Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Ungatiyeketsisi Tandla Takho”

“Ungatiyeketsisi Tandla Takho”

“Netandla takho ungatiyeketsisi.”​—ZEF. 3:16

TINGOMA: 81, 32

1, 2. (a) Bantfu labanyenti lamuhla babhekana natiphi tinkinga futsi loku kuba namuphi umphumela? (b) Nguliphi litsemba lesiciniseka ngalo lelikumBhalo wa-Isaya 41:10, 13?

LOMUNYE dzadze lolihlahlandlela lelivamile aphindze abe ngumfati walomdzala ebandleni, utsi: “Nanobe ngineluhlelo loluhle lwekucinisa buhlobo bami naNkulunkulu, sengineminyaka leminyenti ngihlushwa kucindzeteleka. Loku kungicedzela butfongo, kungibangela kugula, kuyayishintja nendlela lengibaphatsa ngayo labanye futsi ngaletinye tikhatsi ngitiva ngiphelelwa ngemandla ngize ngifise nekuyekela kukhonta Nkulunkulu.”

2 Uyayicondza yini indlela lativa ngayo lodzadze? Lokubuhlungu kutsi kuphila kulelive lelibi lelibuswa nguSathane kubangela kutsi sicindzeteleke kakhulu, kangangekutsi umuntfu angativa aphelelwa ngemandla. Loko singakufananisa njengelihhuka lemkhumbi leliwubambile kuze ungahambi. (Taga 12:25) Yini lengakubangela kutsi utive ngalendlela? Mhlawumbe ufelwe ngulotsite lomtsandzako, ugula kamatima, unenkinga yekondla umndeni wakho kuletikhatsi letimatima temnotfo, noma ubhekene nekuphikiswa. Loko kungakubangela kutsi uphelelwe ngemandla kanye nenjabulo. Kodvwa ciniseka kutsi Nkulunkulu ukulungele kukusita.​—Fundza Isaya 41:10, 13.

3, 4. (a) LiBhayibheli lilisebentisa njani leligama lelitsi “tandla”? (b) Yini lengayeketsisa tandla tetfu?

3 LiBhayibheli livamise kusebentisa titfo temtimba nalichaza buntfu lobutsite noma tento letitsite. Nasi sibonelo, eBhayibhelini kukhulunywa ngesandla tikhatsi letinyenti. Kucinisa sandla semuntfu kungasho kumkhutsata nobe kumcinisa kanye nekumnika sibindzi kute ente lokutsite. (1 Sam. 23:16; Ezra 1:6) Loko kungasho kuba nembono lovulekile ngelikusasa kanye nekuba nelitsemba.

4 Kuyeketsisa tandla lokungumfanekiso ngaletinye tikhatsi kusetjentiswa kuze kuchazwe lotsite lodvumatekile, lophuke inhlitiyo noma lophelelwe litsemba. (2 Khr. 15:7; Heb. 12:12) Kuyintfo levamile ngemuntfu lobhekene naleso simo kutsi alahle litsemba. Ungalutfola kuphi lusito nawubhekene netimo letikucindzetelako nobe letikwenta uphelelwe ngemandla ekuphileni nobe endleleni lotiva ngayo, kanye nasebuhlotjeni bakho naNkulunkulu? Yini lengakukhutsata futsi ikucinise kute ukhutsatele futsi ujabule?

‘SANDLA SAJEHOVA ASISIFISHA KANGAKO KUTSI SINGETE SASINDZISA’

5. (a) Yini lesingahle siyente nasinetinkinga, kodvwa yini lokufanele siyikhumbule? (b) Sitawucoca ngani?

5 Fundza Zefaniya 3:16, 17. Kunekutsi sitive sesaba nobe siphelelwa ngemandla, lokuyintfo lefana nekuyeketsisa tandla, Babe wetfu Jehova losikhatsalelako usimema kutsi ‘siphonse konkhe kukhatsateka kwetfu kuye.’ (1 Phet. 5:7) Singacabanga ngaloko Nkulunkulu lakutjela ema-Israyeli lebekatfunjiwe nakatsi sandla ‘sakhe asisifisha kangako kutsi singete sasindzisa’ tinceku takhe letetsembekile. (Isa. 59:1) Sitawucoca ngetibonelo letintsatfu letiseBhayibhelini letibonisa sifiso saJehova kanye nelikhono lakhe lekucinisa bantfu bakhe kutsi bente intsandvo yakhe ngisho nobe babhekene nebumatima. Naka kutsi letibonelo tingakusita njani.

6, 7. Ngutiphi tifundvo letibalulekile lesingatifundza ngekuncoba kwema-Israyeli?

