Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 20

Hlale Unembono Lokahle Ngemsebenti Wekushumayela

Hlale Unembono Lokahle Ngemsebenti Wekushumayela

“Hlanyela inhlanyelo yakho . . . futsi ungayekeli kuhlanyela.”—SHU. 11:6.

INGOMA 70 Funani Bantfu Labafanelekako

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

Ngemuva kwekutsi Jesu enyukele ezulwini, bafundzi bakhe bashumayela ngemdlandla eJerusalema nakuletinye tindzawo (Buka sigaba 1)

1. Ngusiphi sibonelo Jesu lasibekela balandzeli bakhe, futsi yini labayenta? (Buka sitfombe lesisekhasini lekucala.)

NGESIKHATSI Jesu alamhlabeni, wachubeka afundzisa bantfu anelitsemba lekutsi batomlalela futsi bekafuna bafundzi bakhe bente lokufanako. (Joh. 4:35, 36) Ngesikhatsi anebafundzi bakhe, bebashumayela ngekutimisela. (Luk. 10:1, 5-11, 17) Ngemuva kwekuboshwa kwaJesu nekufa kwakhe, bafundzi bakhe baphelelwa ngumdlandla wekushumayela kwesikhashana. (Joh. 16:32) Nasekavusiwe ekufeni, Jesu wabakhutsata kutsi banake umsebenti wekushumayela. Nasekabuyele ezulwini, bashumayela ngemdlandla lomkhulu kangangekutsi titsa tabo taze tatsi: “Asenibuke, senigcwalise iJerusalema ngalemfundziso yenu.”—Imis. 5:28.

2. Jehova uwubusise njani umsebenti wekushumayela?

2 Jesu wawacondzisa emaKhristu ekucala nakashumayela, futsi Jehova wawabusisa kangangekutsi bantfu labanyenti bawemukela lomlayeto. Nasi sibonelo, ngeliPhentekhoste langa-33 C.E., kwabhajatiswa bantfu labangaba ngu-3 000. (Imis. 2:41) Linani lebafundzi lachubeka landza kakhulu. (Imis. 6:7) Nanobe kunjalo, Jesu watsi banyenti kakhulu bantfu lebebatawemukela tindzaba letimnandzi ngemalanga ekugcina.—Joh. 14:12; Imis. 1:8.

3-4. Kungani kungahle kube matima kushumayela kuletinye tindzawo, futsi sitawucoca ngani kulesihloko?

3 Sonkhe siyetama kuba nembono lokahle ngemsebenti wekushumayela. Kuletinye tindzawo, kumelula kwenta njalo. Kungani? Ngobe banyenti bantfu labafuna kufundzelwa liBhayibheli kangangekutsi labanye baze bemiswe kancane kuze kutfolakale Fakazi longabafundzela! Kodvwa kuletinye tindzawo bamemeteli bakutfola kumatima kushumayela; bantfu abatfolakali emakhaya kantsi labo labatfolakalako abalaleli.

4 Nangabe kumatima kushumayela endzaweni lohlala kuyo, kungenteka loku lesitawucoca ngako kulesihloko kutakusita. Sitawucoca ngaloko labanye labakwentile kuze batfole bantfu labanyenti nabashumayela. Sitawuphindze sicoce ngekutsi kungani kufanele sihlale sinembono lokahle ngemsebenti wekushumayela ngisho nobe bantfu basilalela nobe bangasilaleli.

HLALE UNEMBONO LOKAHLE NGISHO NOBE KUMATIMA KUTFOLA BANTFU

5. Ngutiphi tinkinga boFakazi labanyenti labanato?

5 BoFakazi labanyenti sebakutfola kumatima kakhulu kutfola bantfu emakhaya. Labanye bamemeteli kufanele bashumayele emakhaya lavikeleke kakhulu futsi lokumatima kungena kuwo. Kulamakhaya, kungenteka kube nemuntfu logadzako longabavumeli bantfu kutsi bangene ngaphandle kwemvume yalaba labahlala khona. Kantsi kuletinye tindzawo bamemeteli bayakhona kushumayela emtini ngemuti, kepha batfola bantfu labambalwa kakhulu. Ngetulu kwaloko, labanye bamemeteli bashumayela etindzaweni letisemakhaya nobe letikhashane letinebantfu labambalwa. Labamemeteli bahamba libanga lelidze besuka kulomunye umuti baye kulomunye, futsi kuyenteka batfole kungenamuntfu! Nasihlangana netinkinga letinjalo, akukafaneli siphele emandla. Yini lesingayenta kuze sibhekane naletinkinga futsi sitfole bantfu labanyenti nasishumayela?

