekutsi imitsetfo kanye netimiso taNkulunkulu tingasisita njani kutsi siceceshe bonembeza betfu.

VUMELA IMITSETFO YANKULUNKULU IKUCECESHE

5, 6. Kulalela imitsetfo yaNkulunkulu kungasisita njani?

5 Kuze imitsetfo yaNkulunkulu isizuzise, akukafaneli nje sigcine ngekuyifundza nome ngekuyati. Kufanele siyitsandze futsi siyihloniphe. LiVi laNkulunkulu litsi: “Tondzani lokubi nitsandze lokulungile.” (Amo. 5:15) Singakwenta njani loko? Lokubaluleke kakhulu kutsi sibuke tintfo ngendlela Jehova latibuka ngayo. Nasi sibonelo: Ase uticabange ungakhoni kulala kahle. Dokotela wakho ukutjela kutsi udle kudla lokunemphilo, ushukumise umtimba, uphindze wente tingucuko endleleni lophila ngayo. Nasewukwentile loko, ubese uyakhona kulala. Asingabati kutsi ungambonga dokotela wakho ngekukusita ukhone kutfutfukisa imphilo yakho.

6 Ngendlela lefanako, uMdali wetfu usinikete imitsetfo letfutfukisa kuphila kwetfu iphindze isivikele ekulinyatweni yimiphumela yesono. Cabanga ngekutsi timiso teliBhayibheli tisizuzisa njani endzabeni yekucamba emanga, kukhohlisa, kweba, kutiphatsa kabi ngekwelicasi, budlova kanye nebudimoni. (Fundza Taga 6:16-19; Semb. 21:8) Sitamtsandza kakhulu Jehova kanye nemitsetfo yakhe nangabe sitfola imiphumela lemihle ngekwenta tintfo ngendlela yakhe.

7. Kufundza kanye nekuzindla ngetibonelo tebantfu lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini kungasisita kutsi senteni?

7 Siyajabula kutsi akudzingeki sibhekane nemiphumela lebuhlungu yekwephula imitsetfo yaNkulunkulu kuze sifundze kutsi kuyini lokuhle nalokubi. Singafundza emaphutseni ebantfu lokukhulunywa ngabo eVini laNkulunkulu. Taga 1:5 titsi: “Labahlakaniphile batsi bangatilalela kwengeteke lwati lwabo.” Nangabe sifundza ngetibonelo tebantfu letiseBhayibhelini futsi sizindla ngato, sitfola sicondziso lesivela kuJehova. Nasi sibonelo, cabanga ngebuhlungu iNkhosi Davide leyabuva ngekungalaleli umyalo waNkulunkulu futsi iphinga naBhatisheba. (2 Sam. 12:7-14) Nawufundza indzaba yaDavide, tibute kutsi: ‘Davide bekangayibalekela njani lenhlekelele? Yini lengingayenta nangingaba sesimeni lesifanako? Ngingaphinga yini njengaDavide noma ngingabaleka njengobe kwenta Josefa?’ (Gen. 39:11-15) Nangabe sicabangisisa ngemiphumela lebuhlungu yekwenta sono, ‘sitakutondza lokubi.’

8, 9. (a) Bonembeza betfu basisita kutsi senteni? (b) Bonembeza betfu basebenta njani ngekuvumelana netimiso taJehova?

8 Asitenti tintfo Nkulunkulu latenyanyako. Kepha tikhona timo lapho kute khona umtsetfo locondzile loseBhayibhelini. Esimeni lesinjalo singakwati njani lokuhle nalokwemukelekako kuNkulunkulu? Nangabe sivumela liBhayibheli kutsi liceceshe bonembeza betfu, sitawenta sincumo lesihlakaniphile.

9 Ngenca yekutsi Jehova uyasitsandza, usinikete timiso takhe letivumelana nabonembeza betfu labaceceshwe liBhayibheli. Jehova utsi: “NginguSimakadze Nkulunkulu wenu, longuyena anifundzisa kutsi ngukuphi lokuncono kunako konkhe kini, lonilayela indlela lekufanele nihambe ngayo.” (Isa. 48:17, 18) Nasicabangisisa ngetimiso letiseBhayibhelini siphindze sitivumele titsintse tinhlitiyo tetfu, sitawukhona kulungisa bonembeza betfu. Loko kusenta sikhone kwenta tincumo letihlakaniphile.

