Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kulungisa Kungevani Ngemoya Welutsandvo

Kulungisa Kungevani Ngemoya Welutsandvo

“Nihlalisane ngekuthula.”​—MAKHO 9:50.

TINGOMA: 39, 77

1, 2. Ngukuphi kungevani lokutfolakala kuGenesisi, futsi kungani kubalulekile kufundza ngako?

UKE wacabanga yini ngekungevani lokutsite kwebantfu lokukhulunywa ngako eBhayibhelini? Etahlukweni tekucala taGenisisi, sifundza ngekutsi Khayini wabulala Abela (Genesisi 4:3-8); Lameki wabulala lijaha lelitsite ngobe lamlimata (Genesisi 4:23); Belusi lebebalusa imfuyo ya-Abrahama bahhwilitisana nebelusi lebebalusa imfuyo yaLoti (Genesisi 13:5-7); Hagari abetibona abalulekile kuSara futsi Sara watfukutselela Abrahama (Genesisi 16:3-6); Ishmayeli abemelene nawo wonkhe umuntfu, futsi bonkhe bantfu bebamelene naye.​—Genesisi 16:12.

2 Kungani lokungevani kwalabantfu kukhulunywa ngako eBhayibhelini? Kungobe singafundza kuletibonelo tebantfu labanesono labebanetinkinga letinkhulu. Natsi sinesono, futsi sinetinkinga letifana netabo, ngako singatilingisa tibonelo letinhle letitfolakala eBhayibhelini futsi sigweme kulingisa leto letimbi. (Roma 15:4) Loku kungasisita sifundze kutsi singakwakha njani kuthula nalabanye.

3. Ngutiphi tintfo lesitawucoca ngato kulesihloko?

3 Kulesihloko, sitawufundza kutsi kungani kudzingeka silungise kungevani, nobe sicatulule timphikiswano, nekutsi loko singakwenta njani. Sitawuphindze sifundze ngaletinye timiso letisisekelo letitfolakala eBhayibhelini letitasisita kutsi silungise tinkinga futsi sihlale sinebuhlobo lobuhle naJehova kanye nalabanye.

SIZATFU LESENTA TINCEKU TANKULUNKULU TILUNGISE KUNGEVANI

4. Ngusiphi simo sengcondvo lesesigcwele emhlabeni wonkhe, futsi ube yini umphumela?

4 Sizatfu lesiyinhloko lesenta bantfu behlukane ekhatsi futsi bangevani, nguSathane. Kungani sisho njalo? Ensimini yase-Edeni, Sathane watsi wonkhe umuntfu angakhona kutikhetsela emkhatsini walokuhle nalokubi futsi angaphila ngaphandle kwekubuswa nguNkulunkulu. (Genesisi 3:1-5) Kodvwa nasibuka umhlaba lamuhla, siyabona kutsi simo lesinjalo siletsa tinkinga todvwa. Bantfu labanyenti bacabanga kutsi banelilungelo lekutikhetsela kutsi yini lelungile nalengakalungi. Bayatigcabha, bangemagovu, bayancintisana, futsi abanendzaba nekutsi tincumo tabo tibavisa buhlungu yini labanye. Simo sengcondvo lesinjalo sibangela kungevani. LiBhayibheli liyasikhumbuta kutsi nangabe sisheshe sitfukutsele, sitawucabana nalabanye bantfu futsi sitawugcine sesente tono letinyenti.​—Taga 29:22.

5. Jesu wayala bantfu kutsi bente njani nangabe kuphakama kungevani?

5 Ngesikhatsi Jesu abeka iNshumayelo yaseNtsabeni, wafundzisa bafundzi bakhe kutsi babe nekuthula futsi bakugweme kuphikisana, ngisho nobe kwenta njalo bekubonakala kungeke kube lusito kubo. Sibonelo saloku kutsi wabatjela kutsi babe nemusa, bakhe kuthula nalabanye, bakugweme kutfukutsela, balungise kungevani ngekushesha futsi batsandze titsa tabo.​—Matewu 5:5, 9, 22, 25, 44.

6, 7. (a) Kungani kubalulekile kutsi silungise kungevani ngekushesha? (b) Ngumiphi imibuto bonkhe bantfu baJehova lokufanele batibute yona?

