Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Khuluma Liciniso

Khuluma Liciniso

“Khulumani liciniso lomunye kulomunye.”​—ZAK. 8:16.

TINGOMA: 64, 63

1, 2. Sathane wabadukisa njani bantfu?

LETINYE tintfo tikutfutfukisile kuphila kwebantfu, kufaka ekhatsi tincingo, emalambu agesi, timoto kanye nemafriji. Nanobe kunjalo, kunaletinye tintfo letiyingoti ekuphileni kwebantfu, tifaka ekhatsi tibhamu, emabhomu, kanye nelugwayi. Kodvwa kukhona lokunye lokuyingoti kakhulu kubantfu futsi sekuphele sikhatsi lesidze kukhona. Yini? Ngemanga! Kucamba emanga kusho kukhuluma intfo lengasilo liciniso kute udukise lotsite. Ngubani lowakhuluma emanga ekucala? Jesu Khristu watsi ‘Develi unguyise wemanga.’ (Fundza Johane 8:44.) Sathane wacala nini kukhuluma emanga?

2 Wacala kuwakhuluma ensimini yase-Edeni, eminyakeni letinkhulungwane leyengcile. Bo-Adamu na-Eva bebakujabulela kuphila epharadisi lebelidalwe nguNkulunkulu. Nkulunkulu bekabatjelile kutsi batakufa nangabe badla “sitselo sesihlahla sekwati lokulungile nalokungakalungi.” Ngisho noma Sathane abekwati loko, wakhuluma na-Eva asebentisa inyoka watsi: “Ningeke nife.” Lawo bekungemanga ekucala. Sathane wachubeka watsi: “Nkulunkulu uyati kutsi mhlazana nisidla, emehlo enu ayawuvuleka, bese nifanana naNkulunkulu nikwati lokuhle nalokubi.”​—Gen. 2:15-17; 3:1-5.

3. Kungani sitsi Sathane bekakhohlisa Eva futsi waba yini umphumela wemanga akhe?

3 Sathane bekamkhohlisa Eva ngobe bekati kahle kutsi utakufa nakadla lesitselo. Bo-Adamu na-Eva abazange bamlalele Nkulunkulu futsi bagcine bafile. (Gen. 3:6; 5:5) Ngenca yalesono, “kufa kwasakatekela kubo bonkhe bantfu.” Ecinisweni, “kufa kwabusa njengenkhosi . . . , ngisho nakulabo labangonanga njenga-Adamu.” (Rom. 5:12, 14) Nyalo, esikhundleni sekutsi bantfu babe nemphilo lenhle futsi baphile phakadze njengobe kuyinjongo yaNkulunkulu, bantfu sebaphila iminyaka lengu-70 noma-80 kuphela, futsi leyo minyaka igcwele “kuhlupheka nelusizi.” (Hla. 90:10) Lona ngumphumela lobuhlungu wemanga aSathane!

4. (a) Ngumiphi imibuto letawuphendvulwa kulesihloko? (b) Ngekusho kweTihlabelelo 15:1, 2, bantfu labanjani labangaba bangani baJehova?

4 Nakakhuluma ngalokwentiwa nguSathane, Jesu watsi: “Akazange ahlale ecinisweni ngobe ute liciniso.” Sathane solo akalikhulumi liciniso futsi uyachubeka ‘adukisa umhlaba wonkhe’ ngemanga akhe. (Semb. 12:9) Asifuni kudukiswa nguSathane. Ngako kulesihloko sitawucoca ngetimphendvulo temibuto lemitsatfu: Sathane ubadukisa njani bantfu? Yini leyenta bantfu batsandze kukhuluma emanga? Ngenca yekutsi asifuni kubeka buhlobo betfu naJehova engotini njengobe kwenta bo-Adamu na-Eva, singakhombisa njani kutsi ‘sikhuluma liciniso’ ngaso sonkhe sikhatsi?​—Fundza Tihlabelelo 15:1, 2.

SATHANE UBADUKISA NJANI BANTFU?

5. Sathane ubadukisa njani bantfu lamuhla?

5 Umphostoli Pawula bekati kutsi singakubalekela ‘kuncotjwa nguSathane, ngobe siyawati emacebo akhe.’ (2 Khor. 2:11) Siyati kutsi Sathane ubusa wonkhe umhlaba, lokufaka ekhatsi, inkholo, tepolitiki letikhohlakele kanye netekutsengiselana. (1 Joh. 5:19) Ngako akusimangalisi kutsi Sathane kanye nemadimoni akhe benta bantfu labasetikhundleni kutsi ‘bakhulume emanga.’ (1 Thim. 4:1, 2) Nasi sibonelo, labanye bosomabhizinisi bakhuluma emanga nabakhangisa kuze batsengise tintfo letiyingoti kubantfu ngoba bafuna imali.