6 Ngemuva nje kwekutsi ema-Israyeli akhululwe ngalokumangalisako ekugcilatweni eGibhithe, ema-Amaleki awahlasela. Ngesibindzi, Joshuwa walandzela sicondziso saMosi, wahola ema-Israyeli nakaya emphini. Ngaso leso sikhatsi, Mosi watsatsa Aroni naHure waya nabo esicongweni seligcuma, lapho bebangakhona kubona lakulwelwa khona. Lamadvodza lamatsatfu bekesaba kuya emphini yini? Cha!

7 Mosi wabatjela ngelisu, lebelingabasita kutsi bancobe. Mosi waphakamisa imikhono yakhe lebeyiphetse indvuku yaNkulunkulu weliciniso. Uma nje Mosi aseyiphakamisile, Jehova bekacinisa tandla tema-Israyeli kute ancobe ema-Amaleki. Nakwenteka Mosi adzinwa, bese wehlisa tandla takhe, ema-Amaleki bekehlula ema-Israyeli. Bo-Aroni naHure benta sincumo ngekushesha, ‘baletsa litje kutsi [Mosi] ahlale etikwalo, bona bamphakamisela imikhono yakhe lomunye ngakulomunye umkhono; ngako imikhono bayiphakamisa kwaze kwashona lilanga.’ Ngelusito lwesandla saNkulunkulu lesinemandla, ema-Israyeli ayincoba imphi.​—Eks. 17:8-13.

8. (a) Wenta njani Asa ngesikhatsi emaKushe asongela emaJuda? (b) Singamlingisa njani Asa endleleni letsembela ngayo kuNkulunkulu?

8 Ngesikhatsi seNkhosi Asa, Jehova waphindze wakhombisa kutsi sandla sakhe asisifisha. Tinyenti timphi lokukhulunywa ngato eBhayibhelini, kodvwa lobekanelibutfo lelikhulu lemphi nguZera, umKushe. Abenemasotja langu-1 000 000 lanesikhatsi alwa timphi. Libutfo lemaKushe lalilikhulu cishe ngalokuphindvwe kabili nalicatsaniswa nelibutfo la-Asa. Cabanga kutsi bekungaba melula kangakanani nga-Asa kukhatsateka kanye nekwesaba, lokuyintfo lebeyingamenta ayeketsise tandla, bese uyancotjwa. Kunaloko, ngekushesha Asa waphendvukela kuJehova kuze amsite. Ngeliso lemuntfu, ema-Kushe bekatawuvele awancobe ema-Israyeli ngaphandle kwenkinga, kodvwa “kuNkulunkulu tonkhe tintfo tingenteka.” (Mat. 19:26) Nkulunkulu wakhombisa emandla akhe lamakhulu, “washaya wancoba emaKushe embikwa-Asa,” ngobe “inhlitiyo yakhe [Asa] yayitinikele ngalokuphelele kuSimakadze imphilo yakhe yonkhe.”​—2 Khr. 14:8-13; 1 Khos. 15:14.

9. (a) Ngutiphi tintfo letingazange timvimbele Nehemiya kutsi akhe kabusha lubondza lwaseJerusalema? (b) Nkulunkulu wawuphendvula njani umthantazo waNehemiya?

9 Cabanga nje kutsi Nehemiya wativa njani nakaya eJerusalema. Lidolobha belingakavikeleki futsi emaJuda akubo bekaphelelwe ngemandla. Kwesatjiswa tive letibomakhelwane kwabangela kutsi emaJuda ayeketsise tandla tawo, ayekele kwakha kabusha lubondza lwaseJerusalema. Lesimo senta naNehemiya wayeketsisa tandla takhe yini ngenca yekudvumateka? Cha! Nehemiya bekahlale etsembele kuJehova ngemthantazo njengaMosi, Asa kanye naletinye tinceku taJehova letetsembekile. Nanyalo, Nehemiya beketsembele kuJehova. Jehova wawuphendvula umthantazo waNehemiya wekucela lusito nanobe lesimo besibonakala simatima kumaJuda. Nkulunkulu wasebentisa ‘emandla akhe lamakhulu’ kanye ‘nesandla sakhe lesinemandla’ kuze acinise tandla temaJuda letibutsakatsaka. (Fundza Nehemiya 1:10; 2:17-20; 6:9.) Uyakholwa yini kutsi Jehova nalamuhla usebentisa ‘emandla akhe lamakhulu’ kanye ‘nesandla sakhe lesinemandla’ kuze acinise tinceku takhe?

