Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Umoya Lophansi—Ubaluleke Ngani?

Umoya Lophansi—Ubaluleke Ngani?

Sara * utsi “ngingumuntfu lonemahloni futsi angitetsembi kakhulu. Ngako angikhululeki nanginebantfu labatetsembako futsi labahlale banemdlandla. Ngiyakhululeka nanginemuntfu lonemoya lophansi futsi lotfobekile. Ngiyakhona kumtfululela sifuba sami. Bangani bami kuba bantfu labanemoya lophansi futsi labatfobekile.”

Loku lokushiwo nguSara kukhombisa kutsi nangabe sinemoya lophansi, labanye bantfu batawufuna kuba bangani betfu. Kuba nemoya lophansi kuyamjabulisa Jehova. LiVi lakhe lisikhutsata kutsi ‘sigcoke . . . umoya lophansi.’ (Khol. 3:12) Uyini umoya lophansi? Jesu wakhombisa njani kuba nemoya lophansi? Lobuntfu bungasenta njani kutsi sijabule?

UYINI UMOYA LOPHANSI?

Umoya lophansi ubuntfu loba nabo nangabe ungumuntfu lotsandza kuthula. Umuntfu lonemoya lophansi ubaphatsa kahle labanye, ubaphatsa ngendlela lenemusa futsi uyatibamba nangabe kwenteka intfo lemphatsa kabi.

Kuba nemoya lophansi kukhombisa kutsi unesibindzi. Ligama lesiGriki lelisho kuba ‘nemoya lophansi’ belisetjentiswa nakukhulunywa ngelihhashi lesiganga leselifuyiwe. Lelihhashi belichubeka liba nemandla, kodvwa beliceceshwa kutsi liwalawule emandla alo. Ngendlela lefanako, nangabe sinemoya lophansi siyakhona kutilawula futsi sibe nekuthula nalabanye.

Kungenteka sititjela kutsi ‘asisibo bantfu labanemoya lophansi.’ Bantfu labanyenti banelulaka futsi ababeketeli, ngako kungaba matima kutsi sibe nemoya lophansi. (Rom. 7:19) Kuyacaca kutsi kufanele sitimisele kuze sibe nemoya lophansi futsi umoya longcwele waJehova utawuchubeka usisita. (Gal. 5:22, 23) Kungani kufanele sente imetamo kuze sibe nemoya lophansi?

Umoya lophansi ubuntfu lobenta labanye basondzelane nemuntfu. NjengaSara lesike sakhuluma ngaye, sonkhe siyatsandza kuba nebantfu labanemoya lophansi. Jesu usibonelo lesihamba embili semuntfu lonemoya lophansi. (2 Khor. 10:1) Ngisho nebantfwana lebebangamati bebafuna kusondzelana naye.—Mak. 10:13-16.

Nangabe sinemoya lophansi, siyajabula futsi nalabanye bayajabula. Nangabe sinemoya lophansi asisheshi sitfukutsele. (Taga 16:32) Siyakugwema kuvisa labanye buhlungu lokufaka ekhatsi bantfu lesibatsandzako kuze singativa sinelicala. Labanye bayazuza nangabe sinemoya lophansi ngobe siyakhona kulawula imiva yetfu nendlela lesenta ngayo tintfo kuze singabavisi buhlungu.

SIBONELO LESIHAMBA EMBILI SEMUNTFU LOBEKANEMOYA LOPHANSI

Ngetulu kwemisebenti lebekanyenta, Jesu bekangumuntfu lobekanemoya lophansi. Bantfu labanyenti ngaleso sikhatsi bebaphila kamatima futsi bebadzinga kuphumula. Kungenteka bajabula ngesikhatsi Jesu atsi kubo: “Wotani kimi . . . ngobe mine ngimnene, ngitfobekile ngenhlitiyo”!—Mat. 11:28, 29.

