Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Tsenga Liciniso Ungatsengisi Ngalo”

“Tsenga Liciniso Ungatsengisi Ngalo”

“Tsenga liciniso ungatsengisi ngalo. Zuza kuhlakanipha, nemiyalo, nekucondza konkhe.”​—TAGA 23:23.

TINGOMA: 113, 114

1, 2. (a) Nguyiphi intfo leligugu kakhulu lesinayo? (b) Ngumaphi emaciniso lesiwatsandzako, futsi leni? (Buka titfombe letisekucaleni kwalesihloko.)

NGUYIPHI intfo leligugu kakhulu lonayo? Ungavuma yini kutsi ikulahlekele kute utfole intfo lengakabaluleki? Tinceku taJehova tikutfola kumelula kuphendvula lemibuto. Buhlobo betfu naJehova buligugu kakhulu futsi ngeke sivume busilahlekele. Siyawatsandza emaciniso laseBhayibhelini ngobe asenta sikhone kuba bangani baBabe wetfu losezulwini.​—Khol. 1:9, 10.

2 Cabanga ngato tonkhe tintfo Umfundzisi Lomkhulu lasifundzisa tona eVini lakhe liBhayibheli. Usifundzise liciniso ngenchazelo yelibito lakhe kanye nangabuntfu bakhe lobuhle. Usifundzisa kutsi usitsandza kakhulu kangangekutsi waze wanikela ngaJesu, iNdvodzana yakhe layitsandzako. Jehova usifundzisa nangeMbuso waMesiya. LoMbuso uniketa emaKhristu lagcotjiwe litsemba lekuyophila ezulwini futsi uniketa “letinye timvu” tinelitsemba lekuphila ePharadisi. (Joh. 10:16) Usifundzisa indlela lekufanele sitiphatse ngayo. Siyawatsandza lamaciniso ngoba asenta sisondzele kuMdali wetfu futsi asenta sibe nenjongo ekuphileni.

3. Jehova uyasibhadalisa yini kutsi sati liciniso?

3 Jehova nguNkulunkulu lowephanako. Akabagodleli tintfo letinhle bantfu labafuna kwati liciniso. Jehova waze wanikela ngeNdvodzana yakhe layitsandzako ngenca yetfu. Nkulunkulu akafuni sibhadale imali kute sati liciniso. Ecinisweni, ngesikhatsi Simoni aniketa Phetro imali ngenca yekutsi bekafuna emandla ekuniketa bantfu umoya longcwele, Phetro wamekhuta watsi: “Shengatsi imali yakho ingabhubha nawe, ngobe ucabanga kutsi ungatfola sipho saNkulunkulu ngemali.” (Imis. 8:18-20) Ngako-ke asho kutsini emavi latsi: “Tsenga liciniso”?

KUSHO KUTSINI ‘KUTSENGA LICINISO’?

4. Yini lesitayifundza mayelana neliciniso kulesihloko?

4 Fundza Taga 23:23. Kudzingeka sente imetamo kute sifundze liciniso leliseBhayibhelini. Kufanele sitimisele kudzela tonkhe tintfo lokufanele sitidzele kute sati liciniso. Njengoba umbhali lohlakaniphile weTaga asho, ‘nasesitsenge liciniso’ noma sesilitfolile, kufanele sigadze kutsi singalitsengisi noma lisilahlekele. Silitsenga njani liciniso leliseBhayibhelini? Yini lokufanele siyidzele kute silitfole? Timphendvulo talemibuto titasisita kutsi silitsandze kakhulu liciniso futsi sitimisele kutsi lingasilahlekeli. Sitawucondza kutsi kungani liciniso lelivela kuJehova libaluleke kakhulu kwendlula letinye tintfo.

5, 6. (a) Singalitsenga njani liciniso ngaphandle kwemali? Shano sibonelo. (b) Liciniso lisisita njani?