6 Esikhatsini setfu, sidvumisa Jehova nasithantaza, sishumayela, futsi siya emihlanganweni. Nangabe singakwakhi kuthula nebazalwane betfu, Jehova angeke akwemukele kumkhonta kwetfu. (Makho 11:25) Nasifuna kuba bangani baJehova, kufanele sibatsetselele labanye nangabe benta emaphutsa.—Fundza Lukha 11:4; Efesu 4:32.

Uyashesha yini kutsetselela bazalwane bakho?

7 Jehova ulindzele kutsi tonkhe tikhonti takhe kutsi titsetselele labanye futsi tihlalisane ngekuthula. Singase sitibute: ‘Ngiyashesha yini kutsetselela bazalwane bami? Ngiyakujabulela yini kuba nabo?’ Nangabe ubona kutsi kufanele utfutfukise indlela lobatsetselela ngayo labanye, thantaza kuJehova umcele kutsi akusite uyitfutfukise. Babe wetfu wasezulwini utayiva imithantazo yakho futsi ayiphendvule.​—1 Johane 5:14, 15.

UNGAMTSETSELELA YINI UMUNTFU LOKUKHUBILE?

8, 9. Yini lokufanele siyente nakwentaka sikhubeka?

8 Sonkhe sinesono, ngako singalindzela kutsi bantfu basho nobe bente tintfo letingase tisicansule. (Umshumayeli 7:20; Matewu 18:7) Sitawenta njani? Singafundza sifundvo lesibalulekile kunaku lokwenteka: Dzadze lotsite wabingelela bazalwane lababili kulomunye umcimbi. Kodvwa lomunye kulabazalwane wacansulwa yindlela lodzadze lababingelela ngayo. Ngesikhatsi labazalwane sebabobabili, lomzalwane locansukile wacala kumbeka emabala lodzadze. Nobe kunjalo, lona lomunye umzalwane wakhumbuta lomzalwane locansukile kutsi lodzadze besekakhonte Jehova ngekwetsembeka iminyaka lengu-40 ngisho nobe abhekana nebumatima lobunyenti. Bekaciniseka kutsi lodzadze bekangakacondzi kucansula lomzalwane. Lomzalwane locansukile wenta njani? Watsi: “Ucinisile.” Wase uncuma kukhohlwa ngaloko lokwentekile.

9 Kusifundzisani loku lesisandza kucoca ngako? Nangabe lotsite asicansula, ngitsi lesingakhetsa kutsi loko sikutsatsa njani. Umuntfu lonelutsandvo uyatsetselela. (Fundza Taga 10:12; 1 Phetro 4:8.) Kuyamjabulisa Jehova nangabe ‘sitsetselela’ labanye. (Taga 19:11; Umshumayeli 7:9) Ngako-ke nangabe lotsite akhulume nobe ente intfo letakucansula, tibute: ‘Ngingamtsetselela yini? Kufanele yini ngichubeke ngicabanga ngako?’

10. (a) Lomunye dzadze wacale wativa njani nabamkhuluma kabi? (b) Ngumuphi umBhalo lowasita lodzadze kutsi achubeke anekuthula?

10 Nangabe labanye basibeka emabala, kungase kube matima kungakunaki loko labakushoko. Cabanga ngaloko lokwenteka kulomunye dzadze lolihlahlandlela lesitambita ngekutsi nguLucy. Labanye ebandleni bakhuluma kabi ngemakhono lanawo emsebentini wekushumayela nangendlela lasebentisa ngayo sikhatsi. Wakhubeka kakhulu futsi wacela bazalwane labavutsiwe kutsi bameluleke. Waba yini umphumela? Utsi basebentisa liBhayibheli kute bamsite ayekele kucabanga kakhulu ngemibono lengakhi yalabanye kodvwa acabange kakhulu ngaJehova. Wakhutsateka nakafundza Matewu 6:1-4. (Fundza.) Lamavesi amkhumbuta kutsi kwenta Jehova ajabule ngiko lokubaluleke kakhulu. Ngako wancuma kungakunaki loko labebakusho. Nyalo ngisho nobe labanye bakhuluma kabi ngemsebenti wakhe wekushumayela, uyajabula ngobe uyati kutsi wenta konkhe lokusemandleni akhe kuze ajabulise Jehova.

