Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

BoJohannes Rauthe bayashumayela, cishe ngabo-1920

LOKUVELA EMTATJENI WETFU

“Ngivuna Titselo Letidvumisa Jehova”

“Ngivuna Titselo Letidvumisa Jehova”

“TONKHE letimphi letenteka esikhatsini lesendlulile . . . tabonakala tiyintfo lengenamsebenti naticatsaniswa nalemphi lenkhulu lechubekako nyalo eYurophu.” Ngulena indlela i-Watch Tower yaSeptember 1, 1915, leyayichaza ngayo imphi yelive yekucala leyagcina seyihlanganise emave langu-30. Ngenca yeludlame, le-Watch Tower yatsi: “Umsebenti [weMbuso] waphatamiseka ngelizinga lelitsite, ikakhulukati eJalimane naseFrance.”

Ngesikhatsi babhekene naloludlame lobelwenteka etincenyeni letitsite temhlaba, Bafundzi BeliBhayibheli bebasengakaticondzi kahle timiso tekungatingeni tindzaba tembusave. Nobe kunjalo, bebatimisele kushumayela tindzaba letimnandzi. Njengobe abefuna kudlala indzima yakhe emsebentini weMbuso, Wilhelm Hildebrandt wa-oda tincwadzi letinesihloko lesitsi “The Bible Students Monthly” ngesiFulentji. Bekangahlali eFrance ngesizatfu sekutsi abeli-colporteur (umshumayeli wasikhatsi sonkhe) kodvwa, bekahlala khona alisotja laseJalimane. Njengobe abesitsa, abegcoka tembatfo temasotja, kodvwa bekashumayela umlayeto wekuthula kubantfu baseFrance labebendlula ngendlela bamangele.

Tincwadzi lebetibhalwa yi-Watch Tower takhombisa kutsi linani lelitsite leBafundzi BeliBhayibheli labangemaJalimane, lativa liphocelelekile kutsi lishumayele tindzaba letimnandzi teMbuso libe lingemasotja. UMzalwane Lemke, lobekalisotja laselwandle, watsi utfole bantfu labasihlanu kulabo lasebenta nabo labakujabulelako kuva tindzaba letimnandzi. Wabhala: “Ngisho nobe sisendleleni sihamba ngemkhumbi, ngivuna titselo letidvumisa Jehova.”

Georg Kayser waya emphini alisotja kodvwa wabuyela ekhaya sekasikhonti saNkulunkulu weliciniso. Yini leyenteka? Ngandlela tsite watfola incwadzi lebeyiyemFundzi weliBhayibheli, futsi wemukela liciniso ngenhlitiyo yonkhe wayekela kuba lisotja. Wabese sewenta umsebenti longahambisani nekubulala. Nakuphela lemphi, waba lihlahlandlela lelishisekako iminyaka leminyenti.

Nanobe Bafundzi BeliBhayibheli bebangayicondzi kahle indzaba yekungatingeneli tembusave, kodvwa simo sabo nendlela labatiphatsa ngayo beyehluke ngalokuphelele kuneyebantfu lebebayisekela imphi. Ngesikhatsi bantfu bepolitiki nebaholi bemasontfo basekela imphi, Bafundzi BeliBhayibheli bona bebatsembele ‘eNkhosi Yekuthula.’ (Isa. 9:6) Ngisho nobe labanye bangazange batimisele kungatingeneli tindzaba tembusave, kodvwa bebanato tinkholelo letisisekelo letachazwa ngulomunye umfundzi weliBhayibheli lokutsiwa nguKonrad Mörtter lowatsi: “Ngati kahle kutsi liVi laNkulunkulu litsi umKhristu akukafaneli abulale.”​—Eks. 20:13. *

Hans Hölterhoff bekasebentisa incola yakhe kute akhangise i-The Golden Age

EJalimane lapho umtsetfo ungavumi khona kutsi umuntfu angayi emphini ngenca yanembeza, Bafundzi BeliBhayibheli labangetulu kwa-20 bala kuya emphini. Labanye babo kwatsiwa abaphili engcondvweni njengaGustav Kujath, lowafakwa esibhedlela setinhlanya futsi wanatsiswa tindzakamiva. Hans Hölterhoff, naye lobekale kuya emphini, wafakwa ejele lapho khona wefike wala kwenta yonkhe imisebenti lesekela imphi. Bogadzi bamkhunga ngelibhanji yaze imikhono yakhe yadvubuteka. Ngesikhatsi babona kutsi akatimiseli kushintja, bametfusa ngekumkhombisa indlela labafuna kumbulala ngayo. Nobe kunjalo, Hans wema wacina yadzimate yaphela imphi.

Labanye bazalwane labebaphocelelwa kutsi baye emphini, bala kuphatsa tibhamu futsi bacela kwenta imisebenti lengahambisani nekubulala. * Johannes Rauthe ungulomunye walabo labala futsi wabese sewutfunyelwa kuyewusebenta kubojantji besitimela. Konrad Mörtter waniketwa umsebenti wekuba sisebenti sasesibhedlela, kantsi Reinhold Weber yena waba ngunesi. August Krafzig kwamjabulisa kutsi umsebenti wakhe bewungamenti aye lapho bekunemphi khona. LaBafundzi BeliBhayibheli kanye nalabanye labanjengabo, bebatimisele kukhonta Jehova futsi loko bekusekelwe ekutseni bebati kutsi kusho kutsini kuba nelutsandvo kanye nekubacotfo.

Ngenca yendlela lebebatiphatsa ngayo Bafundzi BeliBhayibheli ngesikhatsi semphi, besebagadziwe. Eminyakeni leyalandzela, Bafundzi BeliBhayibheli eJalimane babhekana nemacala asenkantolo latinkhulungwane ngenca yemsebenti wabo wekushumayela. Kute libasite, lihhovisi leligatja laseJalimane lasungula litiko letemtsetfo eBethel leseMagdeburg.

BoFakazi BaJehova bakulungisa ngalokuphumelelako kucondza kwabo lokuhambisana nekungatingeneli tindzaba tembusave. Ngesikhatsi imphi yelive yesibili icala, abazange batingenele tindzaba talelive ngekutsi batehlukanise ngalokuphelele kulemphi. Ngaleyo ndlela, batsatfwa njengebantfu labatitsa telive laseJalimane futsi baphatfwa kabi kakhulu. Kodvwa loko kutawucocwa ngako etihlokweni letitawulandzela kulesihloko letsi “Lokuvela Emtatjeni Wetfu.”​—Lokuvela emtatjeni wetfu eYurophu Lesekhatsi.

^ sig. 7 Fundza kulandzisa lokumayelana neBafundzi BeliBhayibheli baseBrithani ngesikhatsi seMphi Yelive Yekucala ku-Sicongosekulindza saMay 15, 2013 esihlokweni lesitsi “Lokuvela Emtatjeni Wetfu​—Bema Bacinile ‘Ngesikhatsi Sekulingwa.’

^ sig. 9 Lesento bekuke kwakhulunywa ngaso kuMculu VI wencwadzi i-Millennial Dawn (1904) kanye naku-Zion’s Watch Tower of August 1906 ngelulwimi lwesiJalimane. I-The Watch Tower yaSeptember 1915 yalungisa umbono wetfu futsi yatsi Bafundzi BeliBhayibheli bayakugweme kujoyina imphi. Nobe kunjalo, lesihloko asizange siphume kumagazini ngelulwimi lwesiJalimane.