6. Umsebenti wekushumayela ufana njani nemsebenti webadwebi?

6 Jesu wafananisa umsebenti wekushumayela nemsebenti wemdwebi. (Mak. 1:17) Kuyenteka kuphele emalanga labanye badwebi bangabambi lutfo. Kodvwa abapheli emandla; esikhundleni saloko bavumelana netimo. Bashintja sikhatsi, indzawo nobe indlela labadweba ngayo. Natsi singenta lushintjo lolufanako emsebentini wekushumayela. Nyalo ase sicoce ngaletinye tindlela lesingatizama.

Nangabe ushumayela etindzaweni lapho bantfu bangatfolakali melula emakhaya, yetama kushumayela ngetikhatsi letehlukene, etindzaweni letehlukene nobe usebentise tindlela letehlukene (Buka tigaba 7-10) *

7. Ungaba yini umphumela nasishumayela ngetikhatsi letehlukene?

7 Yetama kushumayela bantfu ngetikhatsi letehlukene. Sitawutfola bantfu labanyenti nasishumayela ngesikhatsi labatfolakala ngaso emakhaya. Ngetulu kwako konkhe, bonkhe bantfu bayabuyela emakhaya! Bazalwane nabodzadze labanyenti bashumayela entsambama nobe kusihlwa ngobe batfola bantfu labanyenti. Ngetulu kwaloko, banikati bemakhaya basuke baphumulile futsi bakulungele kucoca. Mhlawumbe kungakusita kusebentisa lokushiwo ngulomunye lomdzala welibandla lokutsiwa nguDavid. Utsi ngemuva kwekushumayela endzaweni letsite, yena nalasuke ahamba naye babese babuyela emuva lapho bangakabatfoli khona bantfu. Utsi: “Ngivame kumangala kutsi banyenti kakhulu bantfu lesibatfola emakhaya nasesibuyela kwesibili.” *

Nangabe ushumayela etindzaweni lapho bantfu bangatfolakali melula emakhaya, yetama kushumayela ngetikhatsi letehlukene (Buka tigaba 7-8)

8. Singawusebentisa njani umbhalo weMshumayeli 11:6 nasishumayela?

8 Akukafaneli siphele emandla. Nguloko lesikufundza kulombhalo lokusekelwe kuwo lesihloko. (Fundza Umshumayeli 11:6.) David, lesikhulume ngaye akazange aphele emandla. Kulelinye likhaya, wagcine amtfolile umuntfu ngemuva kwekwetama emahlandla. Lendvodza beyikutsandza kucoca ngeliBhayibheli, futsi yatsi: “Sengineminyaka lengu-8 ngihlala la, kepha kute ngisho namunye Fakazi waJehova loke wefika.” David utsi: “Ngibonile kutsi nawugcina ubatfolile bantfu emakhaya, bavame kuwemukela umlayeto lesiwushumayelako.”

Nangabe ushumayela etindzaweni lapho bantfu bangatfolakali melula emakhaya, yetama etindzaweni letehlukene (Buka sigaba 9)

9. Yini labanye boFakazi labayentako kuze bacoce nebantfu labangakavami kubatfola emakhaya?

9 Yetama kushumayela endzaweni leyehlukile. Kuze bakhone kucoca nebantfu lokumatima kubatfola emakhaya, labanye bamemeteli bashintje indzawo labashumayela kuyo. Sibonelo nje, kushumayela etitaladini nekusebentisa incola kubonakele kuyindlela lephumelelako yekucoca nebantfu labahlala emakhaya lapho boFakazi bangakavumeleki kushumayela kuwo. Loko kwenta kutsi bakhone kucoca nebantfu lebebangeke babatfole emakhaya. Ngetulu kwaloko, bamemeteli labanyenti batfole kutsi bantfu bayacoca nabo nobe bemukele incwadzi nababatfola ema-park, etimakethe nasetindzaweni temabhizinisi. Floiran, longumbonisi lojikeletako eBolivia, utsi: “Siya etimakethe nasetindzaweni temabhizinisi ngabo-1:00 ntsambama kuya ku-3:00 ngobe labatsengisako basuke bangasimatasatasa kakhulu. Sivame kucoca kahle nabo size sicalise netifundvo teliBhayibheli.”

