Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 19

“INkhosi YaseNyakatfo” Yesikhatsi Sekugcina

“INkhosi YaseNyakatfo” Yesikhatsi Sekugcina

“Ngesikhatsi sekugcina, inkhosi yaseningizimu iyawuhlaselana nayo [inkhosi yasenyakatfo] emphini.”—DAN. 11:40.

INGOMA 150 “Funani Insindiso Yenu KuNkulunkulu”

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1. Siphrofetho lesiseBhayibhelini sisisita kutsi sati ini?

NGEKUSHESHA, yini letawenteka kubantfu baJehova? Singayitfola imphendvulo, ngobe liBhayibhelini lisitjela ngetintfo letibalulekile letitawenteka ngekushesha futsi letitasitsintsa sonkhe. Kunesiphrofetho lesisenta sibone loko lokutawentiwa nguleminye imibuso lenemandla lelapha emhlabeni. Lesiphrofetho sibhalwe kuDanyela sehluko 11. Sikhuluma ngemakhosi lamabili lalwa odvwana, futsi lamakhosi abitwa ngekutsi yinkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu. Incenye lenkhulu yalesiphrofetho seyivele igcwalisekile, ngako singaciniseka kutsi nalelenye itawugcwaliseka.

2. Njengobe kuvetiwe emBhalweni waGenesisi 3:15; nakuSembulo 11:7; 12:17, ngumaphi emaciniso lokufanele siwakhumbule nasitadisha siphrofetho saDanyela?

2 Kuze sisicondze lesiphrofetho lesibhalwe kuDanyela sehluko 11, kufanele sikhumbule kutsi lesiphrofetho sikhuluma ngemakhosi nangabohulumende lababuse etindzaweni lebetinebantfu baNkulunkulu labanyenti. Ngisho nobe tikhonti taNkulunkulu titincane kakhulu ngelinani natichatsaniswa nelinani lebantfu labakhona emhlabeni wonkhe, tivame kuba bosogcamile nakwenteka tintfo letitsintsa umhlaba. Kungani? Kungobe umgomo waSathane kanye nalelive ukususa bonkhe bantfu labakhonta Jehova futsi labalalela Jesu. (Fundza Genesisi 3:15; Sembulo 11:7; 12:17.) Ngetulu kwaloko, lesiphrofetho lesabhalwa nguDanyela kufanele sivumelane naletinye tiphrofetho letiseVini laNkulunkulu. Liciniso likutsi kufanele sibuke naletinye tincenye letiseBhayibhelini kuze sisicondze kahle lesiphrofetho saDanyela.

3. Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko nakulesilandzelako?

3 Nyalo sitawuhlolisisa Danyela 11:25-39. Sitawubona kutsi beyingubani inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu kusukela nga-1870 kuya ku-1991, sitawubona nekutsi kungani kufanele siyicacise indlela lesisicondza ngayo lesiphrofetho. Esihlokweni lesilandzelako, sitawucoca ngaDanyela 11:40–12:1, futsi lesihloko sitakucacisa loko lokuvetwa yincenye yalesiphrofetho mayelana nesikhatsi lesisuka ku-1991 kuze kuyofika ku-Armagedoni. Njengobe ufundza letihloko letimbili, kutawuba kahle nekutsi ubuke lishadi lelitsi “Emakhosi Labangako Esikhatsini Sekugcina.” Kwekucala, kufanele sati kutsi abobani lamakhosi lamabili lokukhulunywa ngawo kulesiphrofetho.

SINGAYIBONA NGANI INKHOSI YASENYAKATFO NENKHOSI YASENINGIZIMU?

4. Ngutiphi tintfo letintsatfu letingasisita sibone kutsi ingubani inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu?

