Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Yini Lengakusita Wetayelane Nelibandla Lelisha?

Yini Lengakusita Wetayelane Nelibandla Lelisha?

ALLEN utsi: “Bengesaba kuta kulelibandla lengikulo. * Bengingati kutsi ngitabatfola yini bangani noma kutsi bebatangemukela yini.” Allen wetama kutayelana nelibandla lelisha lesekakulo lelingemakhilomitha langu-1,400 kusuka ekhaya.

Kungenteka nawe wetfuke nangabe kufanele uye kulelinye libandla. Yini lengakusita kutsi ukhone kutivumelanisa nesimo? Yini longayenta nangabe ukutfola kumatima kunaloko bewukucabanga? Nangabe ungayi kulelinye libandla, yini longayenta kute usite labafikako ebandleni lokulo kutsi bakhululeke?

LOKUNGAKUSITA ULETAYELE FUTSI UPHUMELELE?

Cabanga nganasi sibonelo: Sihlahla siyaphatamiseka nangabe usigubha uyosihlanyela kulenye indzawo. Nawugubha sihlahla letinye timphandze taso tiyajutjwa kuze kutoba melula kusiphatsa. Nasesihlanyelwe kulenye indzawo, lesihlahla sisheshe sihlume timphandze letinsha. Ngalokufanako, kuya kulelinye libandla kungenteka kukucindzetele. Ebandleni lobewukulo, besewutayele njengobe besewunebangani labanyenti lobatsandzako kanye neluhlelo lolutayele lekukhonta Jehova. Kodvwa nyalo sekufanele wetayelane nelibandla lelisha kute uchubeke ukhula. Yini lengakusita kute uphumelele? Kusebentisa timiso letiseBhayibhelini. Asesicoce ngaletinye tato.

Umuntfu lolifundza njalo liVi laNkulunkulu “unjengesihlahla lesihlanyelwe elusentseni lwemifula, sona sitsela titselo ngesikhatsi sato emacembe aso akabuni. Konkhe lakwentako kuyaphumelela.”​Hla. 1:1-3.

Njengobe sihlahla kufanele sihlale sitfola emanti kute sikhule kahle, nemKhristu kufanele ahlale atondla ngeliVi laNkulunkulu kute ahlale anebuhlobo lobuhle naye. Ngako-ke chubeka ufundza liBhayibheli onkhe malanga futsi ube khona njalo emihlanganweni yelibandla. Chubeka nemkhuba lomuhle wekuba nekukhonta kwemndeni kanye nesifundvo lotichubela sona. Konkhe lobokwenta kute utfutfukise buhlobo bakho naJehova utawuchubeka ukudzinga nasebandleni loya kulo.

“Lonatsisa lowomile naye uyawunatsiswa.”​Taga 11:25.

Nangabe uhlanganyela ngalokugcwele emsebentini wekushumayela, utawusheshe wetayelane nelibandla lokulo. Kevin longulomdzala welibandla utsi: “Nasisandza kufika, mine nemkami saba ngemahlahlandlela lasitako futsi loko kwasisita kakhulu. Sasheshe setayelana nebazalwane, emahlahlandlela kanye nensimu.” Roger lowatfutsela endzaweni lekhashane ngemakhilomitha langu-1,600 kunalapho bekahlala khona, utsi: “Indlela lekahle yekutsi wetayelane nelibandla lelisha kutsi uye njalo ensimini. Ungaphindze utjele nalabadzala belibandla kutsi ukulungele kusita kunoma ngukuphi, kungaba kuhlanta liHholo, kuvolontiya kubeka tinkhulumo, noma kuhamba nalotsite emhlanganweni. Bazalwane nabodzadze bakwemukela ngenjabulo nababona kutsi unemoya wekupha.”

“Vulani tinhlitiyo tenu.”​2 Khor. 6:13.