Nangabe ushumayela etindzaweni lapho bantfu bangatfolakali melula emakhaya, sebentisa tindlela letehlukene (Buka sigaba 10)

10. Ngutiphi letinye tindlela longatisebentisa kuze ushumayele bantfu?

10 Yetama kusebentisa indlela leyehlukile. Ase sitsi wetame tikhatsi letinyenti kucoca nemuntfu kodvwa wangamtfoli. Wetame nekumvakashela ngetikhatsi letehlukene kodvwa solo awumtfoli ekhaya. Tikhona yini letinye tindlela longatisebentisa kuze umtfole? Katarína utsi: “Ngibabhalela tincwadzi labo lengingakabatfoli ekhaya, ngisho lebengitabatjela kona.” Yini lesiyifundzako? Yetama kutfola bonkhe bantfu labasensimini lokuyo usebentisa tindlela letehlukahlukene.

HLALE UNEMBONO LOKAHLE NANGABE BANTFU BANGALALELI

11. Yini leyenta labanye bantfu bangawulaleli umlayeto wetfu?

11 Labanye bantfu abawulaleli umlayeto wetfu. Bacabanga kutsi abadzingi kwati Nkulunkulu nobe liBhayibheli. Abakholelwa kuNkulunkulu ngenca yekuhlupheka lokunyenti labakubona emhlabeni. Abanandzaba neliBhayibheli ngobe babona kutentisa kwebaholi benkholo labatsi baphila ngekuvumelana nalo. Labanye bahlale bacabanga ngemisebenti yabo, imindeni, nobe tinkinga labanato futsi ababoni kutsi liBhayibheli lingabasita njani. Yini lesingayenta kuze sihlale sijabulile nangabe labo lesibashumayelako bangawunaki umlayeto wetfu?

12. Kusebentisa emavi laKubaseFiliphi 2:4 kungasisita njani nasishumayela?

12 Khombisa kutsi uyabakhatsalela labanye. Bantfu labanyenti lebebangenandzaba nemlayeto lesiwushumayelako babese bayalalela nababona kutsi sinendzaba mbamba nabo. (Fundza KubaseFiliphi 2:4.) Nasi sibonelo, David, lesike sakhuluma ngaye utsi: “Nangabe umuntfu atsi akafuni kucoca natsi, sivele sivale emaBhayibheli etfu nobe incwadzi lebesitayisebentisa, bese ngitsi: ‘Ngingatsandza kwati kutsi yini lekwenta utive ngalendlela.’” Bantfu bayabona nangabe lotsite abakhatsalela mbamba. Bangakukhohlwa lesikushito kodvwa kungenteka bangayikhohlwa indlela lesibente bativa ngayo. Ngisho nobe banikati bemakhaya bangasivumeli kutsi sikhulume nabo, singakhombisa ngalesikwentako nangesimo sebuso betfu kutsi siyabakhatsalela.

13. Yini lesingayenta kuze banikati bemakhaya bafune kuwulalela umlayeto wetfu?

13 Sikhombisa kutsi siyamkhatsalela umnikati welikhaya nangabe sivumelanisa umlayeto wetfu netidzingo takhe. Nasi sibonelo, kukhona yini lesikubonako lokukhombisa kutsi kulelikhaya kunebantfwana? Kungenteka labatali bangatsandza kuva seluleko seliBhayibheli lesimayelana nekukhulisa bantfwana nobe lesimayelana naloko labangakwenta kuze babe nemndeni lojabulako. Kunetindlela letinyenti yini tekukhiya lotibonako emnyango? Singakhetsa kucoca ngebugebengu nangekwesaba lokukhona emhlabeni, futsi kungenteka umnikati welikhaya angajabula kuva kutsi bugebengu butawuphela. Kunobe ngukuphi, yetama kusita labakulalele babone kutsi seluleko seliBhayibheli singabasita. Katarína, lesike sakhuluma ngaye utsi: “Ngivame kucabanga ngendlela liBhayibheli lelingisite ngayo ekuphileni kwami.” Loko kwenta kutsi nakakhuluma, bantfu lacoca nabo babone kutsi uyaciniseka ngaloko lakushoko.

