Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Uyasibona Yini Sidzingo Sekucecesha Labanye?

Uyasibona Yini Sidzingo Sekucecesha Labanye?

“Ngininika imiyalo lemihle.”​—TAGA 4:2.

TINGOMA: 93, 96

1, 2. Kungani kufanele siceceshe labanye kutsi bemukele tabelo labatitfola enhlanganweni yaJehova?

KUMEMETELA tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu bekungumsebenti loyinhloko waJesu. Nobe kunjalo, wacitsa sikhatsi lesinyenti acecesha labanye kutsi nabo babe belusi nebafundzisi. (Mat. 10:5-7) Filiphu abematasa ngemsebenti webuvangeli, kodvwa akungabateki kutsi wasita emadzodzakati akhe lamane kutsi aphumelele ekuhlanganyeleni nalabanye emaciniso lasekelwe emiBhalweni. (Imis. 21:8, 9) Kucecesha lokunjalo kubaluleke kanganani lamuhla?

2 Emhlabeni wonkhe, liyandza linani lebantfu labemukela tindzaba letimnandzi. Labasandza kuhlanganyela labangakabhajatiswa kufanele bafundziswe kubaluleka kwekuba nesifundvo seliBhayibheli labatichubela sona. Kufanele baphindze bafundziswe kushumayela tindzaba letimnandzi kulabanye baphindze babafundzise liciniso. Emabandleni lesikuwo, bazalwane badzinga kukhutsatwa kutsi basebente ngekutikhandla kute bafaneleke kutsi babekwe babe tinceku letisebentako nobe labadzala belibandla. Ngenca ‘yemiyalo lemihle,’ emaKhristu lavutsiwe asita lasandza kuhlanganyela kutsi atfutfuke ebuhlotjeni bawo naNkulunkulu.​—Taga 4:2.

SITA LABASEBASHA KUTSI BAZUZE EMANDLA NEKUHLAKANIPHA EVINI LANKULUNKULU

3, 4. (a) Pawula wakuhlobanisa njani kudadisha imiBhalo nekuphumelela emsebentini wekushumayela? (b) Ngaphambi kwekukhutsata labo lesibafundzela liBhayibheli kutsi batifundzele lona, yini lokufanele sicale siyente?

3 Kubaluleke ngani kuba nesifundvo lesitichubela sona? Imphendvulo itfolakala emavini emphostoli Pawula lawabhalela emaKhristu aseKholose. Wabhala watsi: “Singayekelanga kunithantazela nekucela kutsi nigcwale lwati lwentsandvo yaNkulunkulu lolungulonalona, ngako konkhe kuhlakanipha nekucondza lokuvela kuye, kuze nihambe ngendlela lefanele embikwaJehova, khona nitewumjabulisa ngalokuphelele njengobe nichubeka nitsela titselo kuyo yonkhe imisebenti lemihle, futsi nikhula elwatini lolungulonalona ngaNkulunkulu.” (Khol. 1:9, 10) Ngekuba nelwati lolungulonalona, emaKhristu aseKholose abengakwati ‘kuhamba ngendlela lefanele embikwaJehova, khona atewumjabulisa ngalokuphelele.’ Loku bekuphindze kuwente achubeke ‘atsela titselo kuyo yonkhe imisebenti lemihle,’ ikakhulukati ekushumayeleni tindzaba letimnandzi. Kute akhonte ngemphumelelo, umkhulekeli waJehova kufanele abe neluhlelo lwekudadisha liBhayibheli. Senta kahle ngekusita labo lesibafundzela liBhayibheli kutsi bakwati loko.