4 Ngalokuyinhloko, ticu letitsi “inkhosi yasenyakatfo” nalesitsi “inkhosi yaseningizimu” taniketwa imibuso yepolitiki lebeyisenyakatfo naseningizimu yelive laka-Israyeli. Kungani sisho njalo? Naka naku lokwashiwo yingilosi leyatjela Danyela umlayeto, yatsi: “Manje-ke sengitele kutakuchazela kutsi kutakwentekani kubantfu bakini ngemalanga letako.” (Dan. 10:14) Sive sema-Israyeli besibantfu baNkulunkulu kwaze kwaba liPhentekhoste la-33 C.E. Kusukela lapho, Jehova wakwenta kwacaca kutsi bafundzi baJesu labetsembekile besekungibo bantfu bakhe. Ngako-ke incenye lenkhulu yesiphrofetho lesibhalwe kuDanyela sehluko 11, ayikhulumi ngesive sema-Israyeli sasendvulo kodvwa ikhuluma ngebalandzeli baJesu. (Imis. 2:1-4; Rom. 9:6-8; Gal. 6:15, 16) Etikhatsini letinyenti, bekashintja emakhosi kanye nabohulumende lebebaba yinkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu. Nobe kunjalo, bonkhe lababusi bebanekufana lokutsite. Kwekucala, lababusi bebabusa etindzaweni letinebantfu baNkulunkulu labanyenti futsi bebabahlupha. Kwesibili, bebamenyanya Nkulunkulu weliciniso Jehova, futsi loko bebakukhombisa endleleni lebebaphatsa ngayo bantfu bakhe. Kwesitsatfu, lababusi lababili bebabanga kubusa.

5. Chaza kutsi besingakhona yini kuyibona inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu kusukela ngelikhulu lesibili C.E. kuze kube likhulu lesi-19.

5 Ngelikhulu lesibili C.E., bantfu labanyenti lebebatenta emaKhristu bangena ebandleni lebuKhristu. Bafundzisa emanga futsi bafihla nemaciniso laseBhayibhelini. Kusukela ngaleso sikhatsi kwaze kwaba likhulu lesi-19, Nkulunkulu bekete inhlangano lapha emhlabeni. EmaKhristu mbumbulu aba manyenti njengelukhula ensimini futsi ngenca yaloko kwaba matima kubona emaKhristu eliciniso. (Mat. 13:36-43) Kungani kubalulekile kukwati loko? Kungobe kukhombisa kutsi inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu beyingeke ibuse nobe ibe nguhulumende ngelikhulu lesibili kuze kuyofika encenyeni yesibili yelikhulu lesi-19. Bekute licembu lelihlelekile lebantfu baNkulunkulu lebebangalihlasela. * Nobe kunjalo, bekulindzelekile kutsi inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu iphindze ivele ekupheleni kwelikhulu lesi-19. Sikwati njani loko?

6. Chaza kutsi bantfu baNkulunkulu bebatawuphindze bacale nini kuhlangana njengelicembu?

6 Kusukela nga-1870 kuchubeke, bantfu baNkulunkulu bacala kuhleleka njengelicembu. Kungalowo mnyaka Charles T. Russell kanye nalabanye labacala ngawo kwakha licembu lekutadisha liBhayibheli. Umzalwane Russell kanye nebangani bakhe baba njengalesitfunywa ‘lebesilungisa indlela’ ngaphambi kwekutsi uMbuso waMesiya ucale kubusa. (Mal. 3:1) Bantfu baNkulunkulu bebatawuphindze babe licembu lelihlelekile lelikhonta Jehova! Ngaleso sikhatsi, beyikhona yini imibuso lebeyitawubatsintsa ngendlela lekhetsekile bantfu baNkulunkulu? Asesibone.

NGUBANI INKHOSI YASENINGIZIMU?

7. Beyingubani inkhosi yaseningizimu ngaphambi kweMphi Yelive Yekucala?

7 Nga-1870, iBritain beseyivele ingumbuso lonemandla emhlabeni futsi beyinemasotja lanemandla kakhulu. Siphrofetho saDanyela sakhuluma ngeluphondvo loluncane lolwancoba letinye timphondvo letintsatfu. Loluphondvo loluncane lumelelwa yiBritain futsi leti letinye timphondvo timelelwa yiFrance, Spain, neNetherlands. (Dan. 7:7, 8) IBritain beyiyinkhosi yaseningizimu kwaze kwaba sikhatsi seMphi Yelive Yekucala. Ngaleso sikhatsi, i-United States of America beseyingumbuso lobewunemandla kutekutsengiselana futsi beyakha bungani neBritain.