NANGABE KUKWEHLULA KWENDLULISA INTFO LEKUKHUBILE

11, 12. (a) Yini lokufanele yentiwe ngumKhristu nangabe akholelwa kutsi ‘kukhona lamphetse kabi ngako’ umzalwane wakhe? (b) Yini lesingayifundza endleleni Abrahama lenta ngayo ngesikhatsi kusuka kuhhwilitisana? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

11 “Sonkhe siyona tikhatsi letinyenti.” (Jakobe 3:2) Asesitsi uyeva kutsi kunemzalwane lomvise buhlungu ngalokushito nobe lokwentile. Yini lokufanele uyente? Jesu watsi: “Nangabe uletsa sipho elatini, bese uyakhumbula kutsi kukhona lomphetse kabi ngako umnakenu, sishiye khona lapho lesipho sakho, uhambe uye kuye. Cale wakhe kuthula naye, nasewente njalo sewungahamba uyewunikela ngesipho sakho.” (Matewu 5:23, 24) Khuluma nemzalwane wakho. Nawenta njalo, umgomo wakho kufanele ube kwakha kuthula nemzalwane wakho. Kufanele ulivume liphutsa lakho futsi ungetami kusola yena. Intfo lebaluleke kakhulu kutsi sibe nekuthula nebazalwane betfu.

Umgomo wetfu kufanele ube kwakha kuthula nebazalwane betfu

12 LiBhayibheli lisikhombisa indlela tinceku taNkulunkulu letingagcina ngayo kuthula nangabe kunekungevani. Sibonelo saloku kutsi Abrahama nemshana wakhe Loti bobabili bebanemhlambi wemfuyo, futsi belusi balemihlambi baphikisana ngobe besekute lidlelo lelenele layo. Abrahama wavumela Loti kutsi kube nguye lokhetsa lidlelo lelihle ngobe abefuna kube nekuthula. (Genesisi 13:1, 2, 5-9) Lesi sibonelo lesihle kakhulu lesingasilingisa. Kukhona yini Abrahama lokwamlahlekela ngenca yemusa wakhe? Akukho lokwamlahlekela. Ngekushesha ngemuva kwaloko, Jehova wetsembisa kubusisa Abrahama ngalokunyenti kunaloko bekumlahlekele. (Genesisi 13:14-17) Yini lesiyifundzako? Ngisho nobe silahlekelwa ngulokutsite, Jehova utasibusisa nangabe sicatulula kungevani ngelutsandvo. [1]​—Fundza kwatiswa lokusekugcineni.

13. Lomunye umbonisi welitiko lelitsite wenta njani ngesikhatsi akhulunyiswa kabi, futsi singafundzani esibonelweni sakhe?

13 Cabanga ngesibonelo sangesikhatsi salamuhla. Umbonisi lomusha welitiko lelitsite emhlanganweni washayela lomunye umzalwane wamcela kutsi asebente naye kulelitiko. Lomzalwane wakhuluma kabi nalomzalwane lophetse lelitiko ngobe abesolo atfukutselele lomzalwane lobekaphetse lelitiko ekucaleni. Wadzimate wabeka phansi lolucingo angakavalelisi. Lombonisi lomusha walelitiko akazange acansuke, kodvwa akazange atitsele ngalabandzako ngaloko lobekwentekile. Ngemuva kweli-awa, waphindze wamshayela lomzalwane wamcela kutsi bahlangane. Ngeliviki lelilandzelako, bahlangana eHholweni leMbuso, nasebathantazile kuJehova bacoca li-awa lonkhe ngalendzaba. Lomzalwane wachaza loko lokwenteka kulombonisi lobekaphetse lelitiko ekucaleni. Lombonisi lomusha walelitiko wamlalela ngemusa futsi wacoca naye ngemibhalo lelusito. Umphumela waloko waba kutsi labazalwane baba nekuthula futsi basebenta ndzawonye emhlanganweni. Lomzalwane wajabula ngekutsi umbonisi walelitiko wakhuluma naye ngemusa.

KUFANELE YINI UYIBIKE KULABADZALA LENDZABA?

14, 15. (a) Kunini lapho kufanele sisebentise seluleko lesikuMatewu 18:15-17? (b) Ngutiphi tinyatselo letintsatfu Jesu lakhuluma ngato, futsi kufanele ube yini umgomo watfu nasitisebentisa?