4 Ngaphambi kwekusita labanye kutsi bazuze esifundvweni seliBhayibheli labatichubela sona, natsi kufanele siciniseke kutsi kubaluleke kanganani loko. Ecinisweni, natsi kufanele sibe nemikhuba lemihle yekudadisha liBhayibheli. Ngako ungahle utibute: ‘Nangabe banikati bemakhaya baveta imibono lephikisana netimfundziso temiBhalo nome nangabe bangibuta imibuto lelukhuni, ngitawukwati yini kubaphendvula ngaloko lokusekelwe eBhayibhelini? Nangabe ngifundza ngaJesu, Pawula kanye nalabanye lababeketela emsebenntini wekushumayela, ngiyazindla yini ngekutsi kubeketela kwabo kufanele kuwutsintse njani umsebenti lengiwentela Jehova?’ Sonkhe sidzinga lwati nesicondziso lesivela eVini laNkulunkulu. Nangabe sitjela labanye ngendlela lesizuze ngayo nasidadisha liBhayibheli, bangakhutsateka kutsi nabo batfole tinzuzo letifanako ngekutsi babe bafundzi bemiBhalo labakhutsele.

5. Singabasita njani labasandza kuhlanganyela kutsi babe nesifundvo seliBhayibheli labatichubela sona njalo?

5 Ungase utibute: ‘Ngingamcecesha njani loyo lengifundza naye kutsi adadishe liBhayibheli onkhe malanga?’ Sicalo lesihle kumkhombisa kutsi angasilungiselela njani lesifundvo senu. Ungase umtjele kutsi atifundzele tincenye tesandzisanchazo encwadzini letsi Lifundzisani Mbambambamba LiBhayibheli? futsi afundze nemibhalo lecashuniwe. Msite alungiselele imihlangano abe anemgomo wekuphendvula kuyo. Mkhutsate kutsi afundze Sicongosekulindza kanye ne-Phaphama! lokuphuma njalo. Nangabe i-Watchtower Library nobe Umtapo Wetincwadzi We-Watchtower ku-Internet kutfolakala ngelulwimi lwakhe, ungamkhombisa kutsi kusetjentiswa njani kute kuphendvulwe imibuto yeliBhayibheli. Umphumela kutawuba kutsi lomuntfu naye akujabulele kuba nesifundvo seliVi laNkulunkulu latichubela sona.

6. (a) Ungamsita njani lofundza naye kutsi alitsandze liBhayibheli? (b) Yini umfundzi weliBhayibheli lokungenteka kutsi ayente nangabe sekayitsandza imiBhalo?

6 Kuliciniso kutsi kute umuntfu lokufanele simphocelele kutsi afundze liBhayibheli. Kepha kufanele siwasebentise emathulusi lesiwaniketwa yinhlangano yaJehova kute sisite lesibafundzelako bakhulise lutsandvo labanalo ngeliBhayibheli. Ngekuhamba kwesikhatsi lomfundzi locotfo angahle ative njengemhlabeleli lowatsi: “Kodvwa mine kungilungele kusondzela kuNkulunkulu, Simakadze, iNkhosi, ngimente waba siphephelo sami.” (Hla. 73:28) Umoya waJehova utawubese utsintsa nembeza waloyo muntfu lofundza naye liBhayibheli.

CECESHA LABASANDZA KUHLANGANYELA EKUSHUMAYELENI KANYE NASEKUFUNDZISENI

7. Jesu wabacecesha njani bamemeteli betindzaba letimnandzi? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

7 KuMatewu sehluko 10, sitfola ticondziso Jesu latiniketa baphostoli bakhe labangu-12. Esikhundleni sekutsi akhulume ngetintfo letivamile, wakhuluma ngetintfo letibalulekile. [1] Baphostoli bebamlalela njengobe Jesu abafundzisa ngendlela lephumelelako yekushumayela. Ngemuva kwaloko babese bayoshumayela. Njengobe besebayibonile indlela Jesu lashumayela ngayo, nabo baba bafundzisi labaphumelelako beliciniso lelisemiBhalweni. (Mat. 11:1) Natsi singabacecesha lesifundza nabo liBhayibheli kutsi nabo babe bamemeteli labaphumelelako betindzaba letimnandzi. Nyalo asesicabange ngetindlela letimbili lesingabasita ngato.

