Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Lingisa Jehova Ngekuba Nemusa Kanye Nekulunga

Lingisa Jehova Ngekuba Nemusa Kanye Nekulunga

“Yehlulelani ngekwemtsetfocotfo, niphatsane ngemusa nangeluvelo kulowo nakulowo.”​ZAK. 7:9.

TINGOMA: 21, 69

1, 2. (a) Jesu abetiva njani ngeMtsetfo waNkulunkulu? (b) Tati temtsetfo nebaFarisi bebawusontsa njani uMtsetfo?

JESU bekawutsandza uMtsetfo waMosi. Loko akumangalisi ngoba loMtsetfo bewuvela kuBabe wakhe Jehova​—Umuntfu lobaluleke kakhulu ekuphileni kwakhe. Siphrofetho lesikuTihlabelelo 40:8 siyichaza kahle indlela Jesu labewutsandza ngayo umtsetfo waNkulunkulu, sitsi: “Nkulunkulu wami, kujabula kwami kusekwenteni intsandvo yakho, imiyalo yakho isenhlitiyweni yami.” Jesu wavuma ngemavi nangetento kutsi uMtsetfo waNkulunkulu uphelele, uyazuzisa futsi kufanele ugcinwe.​—Mat. 5:17-19.

2 Kufanele kutsi Jesu weva buhlungu ngesikhatsi abona tati temtsetfo nebaFarisi basontsa uMtsetfo waBabe wakhe! Bebagcina ngekucophelela tincenye letincane teMtsetfo, ngako Jesu watsi: “Nikhipha kwelishumi kweminti, kwelidile nekwekhumini.” Beyiyini inkinga yabo? Jesu wachubeka watsi: “Kodvwa anitinaki tintfo letibaluleke kakhulu eMtsetfweni, njengekulunga, sihawu nekwetsembeka.” (Mat. 23:23) Ngalokungafani nebaFarisi labebatibona balungile, Jesu bekayicondza injongo yaloMtsetfo futsi bekati kutsi umtsetfo ngamunye usifundzisa ngaJehova.

3. Sitawucoca ngani kulesihloko?

3 EmaKhristu awekho ngephasi kwesivumelwano seMtsetfo. (Rom. 7:6) Kodvwa Jehova usibhalele wona eVini lakhe liBhayibheli. Akafuni sikhatsateke kakhulu ngemininingwane yaloMtsetfo, kodvwa ufuna sicondze “tintfo letibaluleke kakhulu” kuwo futsi sitisebentise timiso lokusekelwe kuto lemitsetfo. Nasi sibonelo, ngutiphi timiso lesingatifundza kulelilungiselelo lemadolobha ekukhosela? Esihlokweni lesendlulile sicoce ngetifundvo lesititfola kuloko lobekufanele kwentiwe ngumbulali. Lelilungiselelo lemadolobha ekukhosela liphindze lisifundzise ngaJehova kanye nendlela lesingabulingisa ngayo buntfu bakhe. Ngako kulesihloko sitawuphendvula nayi imibuto lemitsatfu: Lilungiselelo lemadolobha ekukhosela likhombisa njani kutsi Jehova unemusa? Lisifundzisani mayelana nembono waJehova ngekuphila? Lelilungiselelo likhombisa njani kutsi Jehova ulunge ngalokuphelele? Njengoba kuphendvulwa umbuto ngamunye, funa tindlela longamlingisa ngato Babe wetfu losezulwini.​—Fundza Efesu 5:1.

LILUNGISELELO LEMADOLOBHA EKUKHOSELA LIKHOMBISA UMUSA WAJEHOVA

4, 5. (a) Yini leyentiwa kute kube melula kuya emadolobheni ekukhosela, futsi kungani? (b) Loku kusifundzisani ngaJehova?