5 Ngisho noma intfo ingaba mahhala, kukhona lokufanele ukwente kute uyitfole. Ligama lesiHebheru lelisembhalweni weTaga 23:23 lelihunyushwe ngekutsi “tsenga” lingaphindze lisho “kutfola.” Omabili lamagama asho kutsi kufanele wente imetamo noma udzele lokutsite kute utfole intfo lebalulekile. Cabanga nganangu umfanekiso lotasisita sicondze kutsi kusho kutsini kutsenga liciniso. Ake sitsi kunabobhanana bamahhala emakethe. Loko kusho kutsi kute yini lokufanele ukwente kute ubatfole? Cha. Ngisho noma bamahhala, kufanele wente imetamo yekuya emakethe kute ubatfole. Ngendlela lefanako asiyidzingi imali kute sitfole liciniso, kodvwa kufanele sitikhandle kute silati.

6 Fundza Isaya 55:1-3. Emavi aJehova labhalwa ngu-Isaya asisita sicondze kutsi kusho kutsini kutsenga liciniso. Kulombhalo, Jehova ufanisa livi lakhe nemanti, nelubisi kanye neliwayini. Njengobe emanti lahlobile nalabandzako asenta sicabuleke, neliciniso leliseVini laNkulunkulu lisenta sicabuleke. Ngetulu kwaloko njengobe lubisi lusita umntfwana kutsi akhule futsi acine, emavi aJehova asisita kutsi sibe nekukholwa lokucinile. Emavi aJehova aphindze afananiswe neliwayini. Kanjani? LiBhayibheli litsi liwayini lenta umuntfu ajabule. (Hla. 104:15) Ngako Jehova nakatjela bantfu bakhe kutsi ‘batsenge liwayini’ abebacinisekisa kutsi batawujabula nangabe baphila ngekuvumelana naloko lakushoko. (Hla. 19:8) Loku kusikhombisa kahle tinzuzo tekufundza emaciniso laseBhayibhelini futsi siphile ngawo. Ase sicoce ngetintfo letisihlanu lesingatidzela kute sifundze liciniso.

YINI LOYIDZELILE KUTE UFUNDZE LICINISO?

7, 8. (a) Kungani kufanele sitinike sikhatsi kute sifundze liciniso? (b) Yini lomunye umfundzi labetimisele kuyidzela, futsi waba yini umphumela?

7 Sikhatsi. Kutsatsa sikhatsi kulalela umlayeto weMbuso, kufundza liBhayibheli kanye netincwadzi letisekelwe kulo, kudadisha liBhayibheli, kulungiselela imihlangano yelibandla kanye nekuya kuyo. Kute sikhone kutenta letintfo, kufanele sisebentise sikhatsi lebesingasicitsa senta tintfo letingakabaluleki kakhulu. (Fundza Efesu 5:15, 16.) Singanani sikhatsi lesisidzingako kute sibe nelwati lolungulonalona ngetimfundziso teliBhayibheli letisisekelo? Loko kuya ngetimo lesikuto. Kodvwa kute imincele mayelana nalesingakufundza ngekuhlakanipha kwaJehova, tindlela takhe kanye nemisebenti. (Rom. 11:33) Sicongosekulindza sekucala safanisa liciniso “nembali lenhle” futsi satsi: “Ungenetiswa nje kuba nembali yinye. Timisele kutfola letinyenti.” Tibute: ‘Kungakanani lesengikufundzile ngaJehova?’ Ngisho noma singaphila phakadze, siyohlale sifundza lokunyenti ngaJehova. Lamuhla kubaluleke kakhulu kutsi sisebentise sikhatsi lesinaso kute sifundze emaciniso lamanyenti. Cabanga nganasi sibonelo semuntfu lebekalangatelela kwati emaciniso laseBhayibhelini.

