Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Bani Nesibindzi . . . Futsi Wente Lomsebenti”

“Bani Nesibindzi . . . Futsi Wente Lomsebenti”

“Cina, ube nesibindzi, wente lomsebenti. Ungesabi, futsi ungapheli emandla, ngobe Simakadze Nkulunkulu . . . unawe.”​—1 KHR. 28:20.

TINGOMA: 60, 29

1, 2. (a) Ngumuphi umsebenti lobalulekile Solomoni lanikwa wona? (b) Kungani Davide bekakhatsatekile ngaSolomoni?

SOLOMONI waniketwa umsebenti lobaluleke kakhulu wekwakha lithempeli eJerusalema. Lendlu bekufanele ibe “ngubhazabhaza futsi ibe yinhle itewudvuma ibe nelidvumela kuto tonkhe tive.” Lokubaluleke kakhulu kutsi lelithempeli belitawuba yindlu yaJehova longuNkulunkulu weliciniso. Jehova wabeka Solomoni kutsi kube nguye locondzisa lomsebenti.​—1 Khr. 22:1, 5, 9-11.

2 INkhosi Davide beyiciniseka kutsi Jehova utayisekela, kodvwa Solomoni ‘bekamncane futsi angakafundzi lutfo lolunyenti.’ Bekatawuba naso yini sibindzi sekwakha lelithempeli? Kuba mncane kanye nekuba bete lwati bekutamvimba yini? Kute aphumelele, Solomoni abedzinga sibindzi nekutimisela.

3. Yini Solomoni labengayifundza kuDavide ngekuba nesibindzi?

3 Solomoni wafundza kuba nesibindzi kubabe wakhe. Nakasemusha, Davide walwa netilwane tasendle lebetifuna kudla timvu tababe wakhe. (1 Sam. 17:34, 35) Wakhombisa kuba nesibindzi lesikhulu nakalwa nesichwaga lesinguGoliyathi. Ngelusito lwaNkulunkulu wasebentisa litje kuze ancobe Goliyathi.​—1 Sam. 17:45, 49, 50.

4. Kungani Solomoni abedzinga sibindzi?

4 Kwafaneleka kutsi Davide akhutsate Solomoni kutsi abe nesibindzi kuze akhone kwakha lithempeli. (Fundza 1 Tikhronike 28:20.) Kube Solomoni bekete sibindzi abetawufikelwa kwesaba futsi angakhoni kwakha lithempeli.

5. Kungani sidzinga sibindzi?

5 NjengaSolomoni sidzinga lusito lwaJehova kuze sibe nesibindzi siphindze sente umsebenti lesinikwe wona. Singacabanga ngetibonelo tebantfu labakhombisa kuba nesibindzi kanye nekutsi singasikhombisa njani sibindzi futsi sente umsebenti wetfu.

TIBONELO TEBANTFU LABEBANESIBINDZI

6. Yini loyitsandzako endleleni Josefa labonisa ngayo sibindzi?

6 Cabanga ngesibindzi Josefa lasibonisa ngesikhatsi umkaPhotifari afuna kulala naye. Bekati kutsi nakala abetawutfola imiphumela lebuhlungu. Noma kunjalo, akazange avume kunaloko waba nesibindzi wenta sincumo lesikahle.​—Gen. 39:10, 12.

7. Chaza indlela Rahabi lakhombisa ngayo kuba nesibindzi. (Buka sitfombe lesisekucaleni.)

7 Lesinye sibonelo semuntfu lowaba nesibindzi nguRahabi. Ngesikhatsi tinhloli taka-Israyeli tifika ekhaya lakhe eJerikho, Rahabi abengafikelwa kwesaba aticoshe. Kepha ngekwetsembela kuJehova waba nesibindzi watifihla futsi tahamba tiphephile. (Josh. 2:4, 5, 9, 12-16) Rahabi wemukela kutsi Jehova nguNkulunkulu weliciniso futsi beketsemba kutsi abetalinika ema-Israyeli lelive. Akazange avumele kwesaba bantfu lokufaka ekhatsi inkhosi yaseJerikho nebantfu bayo kutsi kumesabise. Kunaloko wenta intfo leyavikela yena kanye nemndeni wakhe.​—Josh. 6:22, 23.

8. Sibonelo saJesu sekuba nesibindzi sabasita njani baphostoli?

8 Baphostoli baJesu labetsembekile basibekela sibonelo lesihle sekuba nesibindzi. Babona indlela Jesu labenesibindzi ngayo. (Mat. 8:28-32; Joh. 2:13-17; 18:3-5) Lesibonelo sabasita baba nesibindzi. Ngesikhatsi baphikiswa baSadusi, baphostoli abazange bayekele kushumayela ngelibito laJesu.​—Imis. 5:17, 18, 27-29.