Singakhona njani kuba nemoya lophansi njengaJesu? LiVi laNkulunkulu siyalifundza kuze sati indlela Jesu lebekabaphatsa ngayo labanye bantfu nendlela lakhona ngayo kubhekana netimo letimatima. Nangabe sibhekana netimo letidzinga sikhombise kuba nemoya lophansi, siyetama kulingisa Jesu. (1 Phet. 2:21) Cabanga ngetintfo letintsatfu letasita Jesu kutsi abe nemoya lophansi.

Jesu bekatfobekile. Jesu watsi ‘unemoya lomuhle futsi unenhlitiyo letfobekile.’ (Mat. 11:29) LiBhayibheli likhuluma ngako kokubili loku ngobe umoya lophansi uhlobene nekutfobeka. (Ef. 4:1-3) Sisho ngani?

Kutfobeka kusisita sigweme kusheshe sicasuke nangabe labanye basho tintfo letimbi ngatsi. Wenta njani Jesu ngesikhatsi labanye batsi “usimiti nemnatsi weliwayini”? Wakhombisa ngendlela lebekaphila ngayo kutsi loku bekungasilo liciniso futsi ngenca yekutsi bekatfobekile washo kutsi “kuhlakanipha kubonakala kulungile ngemisebenti yako.”—Mat. 11:19.

Nangabe lotsite asho intfo lembi ngebuve bakho, bulili nobe ngendlela lokhule ngayo, kungaba kahle kutsi wente imetamo kuze umphendvule ngemoya lophansi. Peter longulomunye lomdzala welibandla eSouth Africa utsi: “Nangabe ngicansulwa yintfo leshiwo ngulomunye umuntfu, ngivame kutibuta kutsi, ‘Jesu bekangenta njani kulesimo?’” Uchubeka atsi: “Ngifundzile kutsi akukafaneli ngisheshe ngikhubeke ngenca yetintfo letishiwo ngulabanye.”

Jesu bekati kutsi bantfu banesono. Bafundzi baJesu bebanetinhloso letinhle kodvwa ngenca yesono, bebangakhoni kwenta tintfo letinhle ngaso sonkhe sikhatsi. Nasi sibonelo, ngebusuku bangaphambi kwekufa kwaJesu, boPhetro, Jakobe naJohane behluleka kumdvudvuta njengobe bekacelile. Jesu wasicondza simo sabo ngobe bekati kutsi ‘umoya wabo uyalangatelela, kodvwa inyama ibutsakatsaka.’ (Mat. 26:40, 41) Ngenca yekutsi bekati kutsi banesono, akazange abatfukutselele baphostoli bakhe.

Lomunye dzadze lokutsiwa nguMandy bekavame kunaka kakhulu emaphutsa alabanye, kodvwa nyalo uyetama kulingisa sibonelo saJesu sekuba nemoya lophansi. Utsi, “Ngiyetama kwemukela kutsi bantfu banesono futsi ngiyetema kubona tintfo letinhle kulabanye, lokutintfo Jehova latinakako.” Luvelo Jesu lalukhombisa bantfu, luyakusita yini kutsi ube nemoya lophansi kulabanye?

Jesu wametsemba Nkulunkulu. Ngesikhatsi Jesu alamhlabeni, wakubeketelela kuphatfwa kabi. Bantfu bebamphatsa kabi, bametfuka futsi bamhlupha. Nobe kunjalo, wachubeka anemoya lophansi ngobe “watibeka kuloyo lowehlulela ngekulunga.” (1 Phet. 2:23) Jesu bekati kutsi Babe wakhe wasezulwini bekatamnakekela futsi bekatabajezisa labo lebebamphatsa kabi.

Nangabe sitfukutsela nasiphatfwa kabi, singahle sente simo sibe sibi kakhulu. Kungako imiBhalo isikhumbuta kutsi: “Intfukutselo yemuntfu ayikuletsi kulunga kwaNkulunkulu.” (Jak. 1:20) Ngisho nobe sinato tizatfu tekutfukutsela, sono singenta kutsi sente intfo lembi.