8 Mariko, * wesifazane losemusha waseJapan waya kuyofundza eNew York City, eMelika. Ngalelinye lilanga lomunye dzadze lolihlahlandlela wamvakashela kute amcocele tindzaba letimnandzi. Mariko wacala kudadisha liBhayibheli nalodzadze nanobe abelilunga lalenye inkholo. Bekakutsandza kakhulu labekufundza waze wacela lodzadze kutsi bafundze kabili ngeliviki. Nanobe Mariko bekamatasa ngemsebenti wesikolo nangemsebenti wekutiphilisa lawenta ngemalanga latsite, bekaya emihlanganweni yelibandla. Wanciphisa sikhatsi lasicitsa atijabulisa kute abe nesikhatsi lesinyenti sekufundza ngaJehova. Kwenta letingucuko kwasita Meriko kutsi asondzele kakhulu kuJehova futsi kungakapheli nemnyaka wabhajatiswa. Ngemva kwetinyanga letisitfupha waba lihlahlandlela futsi usengilo nalamuhla.

9, 10. (a) Kwati liciniso kuwutsintsa njani umbono wetfu ngetintfo talelive? (b) Yini lomunye umuntfu lomusha layidzela, futsi utiva njani ngaloko?

9 Tintfo talelive. Kute sati liciniso, kungahle kudzingeke kutsi siyekele umsebenti loholela kahle. Nasi sibonelo, ngesikhatsi Jesu amema Phetro na-Andreya kutsi babe “badwebi bebantfu, bashiya emanethi abo.” (Mat. 4:18-20) Kuliciniso kutsi labanyenti labafundza emaciniso ngeke bayishiye imisebenti yabo ngoba kufanele bondle imindeni yabo. (1 Thim. 5:8) Nanobe kunjalo, bantfu labafundza emaciniso kufanele bahlale bawulungisa umbono lebanawo ngetintfo talelive futsi bahlele kahle tintfo letita kucala. Jesu wakwenta kwacaca loku nakatsi: “Ningatibekeli umcebo emhlabeni . . . Kodvwa tibekeleni umcebo ezulwini.” (Mat. 6:19, 20) Cabanga ngalokwentiwa ngulomunye wesifazane losemusha.

10 Maria wacala kudlala ligaluva kusukela asemncane. Ngisho nasesikolweni lesiphakeme wachubeka aceceshelwa kudlala ligaluva, waze watfola nemfundzate wekuya enyuvesi. Bekakutsandza kakhulu kudlala ligaluva futsi bekafuna kutiphilisa ngako. Maria wabese ucala kudadisha liBhayibheli futsi bekawatsandza emaciniso lebekawafundza. Bekajabula ngetingucuko liciniso lelamsita kutsi atente. Utsi: “Nangichubeka ngenta tingucuko ekuphileni kwami futsi ngiphila ngekuvumelana netimiso teliBhayibheli bengijabula kakhulu.” Maria wabona kutsi bekangeke akhone kukhonta Nkulunkulu abe afuna nemcebo. (Mat. 6:24) Wadzela sifiso sakhe sekuba ngumdlali weligaluva lonelikhono lebelitamenta anjinge futsi atiwe bantfu labanyenti. Ngesizatfu sekutsi watsenga liciniso, nyalo sewulihlahlandlela futsi “sewuyajabula njengoba sekanenjongo ekuphileni.”