VUMELA TIMISO TANKULUNKULU TIKUCONDZISE

10. Tiyini timiso futsi Jesu watisebentisa njani ngendlela lekahle?

10 Timiso tingemaciniso lasisekelo lalawula indlela lesicabanga ngayo futsi tisisita kutsi sente tincumo letikahle. Kwati timiso taJehova kusisita kutsi siyati indlela lacabanga ngayo kanye nekutsi kungani asinike imitsetfo letsite. Jesu wafundzisa bafundzi bakhe emaciniso lasisekelo kute abasite babone imiphumela yendlela letsite yekucabanga kanye netento tabo. Nasi sibonelo, wabafundzisa kutsi kutfukutsela kungabangela umuntfu kutsi abe nebudlova futsi inkhanuko ingambangela kutsi aphinge. (Mat. 5:21, 22, 27, 28) Kuze sibe nabonembeza labaceceshwe kahle kufanele sivumele timiso taJehova tisicondzise, futsi loko kutawuletsa ludvumo kuye.​—1 Khor. 10:31.

UmKhristu lovutsiwe uyabacabangela bonembeza balabanye (Buka tigaba 11 na-12)

11. Bonembeza betfu bangahluka njani kubonembeza balabanye?

11 EmaKhristu lamabili lanabonembeza labaceceshwe kahle angahle ente tincumo letingafani endzabeni letsite. Cabanga ngendzaba yekunatsa tjwala. LiBhayibheli liyakuvumela kunatsa tjwala ngalokusesilinganisweni. Kodvwa liyasecwayisa ngekubunatsa kakhulu kanye nekudzakwa. (Taga 20:1; 1 Thim. 3:8) Nanobe umKhristu angabunatsi kakhulu tjwala, kukhona lokunye lokufanele acabange ngako nakenta sincumo sekutsi utabunatsa yini tjwala nome cha. Ngisho noma nembeza wakhe ungamvumela, umKhristu kufanele acabangele nabonembeza balabanye.

12. Emavi lakuRoma 14:21 asikhutsatsa njani kutsi sibahloniphe bonembeza balabanye?

12 Nakakhuluma ngesidzingo sekucabangela bonembeza balamanye emaKhristu, Pawula watsi: “Kuhle kutsi ungayidli inyama, ungalinatsi neliwayini futsi ungenti nobe yini lekhuba umzalwane wakho.” (Rom. 14:21) Utawutimisela yini kuyekela tintfo lonelilungelo lekutenta kute ugweme kukhuba umzalwane wakho lonanembeza lowehlukile kuwakho? Siyaciniseka kutsi utawenta njalo. Labanye bazalwane bebanatsa kakhulu tjwala basengakawatfoli emaciniso, kodvwa nyalo batimisele kungasabutsintsi sanhlobo. Asingabati kutsi kute kitsi longafuna kwenta intfo lengabangela kutsi umzalwane abuyele ekwenteni imikhuba lengamlimata. (1 Khor. 6:9, 10) Ngako sisuke site lutsandvo nangabe sicindzetela umzalwane lesimmemile kutsi anatse tjwala ngisho noma angafuni.

13. Thimothi wasibekela njani sibonelo lesihle sekusekela uMbuso?

13 Nakasemusha, Thimothi wavuma kutsi asokwe nanobe loku bekumvisa buhlungu. Bekati kutsi kusoka kubalulekile kumaJuda lebekayowashumayela. NjengaPawula, Thimothi bekangafuni kukhuba labanye. (Imis. 16:3; 1 Khor. 9:19-23) Utimisele yini kulingisa Pawula ngekutsi utidzele ngenca yalabanye?

‘CHUBEKELA EKUVUTFWENI’

14, 15. (a) Kufaka ekhatsi ini kukhulela ekuvutfweni? (b) Kutsandza labanye kuhlobana njani nekuvutfwa?

14 Onkhe emaKhristu kufanele angagcini nje ngekwati ‘imfundziso lesisekelo lemayelana naKhristu’ kepha kufanele ‘achubekele ekuvutfweni.’ (Heb. 6:1) Loku angeke nje kumane kutentakalele. Kufanele “sichubekele ekuvutfweni,” lokusho kutsi sisebente kamatima. Kuvutfwa kufaka ekhatsi kuba nelwati lolunyenti kanye nekucondza. Kungako sihlale sikhutsatwa kutsi sifundze liBhayibheli onkhe malanga. (Hla. 1:1-3) Utibekele yini umgomo wekulifundza onkhe malanga? Kwenta njalo kutakusita kutsi uyicondze kancono imitsetfo netimiso taJehova, futsi ulati kahle liVi laNkulunkulu.