8. Ngubani lobekasolo ayinkhosi yaseningizimu kulamalanga ekugcina?

8 NgeMphi yeLive yekucala, i-United States neBritain tabambisana kuze tilwe, futsi yomibili lemibuso yaba nemandla kakhulu. Ngaleso sikhatsi, iBritain kanye ne-United States taba bangani futsi taba ngumbuso lonemandla kakhulu emhlabeni. Njengobe Danyela abiketela, lenkhosi yahlanganisa ‘libutfo lelikhulu nalelinemandla kakhulu.’ (Dan. 11:25) Kulamalanga ekugcina, iBritain beyisolo iyinkhosi yaseningizimu ikanye ne-United States. * Ngako-ke, ingubani inkhosi yasenyakatfo?

NGUBANI INKHOSI YASENYAKATFO?

9. Yaphindze yavela nini inkhosi yasenyakatfo, futsi emavi lakuDanyela 11:25 agcwaliseka njani?

9 Nga-1871, lokungumnyaka lowalandzela ngemuva kwekutsi Russell kanye nebangani bakhe basungule licembu lekutadisha liBhayibheli, kwavela inkhosi lensha yaseningizimu. Ngalowo mnyaka, Otto von Bismarck wahlanganisa tifundza letimbalwa futsi taba sive lesinemandla lesase sibitwa ngekutsi yiGermany. Wilhelm I bekayiNkhosi yasePrussia lebeyiyincenye yaletifundza futsi nguye lowaba yinkhosi yekucala yalombuso waseGermany. Wabeka Bismarck kutsi abe ngumholi walohulumende wakhe. * Eminyakeni leyalandzela, iGermany yaba ngumbuso lonemandla lobewubusa emave lase-Africa naselwandle i-Pacific, futsi yetama kuba nemandla kuneBritain. (Fundza Danyela 11:25.) UMbuso waseGermany waba nelibutfo lemphi lelinemandla futsi iGermany yaba ngumbuso wesibili lobewunemasotja lamanyenti. Ngemphi yelive yekucala, iGermany yasebentisa lelibutfo layo lemphi kuze ilwe netitsa tayo.

10. Agcwaliseka njani emavi lakuDanyela 11:25b, 26?

10 Danyela wabiketela nangekutsi yini lebeyitawenteka embusweni waseGermany naselibutfweni layo lemphi. Lesiphrofetho sachaza kutsi inkhosi yasenyakatfo ‘beyingeke ikhone kuma.’ Leni? ‘Ngenca yemacebo lebekatawube entelwe yona, futsi labo labadla kanye nenkhosi bebatawetama kuyibhubhisa.’ (Dan. 11:25b, 26a) Ngesikhatsi kusaphila Danyela, bantfu ‘lebebadla kanye nenkhosi’ bebafaka ekhatsi tindvuna tasesigodlweni ‘lebetenta umsebenti wenkhosi.’ (Dan. 1:5) Lesiphrofetho simelela bobani? Simelela bantfu lebebanemandla eMbusweni waseGerman labafaka ekhatsi tindvuna temasotja lebeticondziswa ngumbusi. Ngenca yetintfo lebetentiwa ngulabantfu labanemandla, lenkhosi yalahlekelwa ngumbuso futsi kwase kubusa lomunye hulumende lomusha eGermany. * Lesiphrofetho asizange sibiketele nje kuphela ngekuwa kwalombuso, kodvwa sabiketela nangemphumela lobewutawuba khona nakuliwa nenkhosi yaseNingizimu. Nasikhuluma ngenkhosi yasenyakatfo, lesiphrofetho sitsi: “Imphi yayo iyawukhukhuleka, labanyenti bayawufela emphini.” (Dan. 11:26b) Njengobe bekubiketelwe, ngesikhatsi seMphi yeLive yekucala, libutfo lemphi laseGermany ‘lakhukhuleka’ futsi ‘banyenti bantfu labafela emphini.’ Banyenti kakhulu bantfu labafa kulemphi.