4 Bekumelula kuya kulamadolobha ekukhosela lasitfupha. Jehova abeyale ema-Israyeli kutsi lamanye emadolobha bekufanele abe ngala kwemfula iJodani, lamanye abe ngesheya kwayo. Leni? Kuze lamadolobha abe sedvute futsi umbulali akhone kusheshe afike kuwo. (Num. 35:11-14) Imigcwaco leya kulamadolobha ekukhosela beyihlale ilungiswa. (Dut. 19:3) Ngekwelisiko lemaJuda, bekubekwa timphawu temgcwaco kute ticondzise umbulali kulamadolobha. Njengoba lamadolobha ekukhosela bekumelula kuya kuwo, umuntfu lobulele lomunye ngesiphosiso bekangakaphoceleleki kutsi abalekele kulelinye live lapho khona abengalingeka kutsi ahlanganyele ekukhonteni kwemanga.

5 Cabanga ngaloku: Jehova lokunguye lobekakhokhe umyalo wekutsi umuntfu lobulele lomunye ngenhloso kufanele abulawe​—bekaniketa umuntfu lobulele ngesiphosiso litfuba lelenele lekutfola umusa kanye nesivikelo sakhe! Lomunye umbhali watsi: “Konkhe bekwentiwe kwaba melula futsi loko bekuyindlela Nkulunkulu lakhombisa ngayo kutsi uyacabangela.” Jehova akasuye Nkulunkulu lote luvelo lohlale alangatelela kujezisa tinceku takhe. Esikhundleni saloko, “unesihawu lesikhulu.”​—Ef. 2:4.

6. Indlela baFarisi lebebenta ngayo beyihluke njani endleleni Jehova abekhombisa ngayo umusa?

6 Ngalokwehlukile, baFarisi bebangafuni kukhombisa sihawu. Nasi sibonelo, ngenca yelisiko labo, bebangafuni kucolela umuntfu lowente sono lesifanako ngetulu kwetikhatsi letintsatfu. Jesu waveta indlela baFarisi lebebaphatsa ngayo bantfu labonile, ngekutsi asho umfanekiso walomunye umFarisi lowathantaza watsi: “Awu Nkulunkulu, ngiyabonga kutsi angifanani nalabanye bantfu​—tigebengu, labangakalungi, tiphingi, ngisho nanalomtselisi. Lomtselisi bekathantaza ngebucotfo, acela Jehova kutsi ambonise umusa. Kungani baFarisi bebangafuni kubonisa umusa? LiBhayibheli litsi: ‘Bebababukela phansi labanye bantfu.’​—Luk. 18:9-14.

Is the “road” to your forgiveness open and in good repair? Be approachable (See paragraphs 4-8)

7, 8. (a) Ungamlingisa njani Jehova nangabe umuntfu akona? (b) Kungani kukutfobeka kucocela?

7 Bani neluvelo, ulingise Jehova hhayi baFarisi. (Fundza Kholose 3:13.) Lenye indlela yekwenta njalo kutsi kube melula kucolela labanye. (Luk. 17:3, 4) Tibute kutsi: ‘Ngiyabacolela yini labangonako, ngisho noma sebangone kanyenti? Ngitimisele yini kwenta kuthula nebantfu labangonile noma bantfu labangivise buhlungu?’

8 Sisuke sikhombisa kutsi sitfobekile nangabe sicolela labanye. BaFarisi behluleka kukhombisa kutfobeka ngobe bebababukela phasi labanye bantfu. NjengemaKhristu kufanele sititfobe futsi ‘sitsatse labanye njengalabakhulu kunatsi,’ siphindze sibacolele. (Fil. 2:3) Ungamlingisa yini Jehova futsi ukhombise kutsi utfobekile? Hlale ukulungele kucocela labanye. Kufanele wephute kutfukutsela, kepha usheshe kukhombisa umusa.​—Shu. 7:8, 9.

