Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

‘Yenta Kukhanya Kwakho Kukhanye’ Kuze Udvumise Jehova

‘Yenta Kukhanya Kwakho Kukhanye’ Kuze Udvumise Jehova

‘Yentani kukhanya kwenu kukhanye kubantfu, khona  . . . batodvumisa Babe wenu losezulwini.’​—MAT. 5:16.

TINGOMA: 143, 104

1. Yini lesenta sijabule?

SIJABULA kakhulu ngekutsi tinceku taJehova tenta kukhanya kwato kukhanye emhlabeni wonkhe. Kulomnyaka lophelile, sichube tifundvo teliBhayibheli letingetulu kwa-10 000 000. Cabanga ngetigidzi tebantfu lebetikhona eSikhumbutweni letafundza ngenhlawulo, lokusipho lesibalulekile Jehova lasipha sona.​—1 Joh. 4:9.

2, 3. (a) Ngutiphi tintfo letingasivimba kutsi ‘sikhanye njengetibane’? (b) Sitawucoca ngani kulesihloko?

2 BoFakazi BaJehova emhlabeni wonkhe bakhuluma tilwimi letehlukahlukene. Kodvwa loko akusivimbeli kutsi sidvumise Babe wetfu Jehova ngebunye. (Semb. 7:9) Ngisho noma sikhuluma luphi lulwimi, noma sihlala kuphi, singakhanya “njengetibane eveni.”​—Fil. 2:15.

3 Umsebenti wetfu wekushumayela, bunye lesinabo kanye nemuva wekuphutfuma kuletsa ludvumo kuJehova. Kulesihloko sitawucoca ngekutsi singakwenta njani kukhanya kwetfu kukhanye kuletici letintsatfu.​—Fundza Matewu 5:14-16.

SITA LABANYE BAKHONTE JEHOVA

4, 5. (a) Nguyiphi lenye indlela lesingenta ngayo kukhanya kwetfu kukhanye? (b) Ngumiphi imiphumela lemihle lesingayitfola nangabe sinemusa? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

4 Sihloko lesitsi “Light in the Darkness” lebesiku-Sicongosekulindza saJune 1, 1925 satsi: “Kute longakhona kwetsembeka eNkhosini kulamanga ekugcina . . . ngaphandle kwekutsi ente kukhanya kwakhe kukhanye.” Lesihloko sachaza kutsi: “Kufanele ente loku ngekutsi ashumayele tindzaba letimnandzi kubo bonkhe bantfu aphindze aphile ngendlela yekukholwa.” Kuyacaca kutsi lenye indlela yekwenta kukhanya kwetfu kukhanye kutsi sishumayele tindzaba letimnandzi futsi sente bantfu babe bafundzi. (Mat. 28:19, 20) Ngetulu kwaloko singadvumisa Jehova ngendlela lesitiphatsa ngayo njengemaKhristu. Bantfu lesibashumayelako bayayinaka indlela lesitiphatsa ngayo. Kumoyitela kanye nekubavusela kahle kwenta bantfu basemukele.

5 Jesu watsi kubaphostoli bakhe: “Naningena emtini, babingeleleni labakulowo muti.” (Mat. 10:12) Endzaweni Jesu nebaphostoli bakhe lebebashumayela kuyo, bekuvamile kutsi bantfu babemukele bantfu labangabati emakhaya abo, kodvwa lamuhla sekushintjile. Bantfu bayesaba futsi bayenyanya nangabe bavakashelwa ngumuntfu labangamati, kodvwa bangasemukela kahle nangabe sinebungani futsi sinemusa. Loko kubonakale kubasebentela bazalwane nabodzadze labashumayela etindzaweni letiphitsitelako basebentisa tincola. Bantfu labanyenti bayatitsatsa tincwadzi futsi bangatsandza sicoce nabo nangabe simoyitela siphindze sibabingelela kahle.