11. Yini leyentiwa yinkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu?

11 Danyela 11:27, 28 uchaza tintfo lebetitawenteka ngaphambi kwemphi yelive yekucala, utsi inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu ‘bebatawuhlala etafuleni linye bayengane bodvwa.’ Lesiphrofetho sichubeka sitsi inkhosi yasenyakatfo beyitawujika “ibuyele eveni layo seyinjinge kakhulu.” Naka naku lokwenteka. IGermany neBritain tavumelana ngekutsi tifuna kwakha kuthula, kodvwa kwatsi nakucala imphi nga-1914 kwavele kwacaca kutsi betiyengene. Eminyakeni leminyenti ngaphambi kwa-1914, iGermany yanjinga kakhulu futsi yaba ngumbuso wesibili lobewunjingile emhlabeni. Emavi lakuDanyela 11:29 nencenye yekucala yavesi 30 agcwaliseka ngesikhatsi iGermany ilwa nenkhosi yaseningizimu, futsi iGermany yancotjwa.

LAMAKHOSI AHLASELA BANTFU BANKULUNKULU

12. Ngesikhatsi semphi yelive yekucala, yini leyentiwa yinkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu?

12 Kusukela nga-1914, lamakhosi achubekile alwa futsi ahlasela nebantfu baNkulunkulu. Sibonelo saloko kutsi ngesikhatsi semphi yelive yekucala, umbuso waseGerman kanye nembuso waseBritain wahlupha tikhonti taNkulunkulu lebetingafuni kuyokulwa emphini. Hulumende wase-United States wavalela ejele bonkhe lebebahamba embili ekwenteni umsebenti wekushumayela. Lokuhlushwa kwebantfu baNkulunkulu bekugcwalisa siphrofetho lesibhalwe kuSembulo 11:7-10.

13. Ngemuva kwa-1930 nangesikhatsi semphi yelive yesibili, yini leyentiwa yinkhosi yasenyakatfo?

13 Eminyakeni yabo-1930, nangesikhatsi semphi yelive yesibili, inkhosi yasenyakatfo yahlasela bantfu baNkulunkulu kabuhlungu. Ngesikhatsi emaNazi abusa eGermany, Hitler kanye nebalandzeli bakhe bawuvala umsebenti wekushumayela. Lenkhosi yasenyakatfo yabulala bantfu baJehova labangacishe babe ngu-1 500 futsi labanyenti yabayisa etinkambu tekuhlushwa. Danyela bekabiketele ngaloko. Lenkhosi yasenyakatfo yakhona ‘kungcolisa inqaba yelithempeli’ futsi yakhona ‘nekucedza imihlatjelo yemalanga onkhe’ ngekutsi ivimbe kwentiwa kwemsebenti wekushumayela. (Dan. 11:30b, 31a) Hitler lobekangumholi waseGermany wetsembisa kutsi utawubulala bonkhe bantfu baNkulunkulu lebebaseGermany.

KUVELA KWENKHOSI LENSHA YASENYAKATFO

14. Chaza kutsi ngubani lowaba yinkhosi yasenyakatfo ngemuva kwemphi yelive yesibili?

14 Ngemuva kwemphi yelive yesibili, i-Soviet Union yaba yinkhosi yasenyakatfo. Yabusa tindzawo letinyenti lebetiseGermany. I-Soviet Union beyifana nembuso wemaNazi ngenca yekutsi nayo yahlupha bonkhe bantfu baNkulunkulu weliciniso.

15. Yini leyentiwa yinkhosi yasenyakatfo ngemuva kwemphi yelive yesibili?

15 Ngekushesha nje nakuphela imphi yelive yesibili, lenkhosi lensha yasenyakatfo lokuyi-Soviet Union kanye nalebebayisekela yeta nelisu layo lekuhlasela bantfu baNkulunkulu. Ngekuvumelana nesiphrofetho lesikuSembulo 12:15-17, lenkhosi yawuvala umsebenti wekushumayela futsi yayisa bantfu baJehova labanyenti etinkambu tekuhlushwa. Liciniso likutsi kulamalanga ekugcina, lenkhosi yasenyakatfo ichubekile nekuhlupha bantfu baNkulunkulu kabuhlungu, kodvwa solo ayikhoni kuwuvala umsebenti wabo wekushumayela. *

