Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Lalela Siyalo Kuze Uhlakaniphe”

“Lalela Siyalo Kuze Uhlakaniphe”

“Madvodzana ami, lalelani imfundziso yami nitawuhlakanipha.”​—TAGA 8:32, 33.

TINGOMA: 64, 120

1. Singakutfola njani kuhlakanipha, futsi kungasisita njani?

JEHOVA unguMtfombo wekuhlakanipha, futsi ngemusa uyabapha labo labakudzingako. UmBhalo waJakobe 1:5 utsi: “Nangabe lomunye wenu eswele kuhlakanipha, akachubeke akucela kuNkulunkulu futsi utawuphiwa kona, ngobe bonkhe ubapha ngesandla lesivulekile nangaphandle kwekubasola.” Kwemukela siyalo kungulenye indlela lesitfola ngayo kuhlakanipha lokuvela kuNkulunkulu. Kuhlakanipha kungasivikela ekutiphatseni lokubi futsi kungavikela nebuhlobo betfu naJehova. (Taga 2:10-12) Loko kutasisita kutsi ‘sitigcine elutsandvweni lwaNkulunkulu . . . sinembono wekuphila lokuphakadze.’​—Juda 21.

2. Yini lengasisita kutsi sisitsandze siyalo lesivela kuNkulunkulu?

2 Ngenca yekutsi sinesono, indlela lesikhuliswe ngayo kanye nalokunye kungenta kube matima kutsi semukele siyalo noma sibe nembono lofanele ngaso. Kubona indlela siyalo lesivela kuNkulunkulu lesisita ngayo ekuphileni kwetfu kwenta sibone kutsi Nkulunkulu uyasitsandza. UmBhalo weTaga 3:11, 12 utsi: “Ndvodzana yami, ungakwedzeleli kucondziswa nguSimakadze . . . ngobe Simakadze uyamtsetsisa amcondzise lowo lamtsandzako.” Kufanele sikhumbule kutsi Jehova usifunela lokuncono kakhulu. (Fundza Hebheru 12:5-11.) Ngenca yekutsi Nkulunkulu usati kahle, usiniketa siyalo lesifanele futsi lesisidzingako. Kulesihloko sitawucoca: (1) ngekutekhuta, (2) siyalo lesivela kubatali, (3) siyalo lesisitfola ebandleni lebuKhristu kanye (4) nangalokunye lokungaba kubi kakhulu kwendlula buhlungu lesibuvako ngekutsi sitfole siyalo.

KUTEKHUTA KUKHOMBISA KUHLAKANIPHA

3. Umntfwana angafundza njani kutekhuta? Fanekisa.

3 Kutekhuta kufaka ekhatsi kutibamba kuze sikhone kutfutfukisa indlela lesicabanga futsi sitiphatse ngayo. Asitalwa sikwati kutekhuta kodvwa kufanele sikufundze. Nasi sibonelo: Nangabe umntfwana acala kufundza kugibela libhayisikili, umtali wakhe uyalibamba kuze lingamuwisi. Kodvwa nase akhona kulishova, umtali wakhe uhle amyekela atihambele. Nangabe asakwati kahle, uyamyekela atihambele yedvwana. Ngalokufanako, nangabe batali bacecesha bantfwana babo “ngekubayala nangesicondziso saJehova” basuke babasita kutsi bakhone kutibamba futsi bahlakaniphe.​—Ef. 6:4.

4, 5. (a) Kubaluleke ngani kutsi sitekhute nasifuna kugcoka “buntfu lobusha”? (b) Kungani kungakafaneli siphelelwe ngemandla ngisho noma singawa ‘emahlandla lasikhombisa’?