6, 7. (a) Kungani emanga lakhulunywa baholi benkholo ayingoti kakhulu kubantfu? (b) Ngumaphi emanga lakhulunywa baholi benkholo lowake waweva?

6 Emanga lakhulunywa baholi benkholo ayingoti kakhulu kubantfu. Kungani? Kungobe umuntfu angalahlekelwa kuphila lokuphakadze nangabe akholelwa timfundziso tabo letingemanga futsi enta tintfo Nkulunkulu latenyanyako. (Hos. 4:9) Jesu bekati kutsi baholi benkholo bangesikhatsi sakhe bebabadukisa bantfu, ngako wabatjela emehlweni watsi: “Maye kini nine tati temtsetfo nebaFarisi, batentisi! Ngobe nidzabula tilwandle kanye nemave kute nigucule bantfu bangene enkholweni yenu, bese kutsi nasebagucukile nibente bafanelwe yiGehena [kubhujiswa kwaphakadze] kakhulu kunani.” (Mat. 23:15) Jesu watsi labaholi benkholo labakhohlisako bebafana nababe wabo Develi, ‘longumbulali.’​—Joh. 8:44.

7 Nalamuhla, kunebaholi labanyenti benkholo labadukisa bantfu. Bangabitwa ngekutsi bafundisi, baphristi, borabi noma letinye ticu. Balingisa baFarisi basendvulo ngekutsi bangafundzisi liciniso leliseVini laNkulunkulu futsi “bakhetsa kukholwa emanga kunekutsi bakholwe liciniso lelivela kuNkulunkulu.” (Rom. 1:18, 25) Basekela timfundziso temanga letifaka ekhatsi letsi, “umuntfu lowake wasindziswa uyohlale asindzisiwe”, umphefumulo wemutfu awufi, kutalwa kabusha, kanye naletsi Nkulunkulu uyabuvumela butabani.

8. Ngumaphi emanga lesilindzele kutsi masinyane bantfu betepolitiki bawasho, futsi kufanele siwatsatse njani?

8 Baholi betepolitiki bakhuluma emanga kute badukise bantfu. Lamanye emanga lamakhulu atawuvakala ngesikhatsi baholi betepolitiki bamemetela kutsi baletse “kuthula nekulondzeka!” Kodvwa “kubhujiswa kuyawubatuma ngekushesha lokukhulu.” Akukafaneli siwakholelwe lamanga ebaholi betepolitiki ngobe batobe betama kusenta singaboni kutsi lelive lisengotini. ‘Sati kahle kutsi lilanga laJehova lita ngendlela lefana ncamashi neyelisela ebusuku.’​—1 Thes. 5:1-4.

YINI LEYENTA BANTFU BATSANDZE KUKHULUMA EMANGA?

9, 10. (a) Kungani bantfu bacamba emanga, futsi uba yini umphumela? (b) Yini lokufanele sihlale siyikhumbula ngaJehova?

9 Akusibo bantfu labasemagunyeni kuphela labacala emanga. Sihloko lesabhalwa ngu-Y. Bhattacharjee lesitsi “Kungani Sicala Emanga?” satsi: “Kucala emanga sekungumkhuba lomubi bantfu lasebawetayele.” Lokusho kutsi bantfu bacabanga kutsi kucala emanga yintfo lenhle futsi kuyemukeleka. Bantfu bavame kukhuluma emanga kute bativikele futsi bafihle emaphutsa labawentile. Bacala emanga kute bakhe imali lenyenti noma kute batfole tintfo letitawubazuzisa. Lesihloko siphindze sitsi bantfu labanyenti betayele kucala emanga “kubantfu labangabati, kulabasebenta nabo, bangani kanye nakubantfu lababatsandzako.”

10 Uyini umphumela wawo onkhe lamanga? Bantfu baba bete buhlobo lobuhle futsi bese abasetsembani. Nasi sibonelo, ase ucabange kutsi indvodza letsembekile ingeva buhlungu kangakanani nayitfola kutsi umkayo ucala emanga kute afihle kutiphatsa lokubi lakwentile. Noma nangabe indvodza ihlukumeta umkayo nebantfwababo kodvwa phambi kwebantfu yente ngatsi iwuphatsa kahle umndeni wayo. Kufanele sikhumbule kutsi nanobe bantfu bangabakhohlisa labanye, ngeke bakhone kukhohlisa Jehova ngoba “tonkhe tintfo tembuliwe futsi tibekwe ebaleni” kuye.​—Heb. 4:13.

