Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

George Rollston na-Arthur Willis labangemahlahlandlela basegaraji betsa imoto yabo.—Insimu Lesenyakatfo nga-1933

LOKUVELA EMTATJENI WETFU

“Kute Indlela Lengahambeki Nome Lendze Kakhulu”

“Kute Indlela Lengahambeki Nome Lendze Kakhulu”

NGA-MARCH 26, 1937, emadvodza lamabili lebekadziniwe abehamba kancane ngeveni yawo lebeyigcwele tintfuli alibangise eSydney lese-Australia. Njengobe besekuphele umnyaka wonkhe besukile kulelidolobha, besebahambe emakhilomitha langetulu kwa-19 300 kuletindzawo letisemakhaya naletinematje kulelivekati. Lamadvodza abengasito tivakashi noma bantfu labahamba bafuna umcebo. Arthur Willis naBill Newlands bekungemahlahlandlela lakhutsele lebekatimisele kuyoshumayela tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu etindzaweni letinyenti tasemakhaya.

Kuze kube sekupheleni kwabo-1920, lelicembu lelincane lebaFundzi beliBhayibheli * lebelise-Australia beselishumayele tindzawo letisemadolobheni lamakhulu nalamancane lagudle lwandle. Lendzawo lete bantfu labanyenti futsi nalelihlane, ngebukhulu ingalinganiselwa kuhhafu welive laseMelika. Nanobe kunjalo, labazalwane bebati kahle kutsi balandzeli baJesu bekufanele babe bofakazi bakhe “nakuto tonkhe tincenye temhlaba” letifaka ekhatsi tindzawo tasemakhaya tase-Australia. (Imis. 1:8) Yini lebeyitawubasita kutsi bawente kahle lomsebenti lomkhulu kangaka? Ngekukholwa kutsi Jehova bekatayibusisa imetamo yabo, batimisela kwenta konkhe lokusemandleni abo kute bawente kahle lomsebenti.

EMAHLAHLANDLELA AHAMBA EMBILI KULOMSEBENTI WEKUSHUMAYELA

Nga-1929, emabandla aseQueensland naseNshonalanga yase-Australia bekakha timoto letimbalwa lebetingakhona kuhamba yonkhe lendzawo lebekushunyayelwa kuyo. Lamaveni abeshayelwa ngemahlahlandlela labengakhona kumelana nesimo lesilukhuni nalakwati kukhenikha kute awalungise nakwenteka aba netinkinga. Lamahlahlandlela aya nasetindzaweni lebetingazange setishunyayelwe.

Emahlahlandlela lebekete timoto bekasebentisa emabhayisikili kute aye kuletindzawo. Nasi sibonelo, nga-1932, Bennett Brickell lobekaneminyaka lengu-23 budzala wesuka eRockhampton lese-Queensland, watsatsa luhambo lekuyoshumayela lolwamtsatsa tinyanga letisihlanu kutsi efike enyakatfo yalelolive. Kulelibhayisikili lakhe lebelisindza bekatfwele tingubo, timphahla, kudla kanye netincwadzi letinyenti. Ngalesikhatsi lelibhayisikili lakhe liphelelwa ngemathayi, wachubeka neluhambo anelitsemba lekutsi Jehova utamsekela. Walifuca lelibhayisikili indzawo lengaba ngemakhilomitha langaba ngu-320, futsi wahamba lapho bantfu labanyenti bebafela khona ngenca yekoma. Ngemva kwaloko, eminyakeni lengu-30 leyalandzela, Umzalwane Brickell wahamba emakhilomitha lamanyenti asebentisa libhayisikili, sidududu kanye nemoto kute afinyelele tindzawo letinyenti tase-Australia. Wacala kushumayela tindzaba letimnandzi kubantfu bemdzabu base-Australia, futsi wasita ekucaliseni emabandla lamasha lokwamenta watiwa kakhulu futsi wahlonishwa bantfu bakuleto tindzawo.