14. Ngekusho kweTaga 27:17, ningasitana njani naloyo lohamba naye ensimini?

14 Tfola lusito kulabanye. Pawula wafundzisa Thimothi kushumayela kanye nekufundzisa, futsi wamkhutsata kutsi naye asite labanye. (1 Khor. 4:17) NjengaThimothi, natsi singafundza kulabanye ebandleni lasebanesikhatsi bashumayela. (Fundza Taga 27:17.) Cabanga ngesibonelo semzalwane lokutsiwa nguShawn. Kwaphela sikhatsi alihlahlandlela endzaweni lesemakhaya futsi bantfu bakhona bebayitsandza kakhulu inkholo yabo. Yini layenta kuze ahlale ajabulile? Utsi: “Nakwenteka, bengihamba nalotsite nangiyoshumayela. Nasisaya kulomunye umuti, besicoca ngalesingakwenta kuze sitfutfukise emakhono etfu ekufundzisa. Sibonelo nje, besicoca ngekutsi utsiteni umnikati welikhaya nekutsi siphendvule njani. Besibese sicoca ngekutsi singamphendvula njani umnikati welikhaya esikhatsini lesitako nakwenteka sibhekana nesimo lesifanako.”

15. Kungani kubalulekile kuthantaza nasenta umsebenti wekushumayela?

15 Thantaza kuJehova umcele akusite. Njalo nawuyoshumayela, cela Jehova kutsi akusite. Siyawudzinga umoya wakhe longcwele kutsi usisite kuko konkhe lesikwentako. (Hla. 127:1; Luk. 11:13) Nawuthantaza kuJehova, mcele ngalokucondzile kuloku lofuna akusite kuko. Nasi sibonelo, mcele akucondzise kumuntfu lofuna kufundza ngaye nalokulungele kulalela. Ngemuva kwaloko, yenta imetamo yekushumayela bonkhe bantfu lohlangana nabo.

16. Kungani kutidadishela liBhayibheli kubalulekile nasishumayela?

16 Tinike sikhatsi sekutidadishela liBhayibheli. LiVi laNkulunkulu litsi: ‘Titfoleleni nine loko lokuyintsandvo yaNkulunkulu, nikwati lokuhle, lokwemukelekako nalokuphelele.’ (Rom. 12:2) Nasitidadishela liBhayibheli, sitawumati kancono Nkulunkulu, futsi nasicocela labanye ngaye batawubona kutsi sikholelwa mbamba kuloko lesikushoko. Katarína, lesike sakhuluma ngaye utsi: “Esikhatsini lesendlulile ngabona kutsi bengidzinga kucinisa kukholwa kwami ngaletinye timfundziso teliBhayibheli letisisekelo. Ngako ngabudadisha ngekucophelela bufakazi bekutsi uMdali ukhona, nekutsi liBhayibheli liVi lakhe mbamba kanye nekutsi Nkulunkulu unenhlangano lemmelele lamuhla.” Katarína utsi kudadisha liBhayibheli kwacinisa kukholwa kwakhe futsi kwamenta wajabula kakhulu nakashumayela.

LOKUSENTA SIHLALE SINEMBONO LOKAHLE NGEMSEBENTI WEKUSHUMAYELA

17. Yini leyasita Jesu kutsi ahlale anembono lokahle ngekushumayela?

17 Jesu wahlale anembono lokahle futsi wachubeka ashumayela ngisho nobe labanye bebangafuni kulalela umlayeto wakhe. Kungani? Bekati kutsi bantfu bayakudzinga kufundza liciniso, futsi bekafuna kusita labanyenti kakhulu kutsi bemukele umlayeto weMbuso. Bekati nekutsi labanye bantfu batawucale bangalaleli, kodvwa balalele ngekuhamba kwesikhatsi. Cabanga ngalokwenteka emndenini wakubo. Eminyakeni lemitsatfu nehhafu Jesu ashumayela, kute ngisho namunye kubanakabo lowaba ngumfundzi wakhe. (Joh. 7:5) Kodvwa ngemuva kwekuvuswa kwakhe ekufeni baba ngemaKhristu.—Imis. 1:14.