Coca nalabanye bazalwane. Ngesikhatsi Melissa nebangani bakhe baya kulelinye libandla, batinika sikhatsi sekwakha bangani. Utsi: “Besicoca nebazalwane nabodzadze ngaphambi nangemuva kwemihlangano. Loko kwasinika sikhatsi lesanele sekucoca kunekumane nje sivuselane.” Loku kwasita lomndeni kutsi usheshe uwati emagama ebazalwane. Ngetulu kwaloko, bemukela bazalwane ekhaya labo, lokwacinisa budlelwane lebesebanabo nebazalwane babo. Melissa waphindze watsi: “Sanikana tinombolo telucingo kute sitotsintsana nangabe kunetintfo lokufanele sitente ebandleni kanye naletinye tintfo.”

Nangabe ukutfola kulukhuni kucoca nalabanye bantfu, ungacala ngetintfo letincane. Nasi sibonelo, mamatseka ngisho noma kungavumi. Kumamatseka kwenta bantfu bative bakhululekile kucoca nawe. Ngetulu kwaloko, “buso lobumamatsekako buyajabulisana.” (Taga 15:30) Rachel lowatfutsela endzaweni lekhashane nalapho akhulela khona, utsi: “Ngingumuntfu longatsandzi kucoca. Ngaletinye tikhatsi kufanele ngitincenge kute ngikhulume nebazalwane nabodzadze labakulelibandla lesengikulo. Ngivame kubuka umuntfu lohleli yedvwa eHholweni leMbuso longacoci namuntfu. Kungenteka naye unemahloni njengami.” Kungaba njani utibekele umgomo wekutsi ucoce nemuntfu lomusha ebandleni lakho nakucala noma kuphela umhlangano?

Ngalokulolunye luhlangotsi, emavikini lambalwa ekucala ungajabula ngekwati bantfu lobewungabati. Kepha ngekuhamba kwesikhatsi ungagcina sewubetayele futsi ungasabanaki. Nasekwenteka loko, kufanele uchubeke wetama kwakha bangani labasha.

Tihlahla letihlanyelwe kabusha kulenye indzawo tiyaphatamiseka, kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi tihluma timphandze letinsha

TINIKETE SIKHATSI LESANELE SEKULETAYELA

Letinye tihlahla titsatsa sikhatsi lesidze kunaletinye kwetayela indzawo lesetihlanyelwe kuyo. Ngendlela lefanako akusibo bonkhe labatawusheshe baletayele libandla lelisha. Kusebentisa letimiso teliBhayibheli kungakusita nangabe ukutfola kumatima kwetayela libandla lelisha ngisho noma sewunesikhatsi utfutsele kulo.

“Asingapheli emandla ekwenta lokuhle, ngobe ngesikhatsi lesifanele sitawuvuna nasingadzinwa.”​Gal. 6:9.

Tinike sikhatsi lesinyenti sekutayela libandla lelisha lokulo. Nasi sibonelo, titfunywa telivangeli letinyenti leticeceshwe esikolweni saseGileyadi tihlala iminyaka leminyenti etabelweni tato tingayi emaveni akubo. Loku kuyatisita kutsi tibetayele bazalwane kanye nemasiko abo.

Alejandro losatfutse tikhatsi letinyenti uyati kutsi kwenta lushintjo kutsatsa sikhatsi lesidze. Utsi: “Ngesikhatsi sitfutsa kwekugcina umkami watsi, ‘Bonkhe bangani bami ngibashiya kulelibandla lesisuka kulo!’” Alejandro wakhumbuta umkakhe kutsi abesho emavi lafanako nabatfutsa eminyakeni lemibili leyengcile. Kuleminyaka lemibili lodzadze bekakhombise kubanaka labanye, futsi labantfu langabati bagcine sebabangani bakhe labasedvute.

“Ungabuti utsi: “Kwabangelwa yini kutsi tinsuku takadzeni tibe ncono kunaleti tetfu?” Ngobe akukahlakaniphi kubuta leyo mibuto.”​Shu. 7:10.