JEHOVA UTAWUCINISA TANDLA TAKHO

10, 11. (a) Yini Sathane layetamako kuze asente siyeketsise tandla tetfu? (b) Yini Jehova layisebentisako kuze asicinise aphindze asinike emandla? (c) Ikusite njani imfundvo levela kuNkulunkulu?

10 Singaciniseka kutsi Develi angeke ayeketsise sandla sakhe ekwetameni kusiyekelisa imisebenti yebuKhristu. Usebentisa emanga kanye nekwesatjiswa bohulumende, baholi benkholo kanye netihlubuki. Uyini umgomo wakhe? Ufuna siyeketsise tandla tetfu emsebentini wekushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso. Nanobe kunjalo, Jehova uyafuna kusiniketa emandla ngemoya wakhe longcwele futsi uyakhona. (1 Khr. 29:12) Kubalulekile kuwucela lomoya longcwele kuze sikhone kumelana nanobe ngabe ngutiphi tinselele letikulelive lelibuswa nguSathane. (Hla. 18:39; 1 Khor. 10:13) Siyabonga nangekuba neliVi laNkulunkulu, lelingumphumela wemoya longcwele. Cabanga nje nangetintfo letisisita kutsi sifundze ngaJehova lesititfola njalo ngenyanga. Emavi lasencwadzini ya-Zakhariya 8:9, 13 (fundza) akhulunywa ngesikhatsi lithempeli lakhiwa kabusha, futsi aselusito nakitsi.

11 Siphindze siciniswe ngemfundvo levela kuNkulunkulu lesiyitfola emihlanganweni yelibandla, yesigodzi, yesifundza kanye nasetikolweni tebuKhristu. Lemfundvo ingasikhutsata, isisite sitibekele imigomo ekukhonteni Nkulunkulu kanye nekutsi siyente kahle imisebenti yetfu yebuKhristu. (Hla. 119:32) Uwafuna ngemdlandla yini emandla latfolakala kuloluhlobo lwemfundvo?

12. Yini lesingayenta kuze buhlobo betfu naNkulunkulu buhlale bucinile?

12 Jehova wawasita ema-Israyeli akhona kuncoba ema-Amaleki kanye nemaKushe, futsi waniketa Nehemiya kanye nemadvodza lebekanawo emandla ekucedza umsebenti wekwakha kabusha lubondza. Natsi Nkulunkulu angasiniketa emandla ekuma sicine lapho sibhekene nekuphikiswa, kutondvwa, kanye nekucindzeteleka, kuze sikhone kuchubeka nemsebenti wekushumayela. (1 Phet. 5:10) Asikagadzi kutsi Jehova asentele timangaliso. Kunaloko, kufanele kube khona lesikwentako. Loku kufaka ekhatsi kufundza liVi laNkulunkulu malanga onkhe, kulungiselela imihlangano nekuya kuyo liviki neliviki, kuba nesifundvo lesitichubela sona, kukhonta kwemndeni kanye nekuthantaza kuJehova njalo. Asingavumeli letinye tintfo nobe imikhuba letsite iphatamise tindlela Jehova lasicinisa futsi asikhutsate ngato. Nangabe ubona kutsi tandla takho tiyayeketsisa kunobe ngukuphi kwaloku, cela lusito lwaNkulunkulu. Utawubona umoya waNkululunkulu ‘ukwenta ube nemandla, futsi ukunika sifiso nemandla ekwenta intsandvo yakhe.’ (Fil. 2:13) Kodvwa yini wena longayenta kuze ucinise tandla talabanye?

CINISANI TANDLA LETIBUTSAKATSAKA

13, 14. (a) Lomunye umzalwane waciniswa njani ngemuva kwekufelwa ngumkakhe? (b) Ngutiphi tindlela lesingabacinisa ngato labanye?

13 Emhlabeni wonkhe kunetikhonti taJehova letisitsandzako naletingasikhutsata. Khumbula loko umphostoli Pawula lakubhala nakatsi: “Cinisani tandla letibutsakatsaka nemadvolo lacegako, nichubeke nicondzisa tindlela tetinyawo tenu.” (Heb. 12:12, 13) EmaKhristu lamanyenti angelikhulu lekucala alutfola loluhlobo lwekuciniswa. Nalamuhla solo kunjalo. Ngemuva kwekuba lomunye umzalwane afelwe ngumkakhe futsi wahlangabetana naletinye timo letibuhlungu, watsi: “Ngafundza kutsi ngeke sitikhetsele tilingo, sikhatsi kanye nekutsi silingwa kangakhi. Umthantazo nesifundvo lengitichubela sona kwangisita kakhulu. Kusekelwa bazalwane nabodzadzewetfu kungidvudvuta kakhulu. Manje sengiyabona kutsi kubalulekile kuba nebuhlobo lobuhle naJehova tingakaveli timo letimatima.”