INDLELA LABANCOBA NGAYO TINKINGA

Live lase-Australia linebantfu labancane kakhulu nakucatsaniswa nalamanye emave emhlabeni wonkhe, nemakhaya akhona agcagcene. Nobe kunjalo, tinceku taJehova tikhombise kutimisela kufuna bantfu nasetindzaweni letingahambeki kalula tasemakhaya.

Stuart Keltie naWilliam Torrington labangemahlahlandlela bakhombise kutimisela lokufanako. Nga-1933, badzabula lugwadvule lolukhulu i-Simpson kute bayoshumayela edolobheni lase-Alice Springs, lokuyinkhabave yalelivekati. Ngalesikhatsi imoto yabo lencane ifa futsi kudzingeka kutsi bayishiye, uMzalwane Keltie, lobekanemlente wekufakwa wachubeka neluhambo lwakhe lwekuyoshumayela kodvwa sekasebentisa likamela. Lokutikhandla kwalamahlahlandlela kwaba nemphumela lomuhle ngalesikhatsi bahlangana nemnikati welihhotela waseWilliam Creek, esiteshini setitimela sasemakhaya. Lomnikati welihhotela, Charles Bernhardt, kamuva waba ngumkhulekeli waJehova futsi watsengisa lelihhotela lakhe, wase sewuba lihlahlandlela iminyaka lengu-15 ayedvwa kuletinye tindzawo letilihlane naletisemaphandleni kulelive lase-Australia.

Arthur Willis ulungiselela luhambo lokuyoshumayela indzawo lenkhulu yasemakhaya.—EPerth, lesenshonalanga ne-Australia nga-1936

Lamahlahlandlela ekucala abedzinga sibindzi kanye nekucinisela kute akhone kubhekana netinkinga letinyenti lahlangabetana nato. Njengobe bebenta lomsebenti wabo wekushumayela, bo-Arthur Willis naBill Newlands lesikhulume ngabo ekucaleni, badvonsa matima emaviki lamabili njengoba bebahamba emakhilomitha langu-32 eludzakeni lolunyenti, lobelubangwe timvula letinkhulu ehlane. Ngaletinye tikhatsi, bekudzingeka basebente kamatima ngaphansi kwekushisa lokukhulu kwelilanga bafuca iveni yabo kuletindvundvuma tesihlabatsi futsi bahambe etihosheni letinematje. Nangabe kwenteka leveni yabo ifa, njengobe bekuhlale kwenteka, bebahamba ngetinyawo nome ngelibhayisikili emalanga lamanyenti kute bafike edolobheni lelidvutane baphindze bahlale emaviki solo bagadze kufika kwetinsimbi temoto. Nanobe bebabhekana naletimo letimatima, abazange baphelelwe litsemba. Nakucashunwa emavi a-Arthur Willis kumagazini i-The Golden Age watsi: “Kute indlela lengahambeki nome lendze kakhulu kubofakazi bakhe.”

Charles Harris losanesikhatsi lesidze alihlahlandlela wachaza kutsi kuba yedvwana kanye nebumatima labhekana nabo ngalesikhatsi asetindzaweni tasemakhaya kwamenta wasondzelana naJehova. Waphidze watsi: Kuncono kakhulu kuba netintfo letincane tekutisekela. Nangabe Jesu bekatimisele kutsi ngalesinye sikhatsi alale esigangeni, ngako-ke natsi kufanele sikujabulele kwenta lokufanako nangabe timo tisiphocelela kutsi sente kanjalo. Nguloko emahlahlandlela lamanyenti lakwenta. Siyabonga ngemetamo yabo labayenta, kute tindzaba letimnandzi titfolwe ngibo bonkhe bantfu etindzaweni letinyenti emhlabeni wonkhe futsi baphindze basite bantfu labanyenti kutsi basekele uMbuso waNkulunkulu.

^ sig. 4 Nga-1931 baFundzi beliBhayibheli bacala kubitwa ngekutsi boFakazi baJehova.Isa. 43:10.