18. Kungani sichubeka sishumayela?

18 Asati kutsi ngubani lotawugcine awemukele emaciniso laseBhayibhelini lesiwafundzisako. Labanye batsatsa sikhatsi lesidze kutsi bawemukele umlayeto lesiwushumayelako kunalabanye. Ngisho nalabo labangafuni kusilalela, bayakubona kutiphatsa kwetfu lokuhle, nesimo setfu sengcodvo lesihle futsi kungenteka bagcine ‘bakhatimulisa Nkulunkulu.’—1 Phet. 2:12.

19. Umbhalo wa-1 KubaseKhorinte 3:6, 7, usifundzisani ngemsebenti wekushumayela?

19 Njengobe sihlanyela futsi sinisela, kufanele sikhumbule kutsi nguNkulunkulu lokhulisako. (Fundza 1 KubaseKhorinte 3:6, 7.) Lomunye umzalwane lohlala eTopiya lokutsiwa nguGetahun, utsi: “Kwaphela iminyaka lengetulu kwalengu-20 kungimi kuphela Fakazi endzaweni lebengihlala kuyo. Kodvwa nyalo sekunebamemeteli labangu-14. Labangu-13 sebabhajatisiwe, lokufaka ekhatsi umkami nebantfwabami labatsatfu. Sivame kuba ngu-32 emihlanganweni yelibandla.” Getahun uyajabula ngekutsi wachubeka ashumayela njengobe bekalindzele Jehova ngesineke kutsi advonsele bantfu labanetinhlitiyo leticotfo enhlanganweni yakhe!—Joh. 6:44.

20. Sifana njani nebatakuli?

20 KuJehova, bonkhe bantfu baligugu. Usinike lilungelo lekusebenta neNdvodzana yakhe ekuhlanganiseni bantfu ngaphambi kwekutsi kuphela kwalelive kufike. (Hag. 2:7) Umsebenti wetfu wekushumayela ungafaniswa nemsebenti wekutakula bantfu. Sifana nelicembu leliyotakula bantfu labavaleleke emayini. Nanobe bambalwa bantfu labatawutfolwa basaphila, kodvwa umsebenti walelicembu ubaluleke kakhulu. Loko kuyafana nemsebenti wekushumayela lesiwentako. Asati kutsi bangakhi bantfu labasetawutakulwa kulelive laSathane. Kodvwa Jehova angasebentisa nobe ngubani kitsi kuze abasite. Andreas, lohlala eBolivia, utsi: “Nangibona umuntfu afundza emaciniso laseBhayibhelini futsi abhajatiswa, ngiyati kutsi banyenti lababe nesandla kuze bamsite.” Shengatsi natsi singahlale sinembono lokahle ngemsebenti wekushumayela. Nasenta njalo, Jehova utasibusisa futsi sitawujabula kakhulu nasenta lomsebenti.

INGOMA 66 Memetela Tindzaba Letimnandzi

^ sig. 5 Singahlala njani sinembono lokahle ngemsebenti wekushumayela ngisho nobe singabatfoli bantfu emakhaya nobe bangawemukeli umlayeto wetfu? Lesihloko sitasisita sitfole tindlela letehlukene tekuchubeka sishumayela bantfu futsi sihlale sijabulile.

^ sig. 7 Bamemeteli kufanele basebentise letindlela tekushumayela lesicoca ngato kulesihloko letivumelekile endzaweni labahlala kuyo.

^ sig. 60 KUCHAZWA KWETITFOMBE: (kusukela etulu kuya phasi): Indvodza nemfati wayo bashumayela endzaweni lapho kumatima khona kutfola bantfu emakhaya. Umnikati welikhaya lekucala usemsebentini, wesibili usesibhedlela, kantsi wesitsatfu uye kuyotsenga. Umnikati welikhaya lekucala bamtfola ngekutsi bamvakashele kusihlwa. Wesibili bamtfola nabashumayela endzaweni yawonkhe wonkhe eceleni kwesibhedlela. Wesitsatfu bamtfola ngekutsi bamshayele lucingo.