9. Umbhalo wa-2 Thimothi 1:7 usisita njani sibone kutsi singasitfolaphi sibindzi?

9 Josefa, Rahabi, Jesu kanye nebaphostoli bakhombisa kuba nesibindzi lesabakhutsata kutsi bente imisebenti lemihle. Bebanesibindzi ngobe bebangatetsembi ngalokwecile, kepha bebetsembele kuJehova. Natsi sihlangabetana netimo letidzinga kutsi sibe nesibindzi. Esikhundleni sekutsi sitetsembe, kufanele setsembele kuJehova. (Fundza 2 Thimothi 1:7.) Ase sicoce ngetimo letimbili letidzinga kutsi sibe nesibindzi, emndenini kanye nasebandleni.

TIMO LETIDZINGA KUTSI SIBE NESIBINDZI

10. Kungani emaKhristu lasemasha adzinga sibindzi?

10 EmaKhristu lasemasha ahlangabetana netimo letinyenti letidzinga kutsi abe nesibindzi sekukhonta Jehova. Bangafundza baphindze balingise sibonelo saSolomoni lowenta tincumo letikahle tekwakha lithempeli. Nanobe emaKhristu lasemasha kufanele atfole seluleko kubatali, kufanele atentele wona tincumo. (Taga 27:11) Badzinga sibindzi kuze bente tincumo letinhle endzabeni yekukhetsa bangani labakahle, tekutijabulisa, kutiphatsa kanye nekubhajatiswa. Loku kungenca yesizatfu sekutsi Sathane umelene netincumo letinjalo futsi wedzelela Jehova.

11, 12. (a) Mosi wasibekela njani sibonelo lesihle sekuba nesibindzi? (b) Bantfu labasha bangasilingisa njani sibonelo saMosi?

11 Kutibekela imigomo ngulesinye sincumo lesibalulekile bantfu labasha lokufanele basente. Kuletinye tindzawo bantfu labasha bakhutsatwa kutsi batibekele umgomo wekutfola imfundvo lephakeme nemisebenti leholela kakhulu. Kuletinye tindzawo timo temnotfo tingenta bantfu labasha kutsi bafune kufundza kute basite imindeni yabo ngetintfo labatidzingako. Nangabe ubhekana naletimo, cabanga ngesibonelo saMosi. Njengoba akhuliswa yindvodzakati yaFaro, Mosi abengatibekela imigomo yekutsi atiwe bantfu labanyenti nekutsi anjinge. Umndeni wakubo, bothishela bakhe kanye nebeluleki bebamkhutsata kutsi atibekele imigomo lenjalo. Esikhundleni sekutsi avume kwenta njalo, ngesibindzi Mosi wamelela kukhonta lokuhlantekile. Nasekahambile eGibhithe, ngesibindzi Mosi wetsembela kuJehova. (Heb. 11:24-26) Loko kwenta kutsi Jehova ambusise futsi asingabati kutsi utawuphindze ambusise esikhatsini lesitako.

12 Ngalokufanako, Jehova utababusisa bantfu labasha labatibekela imigomo yekumkhonta futsi lababeka kucala uMbuso wakhe ekuphileni kwabo. Utabasita bakhone kunakekela tidzingo temindeni yabo. Ngelikhulu lekucala, Thimothi losemusha watibekela imigomo yekukhonta Jehova, futsi nawe ungenta lokufanako. *​—Fundza Filiphi 2:19-22.

Utimisele yini kuba nesibindzi kuko konkhe lokwentako? (Buka tigaba 13 kuya ku-17)

13. Kuba nesibindzi kwamsita njani umKhristu losemusha kutsi afinyelele imigomo yakhe?

13 Lomunye dzadze wase-Alabama, e-U.S.A., kwadzingeka kutsi abe nesibindzi kute akhone kutibekela imigomo yekukhonta Nkulunkulu. Wabhala watsi: “Nangisakhula benginemahloni futsi bekulukhuni kutsi ngikhulume nalabanye bantfu eHholeni LeMbuso, ingasaphatfwa-ke yekukhuluma nebantfu lengingabati ensimini.” Ngelusito lwebatali bakhe kanye nebazalwane, wakhona kufinyelela umgomo wakhe wekuba lihlahlandlela lelivamile. Utsi: “Lelive laSathane litsi kutfola imfundvo lephakeme, ludvumo, nemali kanye nekuba netintfo letinyenti yimigomo lemihle. Ngalokuvamile kuba lukhuni kufinyelela lemigomo futsi kubangela kukhatsateka kanye nekudvumateka. Kodvwa kukhonta Jehova kungiletsela injabulo lenkhulu kanye nekwenetiseka.”