8, 9. (a) Jesu abebakhulumisa njani bantfu nakashumayela? (b) Singabasita njani bamemeteli labasebasha kutsi bakhulume nalabanye ngendlela Jesu lenta ngayo?

8 Coca nebantfu. Jesu abevamise kukhuluma nebantfu ngeMbuso. Nasi sibonelo: Wacoca nemfati lobekasemtfonjeni waJakobe lowawudvutane nelidolobha laseSikhari, futsi loko kwaba nemiphumela lemihle. (Joh. 4:5-30) Waphindze wakhuluma naMatewu Levi labengumtselisi. EmaVangeli akhuluma kancane ngencociswano lababa nayo, kodvwa Matewu wagcina asemukele sicelo saJesu sekuba ngumlandzeli wakhe. Matewu nalabanye balalela sikhatsi lesidze ngesikhatsi Jesu akhuluma kulelidzili lebelisekhaya laMatewu.​—Mat. 9:9; Luk. 5:27-39.

9 Kulokunye lokwenteka, Jesu wakhombisa bungani nakakhuluma naNathanayeli, lobekanembono longasikahle ngebantfu labavela eNazaretha. Ngako loko kwenta kutsi Nathanayeli awushintje umbono wakhe. Wabese ukhetsa kufundza lokwengetiwe ngaloko Jesu umNazaretha, labekufundzisa. (Joh. 1:46-51) Ngako sinesizatfu lesihle sekucecesha bamemeteli labasandza kuhlanganyela kutsi bakhulume nebantfu ngekukhululeka nangendlela lebonisa bungani. [2] Labo lesibasitako sisebentisa lendlela, nabo batawujabulela kubona bantfu labacotfo babaphendvula ngemavi lanemusa ensimini.

10-12. (a) Jesu wasikhulisa njani sifiso bantfu lebebanaso ngetindzaba letimnandzi? (b) Singabasita njani bamemeteli labasandza kuhlanganyela kutsi batfutfukise emakhono abo ekufundzisa emaciniso eliBhayibheli?

10 Khulisa sifiso. Jesu abenesikhatsi lesilinganiselwe sekushumayela. Nobe kunjalo, abetinika sikhatsi kute akhulise sifiso bantfu labebanaso ngetindzaba letimnandzi. Nasi sibonelo: Jesu wafundzisa sicumbi sebantfu asesikebheni. Ngemuva kwaloko, wenta simangaliso sekutsi Phetro abambe tinhlanti letinyenti futsi wamtjela watsi: “Kusukela lamuhla sewutawuba ngumdwebi webantfu.” Emavi netento taJesu kwaba namuphi umphumela? Phetro nebangani bakhe ‘batikhweshisela elugwini letikebhe, futsi bashiya konkhe balandzela Jesu.’​—Luk. 5:1-11.

11 Nikhodemu, lobekalilunga leNkantolo YemaJuda, watijabulela timfundziso taJesu. Abefuna kufundza lokwengetiwe kodvwa bekesaba kutsi labanye batawutsini nabambona akhuluma naJesu. Jesu abevumelana netimo futsi bekatinika sikhatsi sekunaka labanye, kungako ahlangana naNikhodemu ebusuku kungenabantfu. (Joh. 3:1, 2) Ngusiphi sifundvo lesisitfolako kulendzaba? Indvodzana yaNkulunkulu yabekela eceleni sikhatsi kute icinise kukholwa kwalabanye bantfu. Akukafaneli yini kutsi sitimisele kubuyela kulesacoca nabo siphindze sichube tifundvo teliBhayibheli nalabanesifiso sekufundza?