Lomunye dzadze waseGermany lokutsiwa nguCathy, bekacabanga kutsi nangabe ungakhoni kutivikela, kute lotakuvikela. Ngesikhatsi acala kufundza ngaJehova, wayishintja indlela yakhe yekucabanga. Utsi: “Nyalo, akusadzingeki kutsi ngihlale ngilungele kutivikela. Sengihlale nginemoya lophansi ngobe ngiyati kutsi Jehova utabulungisa bonkhe bubi lobukhona emhlabeni.” Nangabe uke waphatfwa kabi, kulandzela sibonelo saJesu sekwetsemba Nkulunkulu kutakusita kutsi uhlale unemoya lophansi.

“BAYAJABULA LABO LABATFOBEKILE”

Kuba nemoya lophansi kungasisita njani nasibhekene netimo letimatima?

Jesu washo kutsi nangabe sifuna kujabula kufanele sibe nemoya lophansi. Watsi: “Bayajabula labo labatfobekile.” (Mat. 5:5) Naka kutsi kuba nemoya lophansi kusita kutiphi timo.

Kuba nemoya lophansi kunciphisa kukhatsateka emshadweni. Lomunye umzalwane wase-Australia lokutsiwa nguRobert utsi: “Tinyenti tintfo letibuhlungu lebengitikhuluma kumfati wami futsi lebengingakacondzi kutisho. Emavi lakhulunywe ngekutfukutsela, akabuyeli emuva. Bengiva buhlungu nangibona indlela lobekumtsintsa ngayo lebengikusho.”

“Sonkhe siyona tikhatsi letinyenti” ngemavi lesiwashoko, nangemicabango yetfu futsi loko kungabangela tinkinga emshadweni wetfu. (Jak. 3:2) Etimeni letinjalo, kuba nemoya lophansi kungasisita kutsi sitinake tintfo lesitishoko.—Taga 17:27.

Robert watimisela kuze akhone kuba nemoya lophansi futsi atibambe. Waba yini umphumela? Utsi: “Nyalo, nangabe kukhona lapho singavumelani khona nemfati wami, ngiyetama kumlalelisisa, ngikhulume naye ngemoya lophansi futsi angisheshi ngitfukutsele. Nyalo, sengisondzelene kakhulu nemkami kunasesikhatsini lesendlulile.”

Umoya lophansi usisita kutsi sivane nalabanye. Bantfu labasheshe batfukutsele abakavami kuba nebangani labanyenti. Nobe kunjalo, kuba nemoya lophansi kusisita kutsi sigcine “bunye bemoya ngesibopho sekuthula.” (Ef. 4:2, 3) Cathy lesike sakhuluma ngaye utsi, “Kuba nemoya lophansi kungisite ngakhona kutsi ngijabule nangihlangana nalomunye umuntfu ngisho nobe kumatima kwetayelana nalabanye bantfu.”

Kuba nemoya lophansi kukwenta ube nekuthula. LiBhayibheli lihlobanisa “kuhlakanipha lokuvela ezulwini” nekuba nemoya lophansi nekuthula. (Jak. 3:13, 17) Umuntfu lonemoya lophansi ‘unengcondvo lenekuthula.’ (Taga 14:30) Martin lochubeke atimisela kuze abe nemoya lophansi utsi, “Nyalo angiphoceleli kutsi tintfo tenteke ngendlela lengifuna ngayo futsi sengiyajabula ngobe senginekuthula.”

Kuliciniso kutsi kungahle kudzingeke sisebente kamatima kuze sibe nemoya lophansi. Lomunye umzalwane utsi, “Nangikhuluma liciniso, nanyalo ngisatfukutsela mbamba kuletinye timo.” Nobe kunjalo, Jehova losikhutsata kutsi sibe nemoya lophansi utasisita nasibhekana netimo letifana naleti. (Isa. 41:10; 1 Thim. 6:11) ‘Utawucedzela kuceceshwa kwetfu’ futsi ‘utawusenta sibe nemandla.’ (1 Phet. 5:10) Ngekuhamba kwesikhatsi, njengemphostoli Pawula sitawulingisa ‘umoya lomuhle nemusa waKhristu.’—2 Khor. 10:1.

^ sig. 2 Lamanye emabito ashintjiwe.