16. I-Soviet Union yawagcwalisa njani emavi lakuDanyela 11:37-39?

16 Fundza Danyela 11:37-39. Kuze kugcwaliseke lesiphrofetho, inkhosi yasenyakatfo ayizange ikhombise kubahlonipha “bonkulunkulu baboyise.” Kanjani? I-Soviet Union beyifuna kususa tinkholo futsi kunyenti lebeyetama kukwenta kuze itisuse. Kuze ifeze lomgomo wayo, ngasekucaleni kwa-1918, hulumende we-Soviet Union watsi tikolwa atifundzise kutsi kute Nkulunkulu. Ngako-ke lenkhosi yasenyakatfo ‘yamhlonipha njani nkulunkulu wetinqaba’? I-Soviet Union yasebentisa imali lenyenti kuze icinise libutfo layo lemphi futsi yakha tikhali letinyenti tembubhiso kuze ibe ngumbuso lonemandla. Inkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu tase tiba netikhali letinemandla kakhulu kuze tibulale bantfu labanyenti!

TITSA LETIMBILI TIYASITANA

17. Ngusiphi ‘sinengiso lesingusona sibanga incitsakalo’?

17 Inkhosi yasenyakatfo isebente ndzawonye nenkhosi yaseningizimu kuze tente intfo yinye lebalulekile. ‘Timise sinengiso lesingusona sibanga incitsakalo.’ (Dan. 11:31) ‘Lesinengiso’ nguMhlabuhlangene.

18. Kungani kutsiwa Mhlabuhlangene uyintfo ‘lesinengiso’?

18 Inhlangano yaMhlabuhlangene kutsiwa ‘isinengiso’ ngobe itsi yona ingakhona kuletsa kuthula emhlabeni lokuyintfo lengakhona kwentiwa nguMbuso waNkulunkulu kuphela. Lesiphrofetho sichubeka sitsi lesinengiso “sibanga incitsakalo” ngobe Mhlabuhlangene utawuhlasela futsi acedze inkholo yemanga.—Buka lishadi lelitsi “Emakhosi Labangako Esikhatsini Sekugcina.”

KUNGANI KUFANELE SIWATI LOMLANDVO?

19-20. (a) Kungani kufanele siwati lomlandvo? (b) Ngumuphi umbuto lesitawuphendvula esihlokweni lesilandzelako?

19 Kufanele siwati lomlandvo ngobe kusukela nga-1870 kuya ku-1991, siphrofetho saDanyela lesimayelana nenkhosi yasenyakatfo nenkhosi yaseningizimu sigcwalisekile. Siyakholwa kutsi incenye lesele yalesiphrofetho nayo itawugcwaliseka.

20 Nga-1991, umbuso we-Soviet Union waphelelwa ngemandla. Ngako-ke ngubani loyinkhosi yasenyakatfo lamuhla? Sihloko lesilandzelako sitawuphendvula lombuto.

INGOMA 128 Kucinisela Kuze Kube Sekugcineni

^ sig. 5 Siyabubona bufakazi bekugcwaliseka kwesiphrofetho saDanyela lesimayelana ‘nenkhosi yasenyakatfo’ kanye ‘nenkhosi yaseningizimu.’ Singaciniseka njani ngaloko? Kungani kufanele siyati kahle imininingwane lemayelana nalesiphrofetho?

^ sig. 5 Ngenca yaletizatfu letibhaliwe, kute ingcondvo kutsi singafaka uMbusi WaseRoma lokutsiwa ngu-Aurelian (270-275 C.E.) ‘njengenkhosi yasenyakatfo’ nobe indlovukazi Zenobia (267-272 C.E.) ‘njengenkhosi yaseningizimu.’ Loku kushintja loko lokwabhalwa esehlukweni 13 na-14 sencwadzi letsi Sinake Isiprofetho SikaDaniyeli!

^ sig. 9 Nga-1890, Kaiser Wilhelm II wasusa Bismarck embusweni.

^ sig. 10 Benta tintfo letinyenti letenta umbuso wabo waphelelwa ngemandla. Nasi sibonelo, bayekela kusita inkhosi, batjela labanye ngetintfo letiyimfihlo lebetimayelana nemphi futsi baphocelela inkhosi kutsi yehle esihlalweni.

^ sig. 15 Njengobe kuvetiwe kuDanyela 11:34, kwaphela sikhashana lenkhosi yasenyakatfo ingawahluphi emaKhristu. Sibonelo saloko kutsi nga-1991 umbuso we-Soviet Union waphelelwa ngemandla.