14 Tinkinga letinyenti letiba khona emakhatsini wamaKhristu lamabili kufanele ticatululwe ngansense. Nobe kunjalo, ngaletinye tikhatsi loko ngeke sekwenteke. Letinye timo tingase tibitele kutsi utfole lusito kulabanye ngekusho kwaMatewu 18:15-17. (Fundza.) ‘Lokona’ Jesu lakhuluma ngako kulombhalo akusiko nje kungevani lokuncane lokuba khona emkhatsini wemaKhristu. Sikwati njani loko? Jesu watsi nangabe lona lowonile angafuni kuphendvuka ngemuva kwekuba sekakhulumile nemzalwane lomonile, sekakhulume nabofakazi, futsi sekakhulume ngisho nanebazalwane labadzala, kufanele ‘atsatfwe njengemfokati nome njengemtselisi.’ Lamuhla loko kusho kutsi kufanele ayekeliswe kuba nguFakazi. ‘Letono’ tingafaka ekhatsi kukhwabanisa nobe kunyundzela, kodvwa akukafaneli tifake ekhatsi kuphinga, butabani, kuhlubuka nobe kukhonta titfombe. Tono letinjalo tisetjentwa ngulabadzala belibandla.

Kungase kudzingeke kutsi ukhulume nemzalwane wakho emahlandla lamanyenti kute wakhe kuthula (Fundza sigaba 15)

15 Umgomo waJesu aze anikete leseluleko abefuna kusikhombisa kutsi singamsita njani umzalwane njengobe simtsandza. (Matewu 18:12-14) Singasilandzela njani leseluleko? (1) Kufanele sakhe kuthula nebazalwane betfu ngaphandle kwekutsi sifake labanye kulendzaba. Kungase kudzingeke sikhulume naye emahlandla lamanyenti. Kodvwa yini lesingayenta nangabe solo kute kuthula? (2) Kufanele sikhulume nemzalwane wetfu sinalomunye loyati kahle lendzaba nobe longabona nangabe kunalokutsite lokubi lokwentekile. Nangabe lenkinga icatululeka, “utawube umzuzile” umzalwane wakho. (3) Lenkinga ungayibika kuphela kulabadzala nangabe sewukhulume nemzalwane wakho emahlandla lamanyenti kodvwa kuthula solo kute.

16. Yini lekhombisa kutsi kulandzela umyalo waJesu kuyindlela lephumelelako futsi lekhombisa lutsandvo?

16 Etikhatsini letinyenti asikho sidzingo sekutsi usebentise tonkhe letinyatselo letintsatfu letitfolakala kuMatewu 18:15-17. Loko kuyakhutsata. Kungani sisho njalo? Kungobe esikhatsini lesinyenti, lona lowonile uyalibona liphutsa lakhe futsi alilungise, ngako kuba bete sidzingo sekutsi ayekeliswe kuba nguFakazi. Lona lowoniwe angase amtsetselele umzalwane wakhe kute akhe kuthula. Ngako kuyacaca kuleseluleko saJesu kutsi asikho sidzingo sekuya kulabadzala ngekushesha. Kufanele ubike lendzaba kulabadzala nangabe sewutsetse letinyatselo letimbili tekucala futsi unebufakazi lobuphatsekako bekutsi kunalokubi lokwentekile.

17. Ngutiphi tibusiso lesitatijabulela nangabe ‘sifuna kuthula’ nalabanye?

17 Njengobe sinesono, sisetawuchubeka sikhuba labanye. Umfundzi Jakobe wabhala watsi: “Nangabe kukhona longoni ngemavi, loyo muntfu uphelele, uyakwati nekulawula umtimba wakhe wonkhe.” (Jakobe 3:2) Kuze sicatulule kungevani, kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu kute ‘sifunisise kuthula, sikubambisise.’ (Tihlabelelo 34:14) Nasichubeka sakha kuthula nalabanye, sitawuba nebuhlobo lobuhle nebazalwane nabodzadzewetfu futsi loko kutasenta sibe nebunye. (Tihlabelelo 133:1-3) Lokubaluleke kakhulu kutsi sitawuba nebuhlobo lobusedvute naJehova, “Nkulunkulu lonika kuthula.” (Roma 15:33) Sitawujabulela tonkhe letibusiso nangabe sicatulula kungevani ngelutsandvo.

^ [1] (sigaba 12) Labanye labacatulula tinkinga ngekuthula boJakobe na-Esawu (Genesisi 27:41-45; 33:1-11); Josefa nabomnakabo (Genesisi 45:1-15); naGideyoni nesive saka-Efrayimu (Tikhulu 8:1-3). Mhlawumbe ungacabanga nangaletinye tibonelo letiseBhayibhelini letifana naleti.