11. Nasicala kufundza emaciniso yini lengenteka ngebuhlobo lesinabo nalabanye bantfu?

11 Buhlobo lesinabo nalabanye bantfu. Nangabe sikhetsa kuphila ngekuvumelana nemaciniso lesiwafundza eBhayibhelini, buhlobo lesinabo nalabanye bungaphela. Kungani? Jesu wathantazela balandzeli bakhe watsi: “Bangcwelise ngeliciniso, ngobe livi lakho liliciniso.” (Joh. 17:17) “Kubangcwelisa kungaphindze kusho kubehlukanisa.” Nasemukela emaciniso siyehluka eveni ngoba asisacondziswa ngilo. Budlelwane lesinabo nalabanye bese buyaphela ngoba asisatenti tintfo lebesitenta ngaphambili futsi sesiphila ngetimiso teliBhayibheli. Ngisho noma singetama kangakanani kuba nebuhlobo lobuhle nebangani betfu noma tihlobo, labanye bangasenyanya futsi baphikise naloko lesikukholelwako. Loko akusimangalisi ngobe naJesu watsi: “Titsa temuntfu kuyawuba bantfu bakabo.” (Mat. 10:36) Waphindze wasiniketa sicinisekiso sekutsi tinyenti tinzuzo lesitatitfola nasitidzela ngenca yeliciniso kunaloko lokungasilahlekela.​—Fundza Makho 10:28-30.

12. Yini indvodza lengumJuda leyayidzela kute ifundze emaciniso?

12 Kusukela asemncane, Aaron longusomabhizinisi longumJuda wafundziswa kutsi akukafaneli abite Nkulunkulu ngeligama. Noma kunjalo, Aaron bekafuna kwati emaciniso. Wajabula kakhulu ngesikhatsi Fakazi WaJehova amkhombisa kutsi libito laNkulunkulu nguJehova njengobe kusho tinhlavu letine tesiHebheru. Loko kwamjabulisa kakhulu futsi waya esinagogeni kute acocele borabi. Bekacabanga kutsi batawujabula nabafundza ngeligama laNkulunkulu kodvwa bamkhafulela futsi bamcosha. Umndeni wa-Aaron awuzange ujabule, kodvwa Aaron akazange ayekele kufundza ngaJehova, waba nguFakazi waJehova futsi wamkhonta ngekwetsembeka kuphila kwakhe konkhe. Njenga-Aaron, kufanele sitimisele kwenta noma ngabe yini kute sichubeke sikhonta Jehova.

13, 14. Kute sibe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu, ngutiphi tingucuko lokufanele sitente endleleni lesicabanga ngayo nalesitiphatsa ngayo? Shano sibonelo.

13 Imicabango lemibi kanye netento letingamjabulisi Nkulunkulu. Kute semukele emaciniso futsi siphile ngetimiso teliBhayibheli tekutiphatsa, kufanele sitimisele kwenta tingucuko endleleni lesicabanga ngayo nalesitiphatsa ngayo. Phetro wabhala: “Njengebantfwana labalalelako, yekelani kucondziswa tifiso lebeninato ngesikhatsi nisengakati lutfo, kepha . . . banini ngcwele kuko konkhe kutiphatsa kwenu.” (1 Phet. 1:14, 15) Bantfu basedolobheni laseKhorinte lebelikhohlakele bekufanele bente tingucuko letinkhulu ekuphileni kwabo kute babe msulwa emehlweni aNkulunkulu. (1 Khor. 6:9-11) Ngalokufanako, bantfu labanyenti lamuhla bayekele kutiphatsa kabi kute bakhone kukhonta Nkulunkulu. Phetro waphindze wakhumbuta emaKhristu angesikhatsi sakhe watsi: “Sikhatsi lesengcile besenele kutsi nente lokutsandvwa tive ngesikhatsi nichubeka nekutiphatsa lokubi kwekweyisa, tinkhanuko letingalawulwa, kunatsa kakhulu, imicimbi lengalawulwa, kucudzelana ngekunatsa, kanye nekukhonta titfombe lokwenyanyekako.”​—1 Phet. 4:3.