6. Labashadene lasebakhulile bawutfutfukise njani umsebenti wabo wekushumayela?

6 Labashadene lasebakhulile baseNgilandi labanenkinga yemphilo abasakhoni kwenta umsebenti wekushumayela ngendlela labebawenta ngayo. Ngako bancuma kubeka litafula lelinetincwadzi ngephandle kwelikhaya labo. Ngenca yekutsi bahlala eceleni kwesikolwa babeka letincwadzi ngendlela yekutsi tikhange batali labatolandza bantfwana. Labanye batali batsatsa tincwadzi letifaka ekhatsi incwadzi lenesihloko lesitsi Intsha Iyabuza—Izimpendulo Ezisebenzayo, Umqulu 1 na-2. Lomunye dzadze lolihlahlandlela uvamise kuba nabo kulelitafula. Labatali bayanaka kutsi lodzadze unebungani nekutsi lomndeni ufuna mbamba kusita bantfu. Lomunye umtali sewucale kudadisha nabo liBhayibheli.

7. Yini longayenta kuze usite bakhoseli labasendzaweni yakini?

7 Bantfu labanyenti kudzingeke kutsi babaleke emaveni abo futsi babe bakhoseli kulamanye emave. Yini longayenta kuze usite bakhoseli labasendzaweni yakini kutsi bafundze ngaJehova? Kwekucala, ungafundza indlela yekubabingelela ngelulwimi lwabo. Ngetulu kwaloko, usebentisa i-JW Language application ungafundza kusho emagama lambalwa langabenta bafune kukulalela baphindze bacoce nawe. Ungabakhombisa nema-video naletinye tincwadzi letibhalwe ngelulwimi lwabo ku-jw.org.​—Dut. 10:19.

8, 9. (a) Ngutiphi ticondziso lesititfola emihlanganweni yasekhatsi neliviki? (b) Batali bangabasita njani bantfwana babo kutsi babe nencenye kulemihlangano?

8 Ngenca yekutsi uyasitsandza, Jehova usilungiselele umhlangano WeKuphila KwemaKhristu Nemsebenti Wawo, kuze siphumelele emsebentini wekushumayela. Ticondziso lesititfola kulomhlangano tisisita sibe nesibindzi nasibuyela kulesicoce nabo noma sichuba tifundvo teliBhayibheli.

9 Bantfu labasivakashela emihlanganweni bayabona kutsi ngisho nebantfwana bayahlanganyela kulemihlangano. Batali, sitani bantfwana benu kutsi bente kukhanya kwabo kukhanye ngekutsi baphendvule ngemavi abo. Bantfu labanyenti bemukele emaciniso ngenca yekuva bantfwana betfu bakhatimulisa Nkulunkulu.​—1 Khor. 14:25.

TFUTFUKISA BUNYE

10. Kukhonta kwemndeni kungawusita njani umndeni kutsi ube nebunye?

10 Kutfutfukisa bunye emndenini kanye nasebandleni kungulenye indlela yekwenta kukhanya kwetfu kukhanye. Lenye indlela yekwenta loku kutsi batali babe neluhlelo lweKukhonta Kwemndeni lokuchutjwa njalo. Imindeni leminyenti ibukela i-JW Broadcasting njalo ngenyanga bese icoca ngekutsi loku lekufundzile ingakusebentisa njani. Nabachuba kukhonta kwemndeni, batali kufanele bakhumbule kutsi ticondziso labatinika bantfwana labasebancane atifani nalabatinika bantfwana labaseminyakeni yekutfomba. Yenta konkhe longakwenta kute usite lilunga ngalinye lemndeni lizuze ekukhonteni kwemndeni.​—Hla. 148:12, 13.

Kuhle kutsi sitinike sikhatsi sekuba nalabakhulile (Buka sigaba 11)

11-13. Yini sonkhe lesingayenta kute sitfutfukise bunye ebandleni lesikulo?