Kubalekele kucatsanisa libandla lobewukulo nelibandla lokulo nyalo. Nasi sibonelo, kungenteka bazalwane labasebandleni losewukulo abatsandzi kucoca noma bakhuluma kakhulu kunalabo basebandleni losuka kulo. Naka kakhulu tintfo letinhle labatentako, njengobe nawe ungatsandza kutsi bente lokufanako kuwe. Labanye labasandza kufika ebandleni bayamangala nabatfola kutsi kutfutsa kubenta batibute kutsi, ‘Ngibatsandza mbamba “bonkhe bazalwane” yini?’​—1 Phet. 2:17.

“Chubekani nicela, nitawuphiwa.”​Luk. 11:9.

Chubeka uthantaza ucela lusito. David longulomdzala welibandla utsi: “Ungacabangi nje kutsi utawutetfwalela wena. Tintfo letinyenti sikhona kutenta kuphela ngelusito lwaJehova. Thantaza ucele Jehova akusite!” Rachel lesikhulume ngaye ekucaleni utsi: “Nangabe mine nemyeni wami sitiva singemukeleki kahle ebandleni, siyathantaza kuJehova sitsi, ‘Sicela usisite sibone nangabe kukhona lesikwentako lokwenta labanye bakutfole kumatima kusondzela kitsi.’ Ngemuva kwaloko sibese sicitsa sikhatsi lesinyenti nebazalwane nabodzadze.”

Batali, nangabe bantfwana benu nabo bakutfola kumatima kwemukeleka, kufanele nitinike sikhatsi sekuthantaza nabo ngalendzaba. Basiteni bakhe bangani labasha ngekutsi uhlele ematfuba ekutihlanganisa nalabanye.

UNGABASITA NJANI LABASANDZA KUFIKA EBANDLENI LOKULO?

Ungabasita njani labasandza kutfutsela ebandleni lokulo? Lwela kuba ngumngani weliciniso kusukela befika. Kute ukhone kwenta njalo, cabanga ngetintfo lobewungatsandza tentiwe kuwe nawufika ebandleni lelisha, bese uyatenta. (Mat. 7:12) Ungabamema yini kutsi bete ekukhonteni kwenu kwemndeni noma batawubukela nani luhlelo lwe-JW Broadcasting? Ungabacela yini kutsi bahambe nawe ensimini? Nangabe udla nabo kudla lokumelula, batawuhlale bawukhumbula umoya wakho wekwemukela tivakashi. Ngutiphi letinye tintfo longatenta kute ubasite?

Carlos utsi: “Nasifika ebandleni lelisha, lomunye dzadze wasiniketa luhla lwetitolo letitsengisa tintfo letishiphile. Loku kwasisita kakhulu.” Bantfu labahlala endzaweni lenesimo lesehlukile bajabula kakhulu nangabe sibafundzisa indlela yekugcoka nangabe endzaweni lokuyo kushisa, kubandza noma lina kakhulu. Ungaphindze ubasite kutsi baphumelele emsebentini wekushumayela ngekutsi ubacocele ngemlandvo wendzawo lenikuyo noma ubachazele ngetinkholelo letivamile endzaweni yakini.

KWENTA LUSHINTJO KUBA NEMIPHUMELA LEMIHLE

Sekuphele sikhatsi lesingetulu kwemnyaka Allen lesikhulume ngaye ekucaleni asebandleni lelisha. Utsi: “Ekucaleni bekumatima kutsi ngibati bazalwane nabodzadze. Kodvwa nyalo sesinjengemndeni futsi ngiyajabula.” Allen uyabona kutsi kute bangani labamlahlekela ngenca yekutfutsa, esikhundleni saloko watfola bangani labasha labatawuhlale babangani bakhe.

^ sig. 2 Lamanye emagama ashintjiwe.