14. Ngutiphi letinye timo lapho batali labangemaKhristu badzinga khona sibindzi?

14 Batali labangemaKhristu nabo bayasidzinga sibindzi. Nasi sibonelo, umcashi wakho angahlale akucele kutsi usebente sikhatsi lesengetiwe njalo ntsambama nangetimphelasontfo​—lokusikhatsi lobewusibekele kukhonta kwemndeni, kuya ensimini nekuya emihlanganweni yebuKhristu. Sibindzi singakusita kutsi ungavumi kwenta njalo futsi ubekele bantfwana bakho sibonelo lesihle. Noma mhlawumbe labanye batali ebandleni bavumela bantfwana babo kutsi bente tintfo wena longabavumeli bantfwana bakho kutsi batente. Labatali bangahle bakubute kutsi kungani ungabavumeli bantfwana bakho kutsi bente letintfo. Utawuba naso yini sibindzi futsi ngekuhlakanipha ubachazele sizatfu sakho sekwenta loko?

15. Umbhalo weTihlabelelo 37:25 kanye naHebheru 13:5 ungabasita njani batali?

15 Sikhombisa kuba nesibindzi nasisita bantfwana betfu kutsi batibekele imigomo yekukhonta Nkulunkulu futsi bayifinyelele. Ngaletinye tikhatsi batali bayangabata kukhutsata bantfwana babo kutsi babe ngemahlahlandlela, bakhonte lapho kunesidzingo khona, kuyokhonta eBethel noma kuyosita ekwakheni takhiwo tenhlangano. Kungenteka besaba kutsi labantfwana ngeke bakhone kubanakekela nasebagugile. Noma kunjalo, batali labahlakaniphile bakhombisa sibindzi futsi baba nekukholwa etetsembisweni taJehova. (Fundza Tihlabelelo 37:25; Hebheru 13:5.) Nangabe batali bakhombisa kuba nesibindzi futsi betsembele kuJehova, basuke basita nebantfwana babo kutsi bente lokufanako.​—1 Sam. 1:27, 28; 2 Thim. 3:14, 15.

16. Labanye batali babasite njani bantfwana babo kutsi batibekele imigomo yekukhonta Jehova, futsi loko kube namiphi imiphumela lemihle?

16 Labanye batali baseMelika basita bantfwana babo kutsi batibekele imigomo yekukhonta Nkulunkulu. Lobabe utsi: “Ngaphambi kwekutsi bantfwana betfu bakhone kuhamba nekukhuluma, besikhuluma nabo ngenjabulo letfolakala ngekuba lihlahlandlela kanye nangekusita ebandleni. Nyalo loko sebakwente umgomo wabo. Kutibekela imigomo yekukhonta Nkulunkulu kanye nekuyifinyelela kusite bantfwana betfu kutsi bakhone kulwisana nekucindzetela kwalelive laSathane futsi bakhone kunaka Jehova.” Lomunye umzalwane lonebantfwana lababili utsi: “Batali labanyenti bacitsa sikhatsi lesinyenti kanye nemali basita bantfwana babo kutsi bafinyelele imigomo kutemidlalo, tekutijabulisa kanye nakutemfundvo. Ngako kunengcondvo kutsi sisite bantfwana betfu kutsi bafinyelele imigomo letabasita kutsi babe nebuhlobo lobuhle naJehova. Kuyinjabulo lenkhulu kubona bantfwana betfu bafinyelela imigomo yekukhonta Nkulunkulu siphindze sente tintfo ndzawonye.” Singaciniseka kutsi Jehova utababusisa batali labasita bantfwana babo kutsi batibekele imigomo yekumkhonta futsi bayifinyelele.

KUBA NESIBINDZI EBANDLENI

17. Shano tibonelo longakhombisa ngato kuba nesibindzi ebandleni lebuKhristu.

17 Kuyadzingeka kutsi sikhombise kuba nesibindzi ebandleni. Nasi sibonelo, bazalwane labadzala badzinga sibindzi nabasingatsa tindzaba tekwehlulela noma nabasita bazalwane lababhekene nekugula lokumatima. Labanye bazalwane labadzala bavakashela emajele kute bafundze netiboshwa futsi bachube nemihlangano yebuKhristu. Kutsiwani ngabodzadze labangakashadi? Nyalo sebanematfuba lamanyenti ekwandzisa inkonzo yabo ngekutsi babe ngemahlahlandlela, bayokhonta lakunesidzingo lesikhulu khona, basebente ne-Local Design/Construction kanye nangekutsi bafake ticelo tekuya Esikolweni SeBavangeli BeMbuso. Labanye bangaya ngisho naseSikolweni SaseGileyadi.