HLONIPHA KUPHILA ‘KUZE UNGABI NELICALA LENGATI’

9. Jehova wawakhombisa njani ema-Israyeli kutsi kuphila kubaluleke kakhulu?

9 Injongo leyinhloko yemadolobha ekukhosela beyikutsi ema-Israyeli avikeleke ekubeni nelicala lengati. (Dut. 19:10) Jehova uyakutsandza kuphila, futsi uyamzonda “nembulali walote licala.” (Taga 6:16, 17) Nkulunkulu lolungile nalongcwele akakutsatseli phasi kufa kwebantfu ngisho noma kwenteke ngeliphutsa. Kuliciniso kutsi umuntfu lobulele lomunye ngesiphosiso abeboniswa umusa. Noma kunjalo, bekufanele alandzise indzaba yakhe kulabadzala futsi nangabe bavuma kutsi kwenteke ngeliphutsa, bekufanele lombulali ahlale edolobheni lekukhosela kuze kufe umphristi lophakeme. Loku bekungasho kutsi abetohlala khona imphilo yakhe yonkhe. Lemiphumela lebuhlungu beyigcizelela kuwo onkhe ema-Israyeli kutsi kuphila kubaluleke kakhulu. Kute bakhombise kutsi bayamhlonipha uMniki Kuphila bekufanele bakubalekele kwenta nobe yini lebeyitawubeka kuphila kwalabanye engotini.

10. Ngekusho kwaJesu, tati temtsetfo kanye nebaFarisi bakhombisa njani kutsi abakuhloniphi kuphila?

10 Ngalokungafani naJehova, tati temtsetfo kanye nebaFarisi bebangakutsatsi njengalokubalulekile kuphila. Kanjani? Jesu watsi kubo: “Nivalela bantfu ematfuba ekutfola lwati. Nine aningeni eMbusweni waNkulunkulu, nalabo labangenako niyabavimbela!” (Luk. 11:52) BaFarisi bekufanele kube ngibo labacacisa loko lokushiwo liVi laNkulunkulu futsi basite labanye bahambe endleleni leya ekuphileni lokuphakadze. Kunaloko, bebabakhweshisa kuJesu “longuMmeleli Loyinhloko wekuphila” kwetfu, futsi babahambisa ngendlela leya ekubhujisweni. (Imis. 3:15) Tati temtsetfo kanye nabaFarisi bebatigcabha futsi bebangenandzaba nekuphila kanye nenhlalakahle yalomunye umuntfu. Loku bekukhombisa kutsi banelunya futsi bete umusa!

11. (a) Umphostoli Pawula wakhombisa njani kutsi unembono waNkulunkulu ngekuphila? (b) Yini lengasisita kutsi sibe nembono lofana newaPawula ngemsebenti wekushumayela?

11 Singakubalekela njani kulingisa tati temtsetfo kanye nebaFarisi, futsi singamlingisa njani Jehova? Kufanele sihloniphe sipho sekuphila futsi sisitsandze. Umphostoli Pawula wakwenta loku ngekutsi awente kahle umsebenti wekushumayela. Umphumela waba kutsi wakhona kusho emavi latsi: “Ngimsulwa engatini yabo bonkhe bantfu.” (Fundza Imisebenti 20:26, 27.) Noma kunjalo, Pawula abengashumayeli kuze atikhokhe ecaleni, kunaloko bekabatsandza bantfu futsi kuphila kwabo bekuligugu kuye. (1 Khor. 9:19-23) Natsi kufanele silwele kuba nembono waNkulunkulu ngekuphila. Jehova “ufisa kutsi bonkhe bantfu baphendvuke.” (2 Phet. 3:9) Wena uyafisa yini? Nangabe uneluvelo utawukhutsateka kutsi uwente ngekutimisela umsebenti wekushumayela futsi utawutfola injabulo leyengetiwe ngekwenta kanjalo.