4 Kuyafana nangebantfu labafundza ngaJehova sebabadzala. Kuliciniso kutsi basuke sebakwati kutekhuta ngekwelizinga lelitsite kodvwa basuke basengakabi ngemaKhristu lavutsiwe. Bangatfutfukela ekuvutfweni nangabe bagcoka ‘buntfu lobusha’ futsi betama kulingisa Jesu. (Ef. 4:23, 24) Kutekhuta kubalulekile kuze umuntfu atfutfuke. Loko kusifundzisa kutsi “sikulahle kungamhloniphi Nkulunkulu netifiso talelive, kodvwa siphile ngengcondvo lebhadlile, ngekulunga, nangekwesaba Nkulunkulu kulelive.”—Thit. 2:12.

5 Sonkhe sinesono. (Shu. 7:20) Nangabe senta liphutsa, loko akusho kutsi sehluleka ngalokuphelele kutekhuta. UmBhalo weTaga 24:16 utsi: “Nome lolungile angawa emahlandla lasikhombisa, uyawuvuka.” Yini lengamsita kutsi aphindze avuke? Ngeke akhone kuvuka ngemandla akhe, kepha udzinga umoya waNkulunkulu. (Fundza Filiphi 4:13.) Titselo temoya tifaka ekhatsi kutibamba lokuhlobene nekutekhuta.

6. Yini lesingayenta kuze sibe bafundzi labancono beliVi laNkulunkulu? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

6 Umthantazo losuka enhlitiyweni, kudadisha liBhayibheli kanye nekuzindla kubalulekile kuze sikhone kutekhuta. Kutsiwani nangabe ukutfola kumatima kudadisha liBhayibheli? Mhlawumbe awukutsandzi kudadisha. Khumbula kutsi Jehova utakusita nangabe umvumela. Angakusita kutsi ‘ulangatelele’ kufundza liVi lakhe. (1 Phet. 2:2) Kwekucala, thantaza kuJehova umcele akusite utekhute kuze ukhone kudadisha liBhayibheli. Yetama kwenta ngekuvumelana nemithantazo yakho ngekutsi unamatsele eluhlelweni lwakho lwekudadisha. Mhlawumbe ungacala ngekudadisha sikhashana lesincane kepha ngekuhamba kwesikhatsi utakutfola kumelula futsi utakujabulela. Utasijabulela sikhatsi losicitsa uwedvwana ufundza ngemicabango yaJehova leligugu.​—1 Thim. 4:15.

7. Kutekhuta kungasisita njani sifinyelele umgomo wekukhonta Nkulunkulu lesitibekele wona?

7 Kutekhuta kutasisita sifinyelele imigomo lemihle yekukhonta Nkulunkulu. Cabanga ngesibonelo salomunye umzalwane lebekabona ngatsi sewute umdlandla wekukhonta Nkulunkulu. Wacabangisisa ngalesimo, wase utibekela umgomo wekuba lihlahlandlela lelivamile futsi wafundza tihloko tabomagazini letikhuluma ngekuba lihlahlandlela. Umthantazo wamsita wacinisa buhlobo bakhe naNkulunkulu. Ngesikhatsi timo timvumela, waba lihlahlandlela lelisitako. Waba yini umphumela? Ngisho noma abhekana netiphatamiso, wachubeka anake umgomo wakhe wekuba lihlahlandlela lelivamile futsi wawufinyelela.

KHULISA BANTFWANA NGESIYALO SAJEHOVA

Bantfwana batalwa bangakwati lokuhle nalokubi, ngako badzinga kuceceshwa (Buka sigaba 8)

8-10. Yini lengasita batali labangemaKhristu kutsi baphumelele nabafundzisa bantfwana babo kutsi bakhonte Jehova? Fanekisa.

8 Batali labangemaKhristu banelilungelo lelikhulu lekukhulisa bantfwana babo “ngekubayala nangesicondziso saJehova.” (Ef. 6:4) Loko kumatima kakhulu kulelive lesiphila kulo lamuhla. (2 Thim. 3:1-5) Kuliciniso kutsi bantfwana batalwa bangakwati lokulungile nalokungakalungi. Basuke banaye nembeza, kepha badzinga kuceceshwa kanye nesiyalo. (Rom. 2:14, 15) Lenye incwadzi lekhuluma ngeliBhayibheli itsi ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “siyalo” lingaphindze lisho “kukhulisa umntfwana ngendlela letamenta abe ngumuntfu loncono.”