12 Manyenti ematfuba ekutsi bamemeteli labasandza kuhlanganyela batfutfuke babe bafundzisi beliBhayibheli labakahle nangabe sisebenta nabo ensimini. Singabasita kutsi bacabange ngisho nangalabo labakhombise sifiso lesincane. Singaphindze sibacele basiphekeletele nasibuyela kulabo lesicoce nabo nobe nasiyochuba tifundvo teliBhayibheli. Nasibacecesha futsi sibakhutsata ngaleyo ndlela, akungabateki kutsi bamemeteli labasandza kuhlanganyela batawuba nesifiso sekunaka labanye nesekuchuba tifundvo teliBhayibheli. Batawuphindze bafundze kubeketela kanye nekuba nesineke ensimini.​—Gal. 5:22; buka libhokisi lelitsi “ Kubalulekile Kubeketela.”

CECESHA LABASEBASHA KUTSI BASITE LABAKHOLWA NABO

13, 14. (a) Ucabangani ngetibonelo letiseBhayibhelini talabo labentela labanye tintfo letinhle? (b) Ngutiphi tindlela longatisebentisa kute uceceshe bamemeteli labasandza kuhlanganyela kanye nalabasha kutsi babonise lutsandvo kubazalwane nabodzadze?

13 Kulandzisa kweliBhayibheli kusitjela ngelilungelo lesinalo lekukhombisa “lutsandvo lwebuzalwane” nelekusitana. (Fundza 1 Phetro 1:22; Lukha 22:24-27.) Indvodzana yaNkulunkulu yanikela ngako konkhe lenako, lokufaka ekhatsi kuphila kwayo, kute ishumayele labanye. (Mat. 20:28) Dokhasi “bekenta tintfo letinyenti letinhle futsi ephana ngetipho.” (Imis. 9:36, 39) Mariya, lobekangudzadze waseRoma, ‘wenta imisebenti leminyenti,’ entela libandla. (Rom. 16:6) Ummemeteli losemusha angakubona njani kubaluleka kwekusita labanye ebandleni?

Cecesha labasebasha ekukhonteni Jehova kutsi babonise lutsandvo kulabanye bazalwane (Buka tigaba 13, 14)

14 EmaKhristu lavutsiwe angabacela labasebasha kutsi bahambe nawo nakayovusela labagulako nalesebakhulile. Nakufaneleka, nebatali bangahamba nebantfwana babo nabayohlola labagulako nalesebakhulile. Labadzala ebandleni bangasebentisana nalabanye kute bacinisekise kutsi lasebakhulile banako kudla lokwanele nekutsi imiti yabo isesimeni lesikahle. Ngaletindlela, labasebasha kanye nalabo labasandza kuhlanganyela bafundza kukhombisa tento temusa kulabanye. Njengobe ashumayela, lomunye lomdzala welibandla abevakashela BoFakazi labahlala emaphandleni. Ngaleyo ndlela, umzalwane losemusha lobekavame kuhamba naye wafundza kutsi bonkhe ebandleni kufanele bative batsandvwa.​—Rom. 12:10.

15. Kungani kubalulekile ngalabadzala belibandla kutsi banakisise intfutfuko yalabanye ebandleni?

15 Njengobe Jehova namuhla asebentisa emadvodza kute afundzise ebandleni, kubalulekile ngebazalwane kutsi batfutfukise likhono labo lekukhuluma. Njengalomdzala welibandla, ungakwati yini kulalelisisa nangabe inceku lesebentako ibeka inkhulumo? Ngelusito lwakho, ingakwati kutfutfukisa likhono layo njengemfundzisi weliVi laNkulunkulu.​—Neh. 8:8. [3]

16, 17. (a) Yini Pawula layenta kute asite Thimothi kutsi atfutfuke? (b) Labadzala belibandla bangabacecesha njani ngendlela lephumelelako belusi bangesikhatsi lesitako?