12. Kungani kuphepha kubalulekile kubantfu baNkulunkulu?

12 Singakhombisa kutsi sinembono waJehova ngekuphila ngekutsi sitinake tindzaba tekuphepha. Kufanele sishayele kahle futsi sisebente ngekuphepha ngisho nalapho sakha tindzawo tekukhontela, sitilungisa noma siya kuto. Akukafaneli sinake kakhulu kwenta umsebenti lomnyenti noma konga imali kwendlula kuphepha. Nkulunkulu wetfu lolungile uhlale enta tintfo letinhle, ngako sifuna kumlingisa. Labadzala balwela kukunaka kuphepha kwabo kanye nekwebantfu labasebenta nabo. (Taga 22:3) Ngako nangabe lomdzala akukhumbuta ngemtsetfo wekuphepha, kufanele usemukele seluleko sakhe. (Gal. 6:1) Bani nembono waJehova ngekuphila futsi ‘utawuba bete licala lekucitsa ingati.’

‘LANDZELANI LEMITSETFO NANEHLULELA’

13, 14. Labadzala labangema-Israyeli bebangakulingisa njani kulunga kwaJehova?

13 Jehova bekayale labadzala labangema-Israyeli kutsi balandzele timiso takhe letilungile. Kwekucala, labadzala bekufanele batfole emaciniso endzaba. Ngetulu kwaloko, ngaphambi kwekutsi babonise umusa, labadzala bekufanele bahlolisise ngekucophelela tisusa tembulali, imikhuba yakhe kanye nendlela labetiphatsa ngayo. Kute bakhombise kulunga kwaNkulunkulu, bekufanele baciniseke kutsi lombulali wabulala angakatfukutseli futsi “angakacondzi.” (Fundza Numeri 35:20-24.) Bekufanele kube nabofakazi lababili labebatawufakazela kutsi umbulali ubulale ngenhloso.​—Num. 35:30.

14 Ngako ngemuva kwekutfola emaciniso endzaba, labadzala bekufanele banake kakhulu umuntfu, hhayi sento lasentile. Bebadzinga kucondza, lokulikhono lekubona kutsi itfo letsite ibangelwe yini. Ngetulu kwako konkhe bebadzinga umoya longcwele waJehova lobewutabasita balingise kucondza kwakhe, umusa kanye nekulunga kwakhe.—Eks. 34:6, 7.

15. Chaza kutsi umbono webaFarisi kanye newaJesu ngetoni bewehluke njani.

15 BaFarisi bebanaka kakhulu sono umuntfu lasentile hhayi simo senhlitiyo yakhe. Ngesikhatsi baFarisi babona Jesu asedzilini lebelisekhaya laMatewu, babuta bafundzi bakhe kutsi: “Kwentiwa yini kutsi umfundzisi wenu adle nebatselisi netoni?” Jesu waphendvula watsi: “Bantfu labaphilile abamdzingi dokotela, kodvwa ngulabagulako labamdzingako. Ngako-ke hambani nifundze kutsi asho kutsini lamavi latsi: ‘Ngifuna sihawu hhayi umhlatjelo.’ Ngobe angiketeli kutewubita bantfu labalungile, kodvwa ngitewubita toni.” (Mat. 9:9-13) Jesu bekavuna bantfu labenta lokubi yini? Cha. Ecinisweni, umlayeto lobalulekile lebewushunyayelwa nguJesu bewufaka ekhatsi kuphendvuka esonweni. (Mat. 4:17) Noma kunjalo, Jesu wacondza kutsi labanye “batselisi netoni” bebafuna kushintja. Bebangaketeli nje kudla kuphela ekhaya laMatewu. Esikhundleni saloko “labanyenti babo baba balandzeli [baJesu].” (Mak. 2:15) Lokubuhlungu kutsi baFarisi labanyenti behluleka kubona loko Jesu labekubona kuletoni. Ngalokwehlukile kuNkulunkulu lolungile nalonemusa lebebatsi bayamkhonta, baFarisi bebabita labanye bantfu ngekutsi batoni.