9 Bantfwana labayalwa ngelutsandvo bavamise kutiva bavikelekile. Bayati kutsi inkhululeko inemincele, futsi tincumo labatentako kanye nendlela labatiphatsa ngayo ingaba nemiphumela lemihle noma lemibi. Ngako kubalulekile kutsi batali labangemaKhristu bafune sicondziso kuJehova nabayala bantfwana babo. Ungakhohlwa kutsi imibono kanye netindlela tekuyala bantfwana tiyehluka kuye ngelisiko lendzawo kanye nesikhatsi labaphila kuso. Batali bayati kutsi batawuphumelela nabafuna sicondziso saJehova futsi bangetsembeli ekuhlakanipheni noma ekucabangeni kwabo nabakhulisa bantfwana.

10 Cabanga ngesibonelo saNowa. Ngesikhatsi Jehova atsi akakhe umkhumbi, bekangati kutsi kufanele awakhe njani futsi bekangazange sekawakhe. Bekufanele atsembele kuJehova futsi “wakwenta konkhe” Jehova labemyale kutsi akwente. (Gen. 6:22) Waba yini umphumela? Nowa wavele wawakha kahle ngisho noma bekacala kwakha umkhumbi. Ngenca yekutsi wetsembela ekuhlakanipheni kwaNkulunkulu, Nowa wakhona kusindzisa umndeni wakhe. Nanobe bekumatima kufundzisa bantfwana ngaphambi kwaZamcolo, Nowa wabafundzisa kahle bantfwana bakhe futsi wababekela sibonelo lesihle.​—Gen. 6:5.

11. Kungani sibonelo sebatali sibaluleke kakhulu ekucecesheni bantfwana?

11 Yini lengakusita njengemtali kutsi ‘ukwente konkhe’ Nkulunkulu lafuna ukwente? Kufanele ulalele Jehova. Mvumele akucondzise asebentisa liVi lakhe kanye nesicondziso lesisitfola enhlanganweni yakhe. Ngekuhamba kwesikhatsi, bantfwana bakho batakubonga ngaloko. Lomunye umzalwane watsi: “Ngijabula kakhulu ngendlela batali bami labangikhulisa ngayo. Benta konkhe lokusemandleni abo kute bafinyelele inhlitiyo yami. Ngibo lokufanele babongwe ngentfutfuko lengiyentile ekukhonteni Nkulunkulu.” Ngisho noma batali betama kukhulisa bantfwana babo kahle, labanye bayamshiya Jehova. Batali baba nanembeza lomsulwa nangabe bente konkhe lokusemandleni abo kute bafundzise bantfwana babo liciniso. Bangaba nelitsemba lekutsi ngalelinye lilanga bantfwana babo batawubuyela kuJehova.

12, 13. (a) Batali labangemaKhristu bakhombisa njani kutsi balalela Nkulunkulu nangabe umntfwana wabo ayekelisiwe kuba nguFakazi? (b) Lomunye umndeni wasitakala njani ngekutsi batali balalele Jehova?

12 Kwetsembeka kwebatali kuvivinyeka kakhulu nangabe umntfwana wabo ayekelisiwe kuba nguFakazi. Cabanga ngesibonelo salomunye make lonemntfwana longasahlali ekhaya futsi lowayekeliswa kuba nguFakazi. Lomake watsi: “Bengifuna taba kuze ngicitse sikhatsi nemntfwanami kanye nemtukulu wami. Kodvwa ngemusa umyeni wami wangisita ngabona kutsi njengoba sekahambile ekhaya akukafaneli sitihlanganise naye.”