11. Sisifundzisani sibonelo lesibi sa-Ananiyase naSafira? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

11 Nasi sibonelo, liBhayibheli lisitjela kutsi Sathane wawudukisa njani umndeni wangelikhulu lekucala kutsi ukhulume emanga kuNkulunkulu. Bo-Ananiyase naSafira betama kuyenga baphostoli. Batsengisa insimu yabo base abasayimikisi yonkhe imali kubaphostoli. Bebafuna kutfola ludvumo ebandleni, ngako batjela baphostoli kutsi bebayiletse yonkhe imali. Jehova bekati kutsi bacala emanga, ngako wabajezisa.​—Imis. 5:1-10.

12. Kutawentekani kubacambimanga labangaphendvuki, futsi leni?

12 Jehova utiva njani ngebantfu labacamba emanga? Sathane nebantfu labangaphendvuki labakhohlisako batawujikwa “echibini lemlilo.” (Semb. 20:10; 21:8; Hla. 5:6) Leni? Ngoba Jehova utsatsa bacambimanga njengabo bonkhe bantfu labenta tintfo letenyanyekako emehlweni akhe.​—Semb. 22:15.

13. Yini lesiyatiko ngaJehova, futsi loko kusikhutsata kutsi senteni?

13 Siyati kutsi Jehova “akasiye umuntfu kutsi angacala emanga” futsi “angeke acale emanga.” (Num. 23:19; Heb. 6:18) Jehova uyalwenyanya “lulwimi lolucala emanga.” (Taga 6:16, 17) Kute Jehova asemukele, kufanele sikhulume liciniso ngaso sonkhe sikhatsi. Kungako kungakafaneli ‘sikhulume emanga kulomunye nalomunye.’—Khol. 3:9.

‘SIKHULUMA LICINISO’

14. (a) Yini lesehluke ngayo kulamanye emalunga etinkholo temanga? (b) Chaza simiso lesikuLukha 6:45.

14 Nguyiphi lenye indlela emaKhristu eliciniso lehluke ngayo kumalunga etinkholo temanga? ‘Sikhuluma liciniso.’ (Fundza Zakhariya 8:16, 17.) Pawula watsi: “Sitiveta sitisebenti taNkulunkulu, . . . ngekukhuluma liciniso.” (2 Khor. 6:4, 7) Jesu watsi “umlomo ukhuluma loko lokugcwele enhlitiyweni” yemuntfu. (Luk. 6:45) Ngako nangabe umuntfu etsembekile, utawuhlale akhuluma liciniso. Utawenta njalo etintfweni letinkhulu naletincane​—kubantfu langabati, lasebenta nabo, kubangani bakhe kanye nakubantfu labatsandzako. Cabanga ngaletinye tibonelo lesingakhombisa ngato kutsi siyetama kwetsembeka kuto tonkhe tintfo.

Kukhona yini lokubi lokubonako endleleni lodzadze losemusha laphila ngayo? (Buka tigaba 15 na-16)

15. (a) Kungani kungasiko kuhlakanipha kuphila imphilo lembacambili? (b) Yini lengasita bantfu labasha bancobe kucindzetelwa bontsanga? (Buka umbhalo longentasi.)

15 Nangabe ungumuntfu losemusha, kungenteka ufuna bontsanga yakho bakwemukele. Kodvwa ngenca yekutsi bafuna kwemukelwa bontsanga, bantfu labasha baphila imphilo lembacambili. Bantfu labasha benta ngatsi baphila imphilo lehlantekile nabanemindeni yabo noma nabasebandleni kodvwa benta lokwehluke kakhulu etinhlelweni tekuchumana noma nabanebantfu labangamkhonti Jehova. Bangakhuluma lulwimi lolungcolile, bangcoke ngendlela lengakhombisi sizotsa, balalele umculo lonemagama lamabi, badzakwe, basebentise tidzakamiva, batsandzane nebantfu ngasese baphindze bente naletinye tintfo letimbi. Bakhuluma emanga kubatali babo, kubazalwane nabodzadze kanye nakuJehova. (Hla. 26:4, 5) Jehova uyabona nangabe ‘simdvumisa ngemilomo yetfu, kodvwa tinhlitiyo tetfu tikhashane naye.’ (Mak. 7:6) Kungaba kuhle kakhulu kutsi sente loko lokushiwo yincwadzi yeTaga letsi: “Ungahawukeli lutfo etonini, kodvwa yesaba Simakadze ngetikhatsi tonkhe.”​—Taga 23:17. *