16. Yini lokufanele inakisiswe yikomidi yekwehlulela?

16 Lamuhla, labadzala kufanele baciniseke kutsi balingisa Jehova, lotsandza “kwenta tintfo ngendlela lefanele.” (Hla. 37:28) Kwekucala, kufanele ‘bahlolisise futsi baphenyisise kahle’ kuze baciniseke kutsi umuntfu usentile sono. Nangabe vele asentile, kufanele basingatse lendzaba basebentisa ticondziso letiseBhayibhelini. (Dut. 13:12-14) Nangabe basekomidini yekwehlulela, ngekucophelela kufanele baciniseke kutsi umKhristu lowente sono lesikhulu uphendvukile. Umuntfu akasheshi abonakale kutsi uphendvukile noma akaphendvuki. Kuphendvuka kufaka ekhatsi indlela soni lesitisola ngayo ngalesikwentile kanye naloko lokusenhlitiyweni yaso. (Semb. 3:3) Kute soni sitfole umusa, kufanele siphendvuke. *

17, 18. Yini lengasita labadzala babone kutsi umuntfu uphendvuke ngalokusuka enhlitiyweni? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

17 Ngalokwehlukile kuJehova naJesu, labadzala abakhoni kufundza tinhlitiyo. Nangabe ungulomdzala, ungakhona njani kubona kutsi umuntfu lowonile uphendvuke ngalokusuka enhlitiyweni? Kwekucala, thantaza ucele Jehova akuphe kuhlakanipha nekucondza. (1 Khos. 3:9) Kwesibili, fundza liVi laNkulunkulu kanye netincwadzi lesitilungiselelwe sisebenti lesetsembekile kute ukhone kwehlukanisa “kuva buhlungu ngendlela yelive” kanye “nekuva buhlungu ngekuvumelana nentsandvo yaNkulunkulu” lokusho kuphendvuka mbamba. (2 Khor. 7:10, 11) Fundza kutsi liBhayibheli libachaza njani bantfu labaphendvukako kanye nalabangaphendvuki. LiBhayibheli liyichaza njani indlela labativa ngayo, labenta ngayo kanye nendlela labatiphatsa ngayo?

18 Kwekugcina, timisele kunaka loko lokusenhlitiyweni yakhe, hhayi loko lakwentile. Naka umlandvo wakhe, tisusa, kanye nebutsakatsaka bakhe. Mayelana naJesu loyinhloko yelibandla lebuKhristu, liBhayibheli labiketela kutsi: “Angeke ehlulele ngalakubona ngemehlo akhe, nome ente sincumo ngalakuve ngetindlebe takhe; kodvwa labeswele uyawubehlulela ngekwemtsetfocotfo, labamphofu belive abehlulele ngekungakhetsi.” (Isa. 11:3, 4) Nine labadzala nibelusi labangephasi kwaJesu futsi utanisita nikhone kwehlulela ngendlela yena lehlulela ngayo. (Mat. 18:18-20) Asijabuli yini ngekuba nalabadzala labasikhatsalelako futsi labatimisele kulingisa Jesu? Sijabula kakhulu ngemetamo labayentako kute bakhutsate umusa kanye nekulunga emabandleni lesikuwo!

19. Ngutiphi tifundvo lotitfole ngekufundza ngemadolobha ekukhosela lofuna kutisebentisa?

19 UMtsetfo waMosi wakhombisa “sisekelo selwati neseliciniso” ngaJehova kanye nangetimiso takhe letilungile. (Rom. 2:20) Nasi sibonelo, emadolobha ekukhosela afundzisa labadzala kutsi behlulele ngekulunga futsi natsi sifundza kutsi ‘siphatsane ngemusa nangeluvelo.’ (Zak. 7:9) Asisekho ngephasi kweMtsetfo waMosi. Noma kunjalo, Jehova akashintji, timiso takhe tekulunga kanye nemusa solo tibalulekile kuye. Kulilungelo lelikhulu kukhonta Nkulunkulu lesakhiwe ngemfanekiso wakhe, lesingakhona kulingisa buntfu bakhe siphindze simente siphephelo setfu!

^ sig. 16 Fundza sihloko lesitsi “Imibuzo Evela Kubafundi” ku-Sicongosekulindza sa-September 15, 2006, likhasi 30, lesitfolakala ngesiZulu.