13 Ngekuhamba kwesikhatsi, lendvodzakati yabuyiselwa ekuhlanganyeleni. Lomake utsi: “Nyalo sewuyangishayela noma angitfumelele umlayeto cishe onkhe malanga. Uyasihlonipha ngoba uyati kutsi salalela Nkulunkulu. Sesisondzelene kakhulu.” Nangabe unemtfwana loyekelisiwe kuba nguFakazi utametsemba yini Jehova ngayo ‘yonkhe inhlitiyo yakho futsi ungeyami ekwatini kwakho’? (Taga 3:5, 6) Khumbula kutsi siyalo saJehova sikhombisa kuhlakanipha kanye nelutsandvo lwakhe lolukhulu. Ungacali ukhohlwe kutsi wanikela ngeNdvodzana yakhe kuze kuzuze bonkhe bantfu lokufaka ekhatsi nemntfwana wakho. Nkulunkulu akafuni kubhubhe ngisho namunye umuntfu. (Fundza 2 Phetro 3:9.) Ngako kufanele usetsembe siyalo saJehova kanye nesetsembiso sakhe. Kufanele ulalele Jehova ngisho noma kubuhlungu kwenta njalo. Ecinisweni kufanele ulalele siyalo saJehova, ungamelani naso.

SIYALO LESISITFOLA EBANDLENI

14. Sicondziso saJehova lesisinikwa “sisebenti lesetsembekile” sisisita njani?

14 Jehova wetsembisa kutsi bantfu labasebandleni lebuKhristu utabanakekela, abavikele futsi abacondzise. Loko ukwenta ngetindlela letinyenti. Nasi sibonelo, libandla lebuKhristu ulibeke ngephasi kweNdvodzana yakhe, yona lekhetse “sisebenti lesetsembekile” kutsi sisinikete kudla lokuvela kuNkulunkulu ngesikhatsi lesifanele. (Luk. 12:42) Lokudla kuneticondziso noma siyalo lesisitfola ngetindlela letinyenti. Tibute: ‘Kuvamile yini kutsi inkhulumo noma sihloko lesisetincwadzini tetfu singikhutsate kutsi ngishintje indlela lengicabanga ngayo nalengitiphatsa ngayo?’ Kufanele ujabule nangabe ukhonile kwenta lolushintjo! Usuke uvumela Jehova kutsi akubumbe noma akuyale futsi loko kuzuzisa wena.​—Taga 2:1-5.

15, 16. (a) “Tipho letibantfu” letisemabandleni tingasizuzisa kanjani? (b) Yini lesingayenta kute labadzala bawujabulele umsebenti wabo?

15 Khristu usiphe “tipho letibantfu”​—letingulabadzala belibandla labelusa umhlambi waNkulunkulu. (Ef. 4:8, 11-13) Singazuza njani kuletipho letiligugu? Lenye indlela lesingakwenta ngayo loko kutsi silingise kukholwa kwalabadzala belibandla kanye nesibonelo sabo lesihle. Kufanele siphindze silalele seluleko sabo lesisekelwe eBhayibhelini. (Fundza Hebheru 13:7, 17.) Khumbula kutsi labadzala belibandla bayasitsandza futsi bafuna sitfutfukise buhlobo betfu naNkulunkulu. Siyaciniseka kutsi labadzala batawusheshe basisite nangabe babona kutsi sesiphelelwa ngumdlandla ekukhonteni Nkulunkulu noma asisayi kuleminye imihlangano. Batasilalelisisa, betame kusikhutsata ngemusa futsi basinikete neseluleko lesiseBhayibhelini. Lusito lolunjalo ulutsatsa njengendlela Jehova lakukhombisa ngayo kutsi uyakutsandza yini?

