Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Yetama kucondza kutsi nguyiphi indlela longabasita ngayo bazalwane nabodzadzewenu ngetintfo labete tona, nabalimele emoyeni nobe mhlawumbe nabadzinga sikhutsato lesivela eBhayibhelini

Ungasita Yini Ebandleni Lokulo?

Ungasita Yini Ebandleni Lokulo?

NGAPHAMBI kwekutsi abuyele ezulwini, Jesu watjela bafundzi bakhe watsi: “Nitawuba bofakazi bami . . . nakuto tonkhe tincenye temhlaba.” (Imisebenti 1:8) Bebatawukhona njani kushumayela emhlabeni wonkhe?

Martin Goodman, longuprofesa eNyuvesi yase-Oxford, utsi: “Indlela emaKhristu lativa ngayo ngemsebenti wekushumayela iwenta ehluke kulamanye emacembu etinkholo, lokuhlanganisa emaJuda lebekaphila embusweni wemaRoma.” Jesu wahamba tindzawo letehlukahlukene kute ashumayele. EmaKhristu eliciniso bekufanele alingise sibonelo sakhe futsi ashumayele ‘tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu’ kuyo yonkhe indzawo. Bekufanele atfungatse bantfu labebafuna kwati liciniso. (Lukha 4:43) Nguleso sizatfu lesenta kutsi ngelikhulu lekucala leminyaka kube ‘nebaphostoli,’ lokuligama lelibhekisela kulabo labatfunyelwe kuyowenta intfo letsite. (Makho 3:14) Jesu wayala balandzeli bakhe watsi: “Ngako-ke hambani nente bantfu bato tonkhe tive babe bafundzi.”​—Matewu 28:18-20.

Baphostoli baJesu labangu-12 abasekho lamhlabeni, kodvwa tinceku taJehova letinyenti tilingisa sibonelo sabo emsebentini wekushumayela. Naticelwa kutsi tiyewushumayela lapho kunesidzingo lesikhulu khona, tivele titsi: “Nangu mine, tfuma mine!” (Isaya 6:8) Labanye, labafaka ekhatsi tinkhulungwane letiphotfule eSikolweni saseGileyadi, batfutsele emaveni lakhashane. Labanye batfutsele kuletinye tindzawo letiseveni lakubo. Labanyenti bafundze lolunye lulwimi kute basite libandla nobe licembu lelitsite. Bekungasimelula ngaso sonkhe sikhatsi, kodvwa bonkhe labazalwane nabodzadzewetfu batidzele ngekutitsandzela kute bakhombise kutsi bayamtsandza Jehova nebantfu. Ngako bahlela kahle futsi basebentisa sikhatsi sabo, emandla abo kanye nemali yabo kute basite emsebentini wekushumayela lapho kunesidzingo lesikhulu khona. (Lukha 14:28-30) Loko lokwentiwa ngulabazalwane nabodzadzewetfu kulusito lolukhulu kakhulu.

Akusitsi sonkhe lesingakhona kutfutsela lapho kunesidzingo lesikhulu khona nobe kufundza lolunye lulwimi. Kodvwa sonkhe singakwati kuba titfunywa telivangeli emabandleni lesikuwo.

BANI SITFUNYWA SELIVANGELI EBANDLENI LOKULO

Niketa lusito loludzingekako

Ngelikhulu lekucala leminyaka, emaKhristu bekatimisele emsebentini wekushumayela ngisho nobe lamanyenti kuwo bekahlala etindzaweni lakhululele kuto futsi bekangasito titfunywa telivangeli. Pawula watjela Thimothi watsi: “Wente umsebenti wemvangeli, futsi uwente kahle umsebenti wakho.” (2 Thimothi 4:5) Lamavi bekasebenta kumaKhristu angelikhulu lekucala leminyaka futsi asasebenta nakitsi lamuhla. Onkhe emaKhristu kufanele alalele umyalo wekushumayela umlayeto weMbuso nekwenta bafundzi. Ngisho nasemabandleni lesikuwo, tinyenti tindlela lesingaba ngato titfunywa telivangeli.