15 Umyalo lobalulekile emaKhristu lanawo kutsi kufanele atsandzane. Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi: “Nangabe nitsandzana, bonkhe batawukwati kutsi nibafundzi bami.” (Joh. 13:35) Jakobe umnakabo Jesu watsi lutsandvo ‘ngumtsetfo webukhosi.’ (Jak. 2:8) Pawula watsi: “Lutsandvo lukugcwaliseka kweMtsetfo.” (Rom. 13:10) “Nkulunkulu ulutsandvo,” ngako akumangalisi kutsi kungani imibhalo ikugcizelela kangaka kutsi kufanele sitsandzane. (1 Joh. 4:8) Jehova ukhombisa ngetento kutsi uyasitsandza. Johane watsi: “Lutsandvo lwaNkulunkulu lwavetwa ngaloku kitsi, ngobe Nkulunkulu wayitfumela eveni iNdvodzana yakhe lekuphela kwayo kuze sitfole kuphila ngayo.” (1 Joh. 4:9) Sisuke sikhombisa kutsi singemaKhristu lavutsiwe nangabe sitsandza Jehova, Jesu, bazalwane betfu kanye nalabanye.​—Mat. 22:37-39.

Nasicabangisisa ngetimiso taNkulunkulu, bonembeza betfu baba sicondziso lesingasetsemba (Buka sigaba 16)

16. Yini leyenta timiso tibaluleke kakhulu kitsi njengobe sitfutfukela ekuvutfweni?

16 Njengobe utfutfukela ekuvutfweni, utawubona kutsi timiso taNkulunkulu tibaluleke kakhulu kuwe. Imitsetfo ingasebenta esimeni lesitsite kuphela, kepha timiso tisebenta etimeni letehlukahlukene. Nasi sibonelo, umntfwana losemncane akati kutsi kungaba yingoti kutihlanganisa nebangani lababi, ngako batali labanekucondza batambekela imitsetfo kute bamvikele. (1 Khor. 15:33) Kodvwa njengobe lomntfwana akhula, likhono lakhe lekucabanga liyakhula futsi uyakhona kucabangisisa ngetimiso letiseBhayibhelini. Loko kungamsita kutsi akhetse bangani labakahle. (Fundza 1 Khorinte 13:11; 14:20.) Nangabe sicabangisisa ngetimiso taNkulunkulu, singametsemba nembeza wetfu ngobe usuke uvumelana nendlela Nkulunkulu lacabanga ngayo.

17. Yini lesenta sitsi sinato tintfo lesitidzingako kute sente tincumo letikahle?

17 Sinato tonkhe tintfo lesitidzingako kute sente tincumo letitawujabulisa Jehova. Nasinelikhono lekusebentisa imitsetfo kanye netimiso letiseVini laNkulunkulu ‘sitakulungela ngalokuphelele, futsi sikufanele kahle kwenta yonkhe imisebenti lemihle.’ (2 Thim. 3:16, 17) Ngako kuze ‘ucondze kutsi iyini intsandvo yaJehova,’ kufanele ufune timiso takhe letisekelwe eBhayibhelini. (Ef. 5:17) Wasebentise kahle emathulusi ekudadisha lafaka ekhatsi i-Watch Tower Publications Index, Lithulusi Lekucwaninga LaBoFakazi BaJehova, i-Watchtower Library, UMTAPO WETINCWADZI LOKU-INTERNET WeSicongosekulindza, kanye ne-JW Library application. Lamathulusi entelwe kusisita kutsi sizuze kakhulu nasitidadishela tsine noma nasidadisha nemindeni yetfu.

TIBUSISO TEKUCECESHA NEMBEZA NGETIMISO TELIBHAYIBHELI

18. Ngutiphi tibusiso lesitatitfola nangabe siphila ngekuvumelana netimiso taNkulunkulu kanye nemitsetfo yakhe?

18 Sitawutfola tibusiso nangabe silalela imitsetfo yaJehova kanye netimiso takhe. UmBhalo weTihlabelelo 119:97-100 utsi: “Maye, ngiyawutsandza umtsetfo wakho! Ngizindla ngawo imini yonkhe. Imiyalo yakho ingenta ngihlakaniphe kwengca titsa tami, ngobe ihlala kimi njalo. Ngicondza kancono kunabo bonkhe labangifundzisako, ngobe ngihlala ngizindla ngetimiso takho. Lwati lwami lwendlula lwalabadzala kunami, ngobe ngigcina timiso takho.” Nangabe sitinika sikhatsi ‘sekuzindla’ ngetimiso kanye nemitsetfo yaNkulunkulu, sitawuhlakanipha kakhulu futsi sibe nekucondza. Nangabe sitikhandla futsi sivumela timiso taNkulunkulu kanye nemitsetfo yakhe kutsi iceceshe bonembeza betfu ‘sitawuvutfwa ngelizinga leliphelele njengaKhristu.’​—Ef. 4:13.

^ sig. 2 Ikhampasi ilithulusi lelincane, ngalokuvamile lelinjengeliwashi, iba natibutse loyinyalitsi lekhomba enyakatfo. Nangabe isebenta kahle ingenta kutsi umuntfu angalahleki.