18. Bodzadze lasebakhulile bangakhombisa njani kuba nesibindzi?

18 Bodzadze lasebakhulile basibusiso ebandleni futsi sibatsandza kakhulu! Kungenteka labanye abasakhoni kwenta lokunyenti emsebentini waJehova, kodvwa basengakhona kuba nesibindzi futsi bente umsebenti. (Fundza Thithusi 2:3-5.) Nasi sibonelo, dzadze losakhulile udzinga sibindzi nakacelwa kutsi akhulume nadzadze losemusha mayelana nekugcoka ngesizotsa. Angeke amtsetsise ngendlela lagcoka ngayo, kunaloko utamkhutsata kutsi acabange kutsi indlela lagcoka ngayo ibatsintsa njani labanye. (1 Thim. 2:9, 10) Kukhombisa lutsandvo kungaba nemphumela lomuhle.

19. (a) Bazalwane lababhajatisiwe bangasitfola njani sibindzi? (b) Umbhalo waFiliphi 2:13 na-4:13 ungabasita njani bazalwane kutsi babe nesibindzi?

19 Bazalwane lababhajatisiwe nabo kufanele babe nesibindzi futsi basebente. Lamadvodza lanesibindzi lafuna kwenta imisebenti leyengetiwe asibusiso ebandleni. (1 Thim. 3:1) Kodvwa labanye bakutfola kumatima kutsi babe lusito. Kungenteka umzalwane wake wenta emaphutsa futsi nyalo utiva angafaneleki kuba yinceku lesebentako noma lomdzala welibandla. Lomunye umzalwane angase acabange kutsi angeke akhone kwenta lesabelo. Nangabe utiva ngalendlela, Jehova angakusita kutsi ube nesibindzi. (Fundza Filiphi 2:13; 4:13.) Khumbula kutsi naMosi wake wativa angafaneleki kutsi angenta umsebenti lotsite. (Eks. 3:11) Kodvwa Jehova wamsita, futsi ngekuhamba kwesikhatsi Mosi waba nesibindzi sekwenta lomsebenti. Umzalwane lobhajatisiwe angaba nesibindzi ngekufundza liBhayibheli onkhe malanga kanye nangekuthantaza ngalokusuka enhlitiyweni acele lusito lwaJehova. Kungaba lusito nekuzindla ngetibonelo tebantfu labakhombisa kuba nesibindzi. Ngekutfobeka angacela bazalwane labadzala kutsi bamceceshe futsi kufanele atimisele kusita noma ngukuphi lapho kunesidzingo khona. Sikhutsata bonkhe bazalwane lababhajatisiwe kutsi babe nesibindzi futsi basebente ngekutimisela kute basite libandla!

“JEHOVA . . . UNAWE”

20, 21. (a) Ngusiphi sicinisekiso Davide lasinika Solomoni? (b) Yini lesingaciniseka ngayo?

20 INkhosi Davide yakhumbuta Solomoni kutsi Jehova abetawuba naye aze acedze kwakha lithempeli. (1 Khr. 28:20) Solomoni wacabangisisa ngalamavi lashiwo ngubabe wakhe futsi akazange avumele kuba mncane kanye nekuba bete lwati lolunyenti kutsi kumente ehluleke. Wakhombisa kuba nesibindzi, wasebenta futsi ngelusito lwaJehova wacedza lomsebenti wekwakha lithempeli lelihle ngeminyaka lesikhombisa nehhafu.

21 Njengoba Jehova asita Solomoni, natsi angasisita kutsi sibe nesibindzi futsi sikhone kwenta umsebenti wetfu emndenini kanye nasebandleni. (Isa. 41:10, 13) Nangabe sikhonta Jehova ngesibindzi, singaciniseka kutsi utasibusisa nyalo nasesikhatsini lesitako. Ngako, “bani nesibindzi. . . futsi wente lomsebenti.”

^ sig. 12 Ungatfola tinyatselo letibalulekile longatitsatsa kuze utibekele imigomo yekukhonta Nkulunkulu esihlokweni lesitsi “Sebenzisa Imigomo Engokomoya Ukuze Ukhazimulise UMdali Wakho,” lesitfolakala ku-Sicongosekulindza saJuly 15, 2004, ngesiZulu.