Sibonelo saloku kutsi nangabe labo labatitfunywa telivangeli batfutsela kulelinye live, tintfo tishintja kakhulu futsi badzinga kutfola tindlela tekwetayelana nendlela lensha yekuphila. Ngisho nobe singeke sikwati kutfutsela lapho kunesidzingo lesikhkulu khona, singatitfola yini tindlela letinsha tekushumayela kubantfu? Nasi sibonelo: Nga-1940, bazalwane bakhutsatwa kutsi bashumayele etitaladini lilanga linye evikini. Uke wetama yini kushumayela etitaladini? Uke wayisebentisa yini incola yekukhangisa ngetincwadzi? Liphuzu likutsi, unaso yini sifiso sekwetama tindlela letinsha tekushumayela tindzaba letimnandzi?

Khutsata labanye kutsi ‘bente umsebenti wemvangeli’

Nangabe unembono lokahle ngemsebenti wekushumayela, utawukhutsalela. Labo labatfutsela lapho kunesidzingo lesikhulu khona nobe labafundza lolunye lulwimi, kuvamise kuba bamemeteli labafanelekako futsi labangakhona kuba lusito lolukhulu ebandleni. Bayahola emsebentini wekushumayela. Titfunywa telivangeli esikhatsini lesinyenti nato tiyahola emsebentini wekushumayela ebandleni kudzimate kube ngulapho bazalwane labakulelo bandla bafaneleka kutsi nabo bahole. Nangabe ungumzalwane lobhajatisiwe, ‘uyafisa yini kuba ngumbonisi,’ lokusho kutsi utimisele yini kuba yinceku lesebentako nobe lomdzala welibandla kuze ukhonte bazalwane nabodzadze?​—1 Thimothi 3:1.

CINISA LABANYE

Niketa lusito

Singaphindze sisite libandla lesikulo ngetindlela letinyenti. Sonkhe, ngisho nobe sibancane nobe sibadzala, sibazalwane nobe sibodzadze, singabacinisa labanye lesikholwa nabo.​—Kholose 4:11.

Nangabe sifuna kusita bazalwane nabodzadzewetfu, kudzingeka sibati kahle. LiBhayibheli lisikhutsata kutsi ‘sinakaneni,’ nobe sicabange ngetidzingo tebazalwane nabodzadzewetfu nasihlangana ndzawonye. (Hebheru 10:24) Loko akusho kutsi kufanele sifune kunaka tindzaba tebantfu. Kodvwa kusho kutsi kufanele setame kucondza simo sebazalwane nabodzadzewetfu naloko labakudzingako. Bangase badzinge kusitwa ngalokucondzile ngetintfo labete tona, nobe nabalimele emoyeni nobe mhlawumbe badzinge sikhutsato lesivela eBhayibhelini. Kuliciniso kutsi etikhatsini letinyenti ngulabadzala netinceku letisebentako kuphela labangasita. (Galathiya 6:1) Kodvwa sonkhe singakwati kusita bazalwane nabodzadze lasebakhulile nobe umndeni wonkhe lobhekene netinkinga.

Niketa lusito kulabo labalimele emoyeni nangabe babhekene netinkinga ekuphileni

Salvatore walutfola lolusito lolunjengalolo. Ngenca yekutsi bekabhekene netinkinga temnotfo, kwadzingeka kutsi atsengise libhizinisi lakhe, umuti wakhe netintfo letinyenti umndeni wakhe lobewunato. Abekhatsateke kakhulu ngemndeni wakhe. Lomunye umndeni ebandleni lakhe wabona kutsi udzinga lusito. Ngako wamnika imali letsite futsi wamsita yena nemkakhe kutsi batfole umsebenti. Bebaphindze babe nabo esikhatsini lesinyenti ntsambama, babalalele futsi babakhutsate. Baba bangani labakhulu. Nyalo lemindeni lemibili iyajabula nayicabanga ngesikhatsi lebeyisicitsa ndzawonye ngaleto tikhatsi lebetimatima.

EmaKhristu eliciniso awabi matsintsanyawo kushumayela labanye. Kufanele silingise Jesu futsi sitjele bonkhe bantfu ngetetsembiso letinhle taNkulunkulu. Ngisho nobe singakhona kutfutsela kuletinye tindzawo nobe cha, sonkhe singenta lokusemandleni etfu kute sisite labanye ebandleni lesikulo. (Galathiya 6:10) Nasipha labanye sitawujabula futsi ‘sitawuchubeka sitsela titselo kuyo yonkhe imisebenti lemihle.’​—Kholose 1:10; Imisebenti 20:35.