16 Sidzingo sebelusi ebandleni lebuKhristu sikhulu, futsi labo labatawenta lomsebenti esikhatsini lesitako badzinga kuchubeka baceceshwa. Pawula waniketa indlela lokufanele ilandzelwe nakuceceshwa labanye, ngalesikhatsi atjela Thimothi atsi: “Wena mntfwanami, chubeka utfola emandla emseni waNkulunkulu lotfolakala ngekuba nebunye naKhristu Jesu, futsi tintfo lowativa kimi letasekelwa bofakazi labanyenti, tiphatsise emadvodza letsembekile, nawo latakufanela kahle kufundzisa labanye.” (2 Thim. 2:1, 2) Thimothi wafundza ngekusebenta nalomphostoli lobekayindvodza lendzala. Ngemva kwaloko, Thimothi watisebentisa letindlela taPawula nakashumayela nobe nakenta letinye tincenye temsebenti longcwele.​—2 Thim. 3:10-12.

17 Pawula akazange ashiye Thimothi angakamceceshi. Wahamba nalo lelijaha lebeliseselisha. (Imis. 16:1-5) Labadzala belibandla bangasilingisa sibonelo saPawula ngekutsi bahambe netinceku letisebentako nabayowelusa, nangabe kufaneleka. Ngaleyo ndlela labadzala belibandla bayobe baniketa labazalwane litfuba lekutibonela indlela yekufundzisa, kukholwa, kubeketela kanye nelutsandvo babonisi labangemaKhristu lokudzingeka babenalo. Lendlela ingulenye yetintfo lokufanele tentiwe kute kuceceshwe labo lokufanele beluse “umhlambi waNkulunkulu.”​—1 Phet. 5:2.

KUBALULEKA KWEKUCECESHA LABANYE

18. Kungani kucecesha labanye emsebentini waJehova kubalulekile kitsi?

18 Kucecesha labanye kubalulekile ngobe kunesidzingo lesandzako kanye nematfuba ekukhonta Jehova. Tibonelo letabekwa nguJesu kanye naPawula tekucecesha labanye, tisebalulekile nalamuhla. Jehova ufuna kutsi tinceku takhe lamuhla ticeceshwe kahle kute tikwati kwenta imisebenti yakhe. Nkulunkulu usiniketa lilungelo lekusita labo labasebasha ekumkhonteni kute batfutfukise emakhono abo ekwenta umsebenti lodzingekako ebandleni. Njengobe timo tiya tihhohloka emhlabeni futsi nematfuba ekushumayela achubeka akhula, kucecesha lokufana naloku kubalulekile futsi kuyaphutfuma.

19. Kungani kufanele uciniseke kutsi itawuphumelela imetamo yakho loyenta ngenkhutsalo kute uceceshe labanye emsebentini waJehova?

19 Kuliciniso kutsi kucecesha labanye kudzinga sikhatsi nemetamo. Kodvwa Jehova neNdvodzana yakhe letsandzekako batasisekela futsi basinike kuhlakanipha kute sikhone kubacecesha. Kutasijabulisa kubona labo lesibasitile bachubeka ‘basebenta kamatima futsi batikhandla.’ (1 Thim. 4:10) Shengatsi singachubeka sitfutfuka ebuhlotjeni betfu naNkulunkulu njengobe sichubeka senta umsebenti longcwele.

^ [1] (sigaba 7) Lamanye emaphuzu Jesu lakhuluma ngawo, ngulawa: (1) Shumayela umlayeto lofanele. (2) Yenetiswa nguloko Nkulunkulu lakunika kona. (3) Kugweme kuphikisana nebanikati bemakhaya. (4) Tsembela kuNkulunkulu nawubhekene nebaphikisi. (5) Ungesabi.

^ [2] (sigaba 9) Incwadzi letsi Zuza Emfundvweni YeSikolwa Semsebenti WemaKhristu, emakh. 62-64, inetindlela letilusito lesingatisebentisa nasicoca nebantfu ensimini.

^ [3] (sigaba 15) Incwadzi letsi Zuza Emfundvweni YeSikolwa Semsebenti WemaKhristu, emakh. 52-61, ichaza loko lokudzingekako kute umuntfu abe sikhulumi lesiphumelelako.