11 Bantfu labasha bangabutfutfukisa bunye ebandleni ngekutsi bente labanye bative bamukelekile. Nangabe ungumKhristu losemusha, kungaba kuhle kutsi utibekele umgomo wekunaka bazalwane lasebakhulile. Ungabacela kutsi bakucocele ngetintfo letentekile ekuphileni kwabo njengoba bakhonta Nkulunkulu. Bangakufundzisa tifundvo letibalulekile futsi loku kungakhutsata wena kanye nabo. Sonkhe ebandleni singenta bantfu labasivakashele eHholweni leMbuso bative bakhululekile. Loku singakwenta ngekutsi sibabingelele, simoyitele, sibasite batfole indzawo yekuhlala futsi sibetfule nakulabanye. Loku kungabenta bative bemukelekile.

12 Nangabe wabelwe kuchuba imihlangano yangaphambi kwekuya ensimini, kunyenti longakwenta kuze usite lasebakhulile kutsi baphumelele emsebentini wekushumayela. Kufanele uciniseke kutsi ubanika insimu letabalungela. Ngaletinye tikhatsi ungakhetsa kubahambisa nemmemeteli losemusha. Bazalwane nabodzadze lesebakhulile kanye nalabo labanetinkinga temphilo bangadvumateka nangabe bangasakhoni kushumayela ngendlela lebebenta ngayo ngaphambili. Kodvwa bayajabula nababona kutsi labazalwane bayabakhatsalela futsi baticondza kancono timo tabo. Kungakhatsaliseki kutsi sebakhule kangakanani noma banesikhatsi lesidze bakhonta Jehova, kubakhombisa umusa kubakhutsata kutsi bachubeke bashumayela ngekutimisela.​—Lev. 19:32.

13 Umhlabeleli watsi: “Maye, kuhle kumnandzi kuhlalisana kwebazalwane ngekuvana.” (Fundza Tihlabelelo 133:1, 2.) Ema-Israyeli kwawasita kakhulu kutihlanganisa nebantfu lebebakhonta Jehova. Bekufana nekugcobisa emafutsa lanuka kamnandzi futsi lenta sikhumba sibe sihle. Ngendlela lefanako, bazalwane nabodzadze bangajabula nangabe sinemusa futsi sibaphatsa kahle, loku kwenta libandla libe nebunye. Kwente umgomo wakho kwati kancono bazalwane nabodzadze labasebandleni lokulo.​—2 Khor. 6:11-13.

14. Yini lengenta bomakhelwane betfu bafune kufundza ngaJehova?

14 Ungakhona kwenta kukhanya kwakho kukhanye noma ngabe ukuphi. Emavi lanemusa kanye netento tetfu kungenta bomakhelwane betfu bafune kufundza ngaJehova. Tibute kutsi: ‘Bomakhelwane bami batsi ngingumuntfu lonjani? Likhaya lami ngiligcina lihlobile, libukeka kahle futsi licocekile yini? Ngiyabasita yini labanye?’ Nangabe ucoca nalamanye emaKhristu, wabute kutsi umusa kanye nekutiphatsa lokuhle kube namuphi umphumela etihlotjeni, kubomakhelwane, kulabasebenta nabo noma labafundza nabo.​—Ef. 5:9.

HLALA ULINDZILE

15. Kubaluleke ngani kutsi sihlale silindzile?

15 Nangabe sifuna kutsi kukhanya kwetfu kuchubeke kukhanya kufanele sisinake sikhatsi lesiphila kuso. Jesu wachubeka ayala bafundzi bakhe watsi: “Hlalani nilindzile.” (Mat. 24:42; 25:13; 26:41) Nangabe sicabanga kutsi kuhlupheka lokukhulu kusekhashane futsi ngeke kufike sisaphila, ngeke siwutsatse njengalophutfumako umsebenti wekushumayela. (Mat. 24:21) Nasenta njalo kukhanya kwetfu kutawucima kancane kancane.

16, 17. Yini lesingayenta kuze sihlale silindzile?