14 Besekuphele iminyaka leminyenti Devynn naJasmine batidzakwa. Ngisho noma Devynn bekagcina emabhuku etimali futsi anelikhono, kunatsa kakhulu tjwala kwamenta walahlekelwa ngumsebenti. Jasmine bekatiwa kakhulu ngekutsi uhlale atfukutsele futsi unebudlova. Ngalelinye lilanga, bekadzakwe kakhulu, futsi nakahamba emgwacweni wahlangana naboFakazi lababili labatitfunywa telivangeli. Bametsembisa kutsi batawufika ekhaya lakhe batodadisha naye liBhayibheli, kodvwa batsi nabefika batfola Devynn naJasmine badzakiwe. Bebangaboni kutsi letitfunywa telivangeli titawufika ekhaya labo ngoba bebangacabangi kutsi tiyabakhatsalela. Tatsi letitfunywa natiphindze tibuyela, takhandza lesimo sincono. Devynn naJasmine bebatimisele kufundza emaciniso laseBhayibhelini, futsi bacala kusebentisa loko labakufundzako ekuphileni kwabo. Kungakapheli netinyanga letintsatfu, bancuma kuyekela kunatsa tjwala futsi bashada ngalokusemtsetfweni. Bantfu labanyenti balubona lolushintjo futsi loko kwabenta bafuna kufundza liBhayibheli.

15. Yini lokungaba matima kuyidzela kute ube nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu, futsi kungani?

15 Emasiko kanye nemikhuba lengamjabulisi Nkulunkulu. Labanye bantfu bakutfola kumelula kuyekela emasiko kanye nemikhuba letsite nangabe bafundza kutsi ayimjabulisi Nkulunkulu. Kodvwa labanye bakutfola kumatima. Bakhatsateka ngekutsi imindeni yabo, bantfu labasebenta nabo noma bangani babo batawutiva njani. Bayati kutsi bantfu bawatsandza kakhulu lamanye emasiko ikakhulukati ekuhlonipha bantfu labafile. (Dut. 14:1) Yini lengasisita kutsi siyekele kwenta imikhuba lengamjabulisi Nkulunkulu? Singafundza etibonelweni letinhle tetinceku taNkulunkulu tasesikhatsini lesendlulile letenta tingucuko kute tijabulise Jehova. Loku kufaka ekhatsi emaKhristu ase-Efesu.

16. Ngutiphi tintfo bantfu base-Efesu labatidzela?

16 Edolobheni lase-Efesu bantfu labanyenti bebenta imilingo. Yini labayenta ngesikhatsi baba ngemaKhristu? LiBhayibheli litsi: “Labanyenti kulabo lebebake benta imilingo baletsa tincwadzi tabo ndzawonye, batishisa embikwabo bonkhe bantfu. Babala, batfola kutsi betingabita tinhlavu telisiliva letitinkhulungwane letingemashumi lasihlanu. Ngako livi laJehova lachubeka landza futsi liba nemandla.” (Imis. 19:19, 20) LamaKhristu letsembekile bekatimisele kushisa letincwadzi lebetidulile, futsi Jehova wawabusisa ngaloko.

17. (a) Ngutiphi tintfo lesitidzelile kute sifundze emaciniso? (b) Ngumiphi imibuto letawuphendvulwa esihlokweni lesilandzelako?

17 Yini lowayidzela kute ufundze liciniso? Sonkhe sisebentisa sikhatsi setfu kute sifundze emaciniso. Labanye betfu badzele ematfuba ekunjinga. Labanyenti betfu bashintje indlela labacabanga ngayo nalabenta ngayo tintfo. Asisayenti imikhuba nemasiko langamjabulisi Jehova. Siyaciniseka kutsi emaciniso laseBhayibhelini abaluleke kakhulu kwendlula tonkhe tintfo lesitidzelile. Lamaciniso laseBhayibhelini asenta sibe nebuhlobo lobuhle naJehova, lokuyintfo lebaluleke kakhulu ekuphileni kwetfu. Nasicabanga ngetibusiso lesititfolile ngenca yekutsi sesifundze emaciniso, kulukhuni kucabanga kutsi umuntfu angafuna ‘kuwatsengisa.’ Kungenteka njani loko? Yini lesingayenta kute sigweme kwenta leliphutsa? Lemibuto itawuphendvulwa esihlokweni lesilandzelako.

^ sig. 8 Lamanye emagama ashintjiwe.