16. Kungani kufanele ukhulume liciniso nangabe ufaka sicelo sekwenta umsebenti lokhetsekile wasikhatsi sonkhe?

16 Kungenteka ufisa kuba lihlahlandlela lelivamile noma kwenta lolunye luhlobo lwemsebenti lokhetsekile wasikhatsi sonkhe, njengekusebenta eBethel. Nawugcwalisa lelifomu kubaluleke kakhulu kutsi ukhulume liciniso nawuphendvula yonkhe lemibuto lobutwe yona, kufaka ekhatsi lemayelana nemphilo, luhlobo lwekutijabulisa kanye nekutiphatsa. (Heb. 13:18) Kutsiwani nangabe wente intfo Jehova layenyanyako noma sono lesenta nembeza wakho akulahle futsi usengakabatjeli labadzala? Bacele bakusite kute ukhonte Jehova nganembeza lomsulwa.​—Rom. 9:1; Gal. 6:1.

17. Yini lokufanele siyente nangabe bantfu labasishushisako basibuta imibuto ngebazalwane betfu?

17 Kufanele wente njani nangabe bantfu labasetikhundleni bawuvimbela umsebenti weMbuso eveni lokulo futsi bakubite kute bayokubuta imibuto ngebazalwane bakho? Kufanele ubatjele konkhe yini lokwatiko? Yini Jesu layenta ngesikhatsi aphenywa ngumbusi longumRoma? Ngekuvumelana nesimiso semBhalo lesitsi: ‘Kunesikhatsi sekubindza nesikhatsi sekukhuluma,’ ngaletinye tikhatsi, Jesu Khristu akazange asho lutfo. (Shu. 3:1, 7; Mat. 27:11-14) Endzabeni lenjena kukahle kutsi sisebentise kucondza kuze singafaki bazalwane betfu enkingeni.​—Taga 10:19; 11:12.

Kunini lapho kufanele ubindze khona nalapho kufanele ukhulume khona lonkhe liciniso? (Buka tigaba 17, na-18)

18. Yini lokufanele siyente nangabe bazalwane labadzala basibuta ngebazalwane betfu?

18 Kutsiwani nangabe kukhona lowente sono lesikhulu ebandleni futsi wena wati kutsi kwentekeni? Bazalwane labadzala labanelilungelo lekugcina libandla lihlantekile kungenteka bete kuwe bakubute ngalendzaba. Yini longayenta nangabe lendzaba ifaka ekhatsi umngani wakho losedvute noma sihlobo sakho? “Fakazi lowetsembekile ukhuluma bufakazi lobuliciniso.” (Taga 12:17; 21:28) Ngako kufanele utjele labadzala liciniso lonkhe futsi akukafaneli ukhulume emanga. Banelilungelo lekwati onkhe emaciniso kuze babone kutsi nguyiphi indlela lekahle yekusita umuntfu lowonile kutsi aphindze abe nebuhlobo lobuhle naJehova.​—Jak. 5:14, 15.

19. Sitawucoca ngani esihlokweni lesilandzelako?

19 Umhlabeleli Davide wathantaza kuJehova watsi: “Wena utsandza liciniso lelingekhatsi enhlitiyweni.” (Hla. 51:6) Davide bekati kutsi lokubaluleke kakhulu nguloko lesingikho etinhlitiyweni. Ngaso sonkhe sikhatsi emaKhristu eliciniso kufanele ‘akhulume liciniso kulomunye nalomunye.’ Lenye indlela lesingakhombisa ngayo kutsi sitikhonti taNkulunkulu kutsi sifundzise labanye liciniso. Esihlokweni lesilandzelako sitawucoca ngekutsi singakwenta njani loko.

^ sig. 15 Buka sihloko lesitsi, “Ngingamelana Kanjani Nokucindezela Kontanga?” lesikusehluko 15, kanye nalesitsi, “Ukuphila Okumbaxambili​—Ubani Okumelwe Azi?” lesikusehluko 16 sencwadzi letsi, Intsha Iyabuza—​Izimpendulo Ezisebenzayo, Umqulu 2 letfolakala ngesiZulu.