Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Nine MaKhristu Lasakhulile​—Kwetsembeka Kwenu Kuligugu KuJehova

Nine MaKhristu Lasakhulile​—Kwetsembeka Kwenu Kuligugu KuJehova

EMHLABENI wonkhe, emadvodza lamadzala awutsatsa njengaloligugu umsebenti wekukhonta emabandleni. Loko kusibusiso lesikhulu kitsi sonkhe! Muva nje kwentiwe lushintjo kulendzaba. Labadzala lasebakhulile bacelwa kutsi banikete labadzala labasebasha leminye yemisebenti yabo lesindzako. Kwenteke kanjani loko?

Lelilungiselelo lelisha likutsi babonisi betigodzi nebachubi betikolwa teMbuso bangasachubeki nalemisebenti nasebaneminyaka lengu-70. Nalabadzala labaneminyaka lengu-80 baniketa labadzala labasebasha leminye imisebenti, lenjengekuba ngumchumanisi wekomidi yeligatja nobe kuba ngumchumanisi wesigungu salabadzala ebandleni. Bativa njani labazalwane lesibatsandzako ngaletingucuko? Bakhombise kwetsembeka kuJehova nasenhlanganweni yakhe.

Ken lobekangumchumanisi wekomidi yeligatja iminyaka lengu-49, utsi: “Bengivumelana nalesincumo. Ecinisweni ngalelolanga ekuseni bengithandaze kuJehova ngikhuluma ngesidzingo semzalwane losemusha longaba ngumchumanisi.” Emhlabeni wonkhe lasebakhulile labatsembekile bativa ngendlela lefanako. Kuliciniso kutsi bayadvumala ngenca yekutsi bebakujabulela kukhonta bazalwane babo.

Esperandio lobekangumchumanisi wesigungu salabadzala utsi: “Loku kwangivisa buhlungu, kodvwa besengidzinga sikhatsi lesengetiwe sekutinakelela ngoba besengibutsakatsaka.” Akumangalisi kutsi Esperandio uyachubeka akhonta Jehova ngekwetsembeka futsi usibusiso ebandleni lakulo.

Kutsiwani ngebabonisi besigodzi lesebakhonte sikhatsi lesidze, nyalo lesebaniketwe leminye imisebenti? Allen lobekangumbonisi wesigodzi iminyaka lengu-38, utsi: “Nangiva ngaloku ngetfuka.” Nanobe kunjalo, wakubona kubaluleka kwekucecesha bazalwane labasebasha futsi uyachubeka akhonta Jehova ngekwetsembeka.

Russell lobekangumbonisi wesigodzi futsi angumchubi wetikolwa teMbuso iminyaka lengu-40, utsi ekucaleni yena nemkakhe beva buhlungu. Uchubeka atsi: “Besilijabulela kakhulu lelilungelo futsi besiva shengatsi sisenawo emandla ekuchubeka nalomsebenti wetfu.” Nyalo Russell nemkakhe basebentisa kuceceshwa nelwati labanalo kute basite bamemeteli ebandleni labakulo.

Kungenteka awukake wativa ngalendlela kodvwa indzaba leku-2 Samuweli ingakusita ucondze indlela labativa ngayo labo lababhekene nalesimo.

INDVODZA LEBEYITFOBEKILE FUTSI ILINGANISELA

Cabanga ngalesikhatsi Absalomu indvodzana yeNkhosi Davide ivukela. Davide wabalekela eMahanayimi leseJerusalema, ngesheya kwemfula iJordane. Ngesikhatsi balapho, Davide nemabutfo akhe bebadzinga tintfo letitsite kute bachubeke baphila. Usakhumbula kutsi kwentekani?

Emadvodza lamatsatfu abapha tonkhe tintfo lebebatidzinga; aletsa imibhedze, kudla netitja. Lomunye walamadvodza bekunguBhazilayi. (2 Sam. 17:27-29) Ngemuva kwekuba umoya wa-Absalomu wekuvukela sewuphelile, Davide wabuyela eJerusalema futsi Bhazilayi wampheletela baze bayofika eJordane. Davide wamncenga kutsi ahambe naye baye eJerusalema. INkhosi Davide yametsembisa kutsi itamnakekela ngekudla, nanobe Bhazilayi “abenjinge kakhulu” futsi angeke akudzinge lokudla labekutsenjiswa nguDavide. (2 Sam. 19:31-33) Davide bekafuna kuya naBhazilayi eJerusalema kute atozuza etelulekweni labengahle amnikete tona njengobe abesakhulile futsi anelwati lolunyenti. Bekutawuba lilungelo lelikhulu kuBhazilayi kuhlala ebukhosini nekusebenta khona!

Ngenca yekutsi Bhazilayi abetfobekile futsi alinganisela, wakuveta kuDavide kutsi yena besekaneminyaka lengu-80 budzala. Wachubeka watsi: “Angisakwati kwehlukanisa lokubi kulokuhle.” Bekasho kutsini? Bhazilayi besekanekuhlakanipha lokunyenti njengoba besekakhulile. Bekasengayiniketa inkhosi seluleko lesihle njengoba nje nalamanye ‘emadvodza lamadzala’ akwenta loko eNkhosini Rehobowamu. (1 Khos. 12:6, 7; Hla. 92:12-14; Taga 16:31) Bhazilayi nakakhuluma ngekungakhoni kwehlukanisa lokubi kulokuhle kungenteka bekakhuluma ngekukhula kwakhe kanye netinkinga letihambisana nako. Ngenca yekutsi besakhulile besekangasabuva nebunandzi bekudla futsi angaseva kahle etindlebeni. (Shu. 12:4, 5) Ngako Bhazilayi wancenga Davide kutsi atsatse Khimhamu lobekasemusha futsi lokungenteka abeyindvodzana yaBhazilayi kutsi aye naye eJerusalema.​—2 Sam. 19:35-40.