Sonkhe ebandleni singabakhutsata labanye (Fundza sigaba 14)

14 Bo-Aroni naHure basekela tandla taMosi ngesikhatsi semphi. Natsi lamuhla singafuna tindlela tekusekela labanye siphindze sibasite. Bobani. lesingabasita? Singasita labo lasebakhulile ngeminyaka, labanemphilo lebutsakatsaka, lababhekene nekuphikiswa emindenini, labanesitunge, nobe labafelwe tihlobo tabo. Singaphindze sicinise bantfu labasha labacindzetelwa kutsi bente tintfo letimbi nobe baphumelele kulelive lesiphila kulo, kungaba kutemfundvo, kutemnotfo nobe emsebentini. (1 Thes. 3:1-3; 5:11, 14) Funa tindlela longakhombisa ngato kutsi uyabakhatsalela labanye eHholweni LeMbuso, emsebentini wekushumayela, nanidla ndzawonye nobe nawukhuluma elucingweni.

15. Emavi akho lacatjangwe kahle angawatsintsa njani emaKhristu lokanye nawo?

15 Ngemuva kwekutsi ancobe, umphrofethi Azariya wakhutsata Asa kanye nebantfu lebekanabo, watsi kubo: “Kodvwa nine cinani, ningalilahli litsemba, ngobe umsebenti wenu utakuba nemvuzo.” (2 Khr. 15:7) Loku kwenta Asa wenta lushintjo lolukhulu kuze abuyisele kukhonta kweliciniso. Ngendlela lefanako, emavi akho lacatjangwe kahle angabatsintsa kakhulu labanye. Ungabasita kakhulu nasekukhonteni kwabo Jehova. (Taga 15:23) Nawusemihlanganweni, timphendvulo takho lotilungiselele kahle tingabakha labanye.

16. NjengaNehemiya, labadzala bangaticinisa njani tandla talabo labasebandleni? Niketa tibonelo tekutsi lamanye emaKhristu lokanye nawo ebandleni akusite njani wena.

16 Ngekusekelwa nguJehova, tandla taNehemiya kanye nalabo lebekanabo taciniswa kuze bente umsebenti wekwakha. Ngako lolubondza lwaseJerusalema balucedza ngemalanga langu-52 nje kuphela! (Neh. 2:18; 6:15, 16) Nehemiya bekangasuye umcondzisi walomsebenti nje kuphela, naye bekalwakha kanye nabo lolubondza lwaseJerusalema. (Neh. 5:16) Ngalokufanako, bazalwane labadzala emabandleni baye balingisa Nehemiya ngekutsi basite nakwakhiwa takhiwo tenhlangano nobe ekuhlanteni nasekunakekeleni emaHholwa eMbuso. Ngekusebenta nebamemeteli emsebentini wekushumayela kanye nangekubavakashela emakhaya, baye bacinisa tandla letibutsakatsaka talabo labacindzetelekile etinhlitiyweni.​—Fundza Isaya 35:3, 4.

“TANDLA TAKHO UNGATIYEKETSISI”

17, 18. Yini lesingaciniseka ngayo nasihlangabetana nekucindzeteleka kanye netinkinga?

17 Kukhonta ngekubambisana nalabanye bazalwane nabodzadzewetfu kukhutsata bunye. Kuphindze kwakhe bungani lobuhlala njalo futsi kukhulise kuciniseka ngetetsembiso lesitatitfola ngeMbuso waNkulunkulu. Njengobe sicinisa tandla talabanye, siyabasita kutsi balwe netimo letingabacedza emandla futsi bahlale banembono lomuhle ngelikusasa. Ngetulu kwaloko, kucinisa labanye kusisita kutsi sibe nebuhlobo lobuhle naNkulunkulu siphindze sikubone ngeliso lengcondvo loko Nkulunkulu lasetsembise kona. Kuyaticinisa netetfu tandla.

18 Kufundza ngetindlela letahlukehlukene Jehova lasekela ngato tikhonti takhe letetsembekile esikhatsini lesendlulile waphindze wativikela, kufanele kucinise kukholwa kwetfu futsi simetsembe lamuhla. Ngako, nawuhlangabetana nekucindzeteleka kanye netinkinga, ‘ungatiyeketsisi tandla takho.’ Kunaloko, thantaza kuJehova futsi uvumele sandla sakhe lesinemandla kutsi sikucinise siphindze sikuholele etibusisweni lotawutitfola eMbusweni wakhe.​—Hla. 73:23, 24.