16 Khumbula kutsi labadzala belibandla bangakutfola kumatima kutsi basinikete seluleko lesisidzingako. Cabanga kutsi kwaba matima kanganani ngemphrofethi Nathani kutsi akhulume neNkhosi Davide nayetama kufihla sono sayo lesikhulu. (2 Sam. 12:1-14) Ngendlela lefanako siyaciniseka kutsi nemphostoli Pawula kwadzingeka abe nesibindzi nakeluleka Phetro lobekangulomunye webaphostoli ngesikhatsi aphatsa bazalwane labangemaJuda ngendlela leyehlukile. (Gal. 2:11-14) Ngako yini longayenta kuze wente umsebenti walabadzala belibandla lokulo ube melula? Kufanele utfobeke, ungeneke futsi ubabonge. Lusito lwabo kufanele ulitsatse njengendlela Jehova lakhombisa ngayo kutsi uyakutsandza. Loko angeke kugcine ngekuzuzisa wena kepha kutawuphindze kubente bawujabulele umsebenti wabo.

17. Lomunye dzadze wazuza njani ngelusito lwalabadzala belibandla?

17 Lomunye dzadze bekakutfola kumatima kutsandza Jehova ngenca yalokwenteka ekuphileni kwakhe. Utsi: “Ngesikhatsi ngikhatsateka ngalokwenteka ekuphileni kwami kanye netinkinga lebenginato, ngakhuluma nalabadzala. Abazange bangitsetsise noma bangisole, kepha bangikhutsata futsi bangicinisa. Ngisho nome bebamatasa kanganani, njalo ngemuva kwemihlangano yelibandla lokungenani munye wabo bekangivusela. Ngenca yaloko lokwenteka ekuphileni kwami bengiva ngatsi akungifaneli kutsandvwa nguJehova. Noma kunjalo, Jehova wachubeka asebentisa libandla kanye nalabadzala kute akhombise kutsi uyangitsandza. Ngithantazela kutsi ngingamshiyi.”

LOKUBI KAKHULU KWENDLULA BUHLUNGU BESIYALO

18, 19. Yini lembi kakhulu kwendlula buhlungu bekutfola seluleko? Shano tibonelo.

18 Ngisho noma siyalo sibuhlungu, kute lokubuhlungu kakhulu kwendlula imiphumela lemibi yekungasemukeli. (Heb. 12:11) Cabanga ngesibonelo saKhayini neseNkhosi Sedekiya. Ngesikhatsi Khayini atfukutselele Abela futsi afuna kumbulala, Nkulunkulu wamekhuta watsi: “Utfukutseleleni? Buso bakho bunyukumaleleni? Angitsi nawenta lokulungile, uyemukeleka? Nawungenti lokulungile, sono siyakucatsamela ngasemnyango. Sifuna wena, kodvwa wena kufanele usincobe.” (Gen. 4:6, 7) Khayini akazange alalele futsi sono samncoba. Khayini watiletsela buhlungu kanye nekuhlupheka lebekangeke ahlangabetane nako. (Gen. 4:11, 12) Buhlungu besiyalo lesivela kuNkulunkulu bebutawuba ncono nabucatsaniswa nekuhlupheka latiletsela kona.

19 Inkhosi lembi Sedekiya beyibusa ngesikhatsi lesimatima kakhulu eJerusalema. Umphrofethi Jeremiya wamyala kanyenti Sedekiya kutsi ayekele kwenta lokubi, kepha lenkhosi ayizange isemukele lesiyalo. Loku kwaba nemiphumela lebuhlungu kakhulu. (Jer. 52:8-11) Jehova unesifiso lesikhulu sekusivikela kulobuhlungu lobungaka.​—Fundza Isaya 48:17, 18.

20. Litawuba njani likusasa lebantfu labemukela siyalo saNkulunkulu kanye nebantfu labangasemukeli?

20 Bantfu balelive bavame kusibukela phasi siyalo. Kepha madvutane bantfu labanjalo batawubhekana nemiphumela lebuhlungu yekungasemukeli siyalo saNkulunkulu. (Taga 1:24-31) Ngako asilalele siyalo kuze ‘sihlakaniphe.’ UmBhalo weTaga 4:13 utsi: “Bambelela emyalweni ungawuyekeli, uwulondvolote, ngobe uyimphilo yakho.”