KULUNGISELELA LIKUSASA

Lolushintjo lesicoce ngalo ekucaleni luhambisana kahle naloko lokwentiwa nguBhazilayi. Ngetizatfu letivakalako lamuhla akukacatjangelwa timo temuntfu munye kuphela njengoba bekunjalo ngaBhazilayi. Kwaba nesidzingo sekucabangela kahle lobekutawuba lusito kubo bonkhe labadzala labetsembekile emhlabeni wonkhe.

LamaKhristu lasakhululile futsi latfobekile abona kutsi inhlangano yaJehova itawutfutfuka kahle nangabe lemisebenti lesebayente sikhatsi lesidze iniketwa bazalwane labasebasha. Etimeni letinyenti, labazalwane lasebakhulile ngibo labacecesha laba labasebasha njengoba nje naBhazilayi ayicecesha indvodzana yakhe, nemphostoli Pawula wacecesha Thimothi. (1 Khor. 4:17; Fil. 2:20-22) Labazalwane labasebasha bakhombisile kutsi ‘sebatipho letibantfu,’ labasitako ‘ekwakheni umtimba waKhristu.’—Ef. 4:8-12; catsanisa naNumeri 11:16, 17, 29.

EMATFUBA LEHLUKAHLUKENE EKUKHONTA JEHOVA

Emhlabeni wonkhe bazalwane emabandleni lamanyenti labanikete labanye imisebenti yabo batfole litfuba lekwenta leminye imisebenti yekukhonta Jehova.

Marco lobekangumbonisi wesigodzi iminyaka lengu-19 watsi: “Kushintja kwetimo tami kunginike litfuba lekusita emadvodza langasibo BoFakazi lashade nabodzadze lesikanye nabo ebandleni.”

Geraldo lobekangumbonisi wesigodzi iminyaka lengu-28 utsi: “Imigomo yetfu lemisha ifaka ekhatsi kusita lasebapholile nekufundzisa bantfu labanyenti ngeliBhayibheli.” Utsi yena nemkakhe bafundza liBhayibheli nebantfu labangu-15 futsi labanyenti labebapholile sebabakhona emihlanganweni.

Allan lesikhulume ngaye ekucaleni utsi: “Nyalo sesinesikhatsi lesinyenti lesisicitsa emsebentini wekushumayela. Sijabulela kushumayela kuto tonkhe tindzawo lapho kutfolakala khona bantfu, letifaka ekhatsi insimu yemabhazinisi, kushumayela bomakhelwane betfu, futsi lababili babo bake beta eHholweni LeMbuso.”

Nangabe ungumzalwane lowetsembekile futsi lonelikhono lotfole sabelo lesisha ebandleni, kunaletinye tindlela nawe longasita ngato. Ungawusekela umsebenti waJehova ngekusita bazalwane labasebasha ebandleni ngalolwati lonalo. Russell lesikhulume ngaye ekucaleni utsi: “Jehova ufundzisa bantfu labasebasha nalabanemakhono futsi uyabacecesha. Bazalwane emhlabeni wonkhe bayazuza endleleni labafundzisa ngayo nalabelusa ngayo umhlambi.”—Buka libhokisi lelitsi “ Sita Bazalwane Labasebasha Kutsi Batfutfuke.”

KWETSEMBEKA KWAKHO KULIGUGU KUJEHOVA

Nangabe usandza kungenela lolunye luhlobo lwemsebenti wasikhatsi sonkhe, hlale unembono lokahle. Tinhlitiyo tebantfu labanyenti tiyatsintseka ngenca yemsebenti wakho, futsi ungakhona kuchubeka ubasita. Labanye bazalwane bayakutsandza futsi batawuchubeka bakutsandza.

Lokubaluleke kakhulu kutsi Jehova uyohlala ajabula ngawe. Akayuze awukhohlwe ‘umsebenti wakho nelutsandvo lobe nalo ngelibito lakhe, ngekutsi bewubasita labangcwele futsi uyachubeka ubasita.’ (Heb. 6:10) Lombhalo usicinisekisa ngekutsi Jehova ngeke awukhohlwe umsebenti wetfu ngisho noma sawenta kadzeni. Uligugu kakhulu kuJehova kangangekutsi ngeke aze awukhohlwe umsebenti lowake wamentela wona kanye nalochubeka umentela wona!

Kutsiwani nangabe sisengakashintji sabelo sakho? Loku lokusandza kucocwa ngako kungasebenta nakuwe. Kanjani?

Nangabe kukhona umzalwane lomatiko losakhululile futsi lowetsembekile lotfole sabelo lesisha, ungazuza kulokwenteke ekuphileni kwakhe njengobe avutsiwe. Cela seluleko sakhe futsi ufune kuva umbono wakhe. Naka kutsi loko ukusebentisa njani esabalweni sakhe lesisha.

Ngisho usemusha noma sewumdzala futsi utfole sabelo lesisha, khumbula kutsi bantfu lasebakhonte Jehova sikhatsi lesidze futsi labachubeka bamkhonta baligugu kuye.