16 Kubaluleke kakhulu kutsi sonkhe sihlale silindzile ngoba emalanga lesiphila kuwo aya ngekuba mabi kakhulu. Kodvwa asingabati kutsi Jehova utasitsatsa sinyatselo ngesikhatsi lesifanele. (Mat. 24:42-44) Njengobe sisalindze leso sikhatsi, kufanele sibeketele futsi sihlale silindzile. Fundza liVi laNkulunkulu onkhe malanga futsi ungakuyekeli kuthantaza. (1 Phet. 4:7) Lingisa tibonelo letinhle tebazalwane nabodzadze labatfola injabulo ngekuhlala balindzile nangekwenta kukhanya kwabo kukhanye. Lesinye sibonelo lesihle kucocwa ngaso esihlokweni lesitsi, “Iminyaka Lengemashumi Lasikhombisa Ngibambe Umphetfo Wesembatfo SemJuda,” lesitfolakala ku-Sicongosekulindza sa-April 15, 2012, emakhasini 18 kuya ku-21.

17 Timisele ekukhonteni Jehova, wentele labanye lokuhle futsi utinike sikhatsi sekuba nebazalwane nabodzadze. Nawenta njalo utawujabula futsi sikhatsi sitawendlula ngekushesha. (Ef. 5:16) Eminyakeni lelikhulu leyengcile, kunyenti bazalwane labakufezile emsebentini waJehova. Kodvwa lamuhla kunyenti kakhulu labakhonako kukwenta njengoba bacondziswa nguJehova. Kukhanya kwetfu kukhanya kakhulu ngendlela lebesingayicabangi.

Kuvakashelwa ngulabadzala kusiniketa litfuba lekutfola kuhlakanipha lokuseVini laNkulunkulu (Buka tigaba 18 na-19)

18, 19. Labadzala belibandla bangasisita njani kutsi sihlale silindzile? Shano sibonelo.

18 Kwati kutsi singakhona kukhonta Jehova ngendlela leyemukelekako ngisho noma sinesono kuyakucinisa kukholwa kwetfu. Sijabula kakhulu ngekutsi Jehova usiphe “tipho letibantfu” lokungemadvodza lamadzala elibandla. (Fundza Efesu 4:8, 11, 12.) Nangabe labadzala belibandla bakuvakashele, lisebentise kahle lelitfuba ubalalelisise kuze uzuze kuhlakanipha eselulekweni sabo.

19 Nasi sibonelo, lomunye umndeni waseNgilandi bewunetinkinga temshado futsi wacela lusito kulabadzala belibandla lababili. Lodzadze bekabona ngatsi umyeni wakhe akayifezi indzima lanayo njengenhloko yemndeni. Lomzalwane wavuma kutsi bekangasuye umfundzisi lonelikhono futsi bekangakuchubi njalo kukhonta kwemndeni. Labadzala batjela lomndeni kutsi ulingise sibonelo saJesu. Jesu bekabanakekela bafundzi bakhe futsi atinaka tidzingo tabo. Ngako labadzala bakhutsata lomzalwane kutsi alingise Jesu, futsi bakhutsata lodzadze kutsi abeketele. Labadzala baphindze basita lomndeni lonebantfwana lababili kutsi ungakuchuba njani kukhonta kwemndeni. (Ef. 5:21-29) Ngekuhamba kwesikhatsi bamncoma lomzalwane ngemetamo labeyentile. Baphindze bamkhutsata kutsi kuze abe yinhloko yemndeni lekahle kufanele angaphelelwa ngemandla futsi etsembele emoyeni waJehova. Lomndeni wasitakala kakhulu ngenca yelutsandvo nemusa lowakhonjiswa ngulabadzala.

20. Utawuba yini umphumela nangabe wenta kukhanya kwakho kukhanye?

20 Umhlabeleli wahlabela watsi: “Bayajabula labo labesaba Nkulunkulu, labo labahamba ngetindlela takhe.” (Hla. 128:1, NW) Utawujabula kakhulu nangabe wenta kukhanya kwakho kukhanye ngekutsi ufundzise labanye ngaNkulunkulu, ngekutfutfukisa kuthula kanye nangekuhlala ulindzile. Labanye batayibona imisebenti yakho lemihle futsi loko kungabakhutsata kutsi badvumise Jehova.—Mat. 5:16.