Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Ungayekeli Kulwela Kutfola Tibusiso TaJehova

Ungayekeli Kulwela Kutfola Tibusiso TaJehova

“Ubambene naNkulunkulu nebantfu, wajinge wancoba.”​—GEN. 32:28.

TINGOMA: 60, 38

1, 2. Ngubuphi bumatima tinceku taJehova letibhekana nabo?

KUSUKELA ku-Abela, umuntfu wekucala kutsembeka kuNkulunkulu kuze kube ngulamuhla, tinceku taNkulunkulu letetsembekile tilwe kamatima kute tichubeke tinekukholwa kuye. Umphostoli Pawula nakakhuluma nemaKhristu langemaHebheru watsi ‘acinisela futsi ahlupheka kakhulu’ njengobe beketama kwemukelwa nguJehova futsi atfole netibusiso letivela kuye. (Heb. 10:32-34) Pawula wacatsanisa bumatima emaKhristu labhekana nabo nemincintiswano yemaGriki lebeyifaka ekhatsi kugijima, kubambana ngemandla kanye nekushayana ngesibhakela. (Heb. 12:1, 4) Nalamuhla sisemncintiswaneni wekuphila, futsi sibhekana netimo letisiphatamisako, letifuna kusigila, tisente singajabuli futsi tisente silahlekelwe natibusiso tesikhatsi lesitako.

2 Kwekucala, silwa naSathane kanye nelive lakhe lelibi. (Ef. 6:12) Kufanele silwe kamatima ‘netintfo talelive letimbelwe tacina.’ Letintfo tifaka ekhatsi kukhonta titfombe, emafilosofi kanye nemikhuba lemibi lenjengekutiphatsa lokubi, kubhema, kudzakwa kanye nekusebentisa kabi tidzakamiva. Kufanele sichubeke silwisana nebutsakatsaka lesinabo kanye nekudvumateka.​—2 Khor. 10:3-6; Khol. 3:5-9.

3. Nkulunkulu usicecesha njani kuze sincobe titsa tetfu?

3 Singakhona yini kubhekana nalobumatima? Yebo, kodvwa kudzingeka silwe matima. Pawula nakakhuluma ngemshayi wesibhakela wasendvulo, watsi: “Nemagalelo ami ngiwacondzisa ngendlela yekutsi ngingashayi lite.” (1 Khor. 9:26) Kufanele sitivikele etitseni tetfu njengobe nje nemshayi wesibhakela ativikela kuloyo lalwa naye. Jehova uyasicecesha kutsi singaphumelela njani futsi uyasisita. Usiniketa ticondziso letisindzisa kuphila letiseVini lakhe. Uphindze asebentise tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini, imihlangano yelibandla, yesigodzi kanye neyesifundza kuze asisite siphumelele. Uyakusebentisa yini loko lokufundzako? Nangabe ungakusebentisi, kutawufana nekutsi ‘ushaya lite,’ hhayi sitsa sakho.

4. Singakuncoba njani lokubi?

4 Nasiphelelwe ngemandla, titsa tetfu tingasihlasela singakanaki, ngako kufanele sihlale siphapheme. LiBhayibheli liyasecwayisa, litsi: “Ungavumi kuncotjwa ngulokubi, kodvwa chubeka uncoba lokubi ngalokuhle.” (Rom. 12:21) Lesikhutsato lesitsi singavumi “kuncotjwa ngulokubi” sikhombisa kutsi singakuncoba lokubi. Loku singakwenta nasichubeka simelene nako. Kodvwa nangabe siphela emandla futsi siyekele kulwa, Sathane nalelive lakhe lelibi kanye nekuba nesono kwetfu kungasehlulekisa. Singamvumeli Sathane asesabise bese siyeketsisa tandla tetfu.​—1 Phet. 5:9.

5. (a) Njengobe silwela kutfola tibusiso letivela kuNkulunkulu, yini lengasisita? (b) Bobani lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini lesitawucoca ngabo?

5 Kute siphumelele, kufanele singasikhohlwa sizatfu setfu sekulwa. Kuze semukelwe nguNkulunkulu futsi sitfole netibusiso, kufanele sinake loko lokushiwo nguHebheru 11:6 lotsi: “Ngobe loyo loya kuye kufanele akholwe kutsi ukhona nekutsi ubanika umvuzo labo labamfuna ngekutimisela.” NgesiGriki, lamavi latsi “labamfuna ngekutimisela” asho kufaka emandla. (Imis. 15:17) LiBhayibheli linetibonelo letinhle temadvodza nebafati labatimisela ekufuneni tibusiso letivela kuJehova. Jakobe, Rakheli, Josefa kanye naPawula babhekana netimo letabadvubuta emtimbeni nasemoyeni, kodvwa ngenca yekutsi bebacinisela, batfola tibusiso letinkhulu. Singabalingisa njani?

NASIBEKETELA SITAWUBUSISWA

6. Yini leyasita Jakobe kutsi abeketele futsi wabusiswa njani? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

6 Jakobe walwa kamatima futsi wabeketela ngenca yekutsi bekamtsandza Jehova, atitsandza tintfo letiphatselene naNkulunkulu futsi anekukholwa lokucinile etetsembisweni takhe letimayelana nesitukulwane sakhe. (Gen. 28:3, 4) Loku kukuveta kahle kutsi yini leyenta Jakobe lobekaneminyaka lecishe ibe ngu-100 budzala watimisela kutfola tibusiso letivela kuNkulunkulu, waze walwa ngisho nengilosi. (Fundza Genesisi 32:24-28.) Jakobe bekanawo yini emandla lenele ekulwa nengilosi? Cha! Nome kunjalo, bekatimisele kulwa nalengilosi futsi waphumelela. Ngenca yaloko, wabusiswa futsi wase ubitwa ngekutsi ngu-Israyeli, (lokusho kutsi “Ubambene [ulwe] naNkulunkulu”). NjengaJakobe, natsi Jehova angasemukela futsi asibusise.

7. (a) Ngusiphi simo lesicindzetelako Rakheli labhekana naso? (b) Yini leyamsita kutsi acinisele waze wabusiswa?

7 Rakheli, longumfati waJakobe bekafisa kubona kutsi Jehova utasigcwalisa njani setsembiso lasente endvodzeni yakhe. Kodvwa kwakunenkinga lebeyibonakala ingeke icatululeke. Bekete bantfwana. Ngaleto tikhatsi, kungabi nemntfwana bekulihlazo lelikhulu. Yini leyasita Rakheli kutsi acinisele, achubeke alwisana nalesimo lebesimcedza emandla futsi lebesingetulu kwemandla akhe? Bekangalilahli litsemba. Kunaloko, wachubeka athantaza ngekutimisela. Jehova wawuva umthantazo waRakheli losuka enhlitiyweni futsi wambusisa ngebantfwana. Bekufanele kutsi ngalelinye lilanga Rakheli atsi: “Ngekubambana lokunemandla ngibambene . . . ngamehlula.”​—Gen. 30:8, 20-24.

8. Ngusiphi simo lesimatima Josefa labhekana naso, futsi indlela lenta ngayo ingasifundzisani tsine?

8 Indlela Jakobe naRakheli labacinisela ngayo yaba nelitfonya lelihle endvodzaneni yabo lenguJosefa, ikakhulukati nakabhekana neluvivinyo lolutsintsa kukholwa kwakhe. Lapho nje Josefa aneminyaka lengu-17 budzala, kuphila kwakhe kwashintja ngalokuphelele. Ngenca yekutsi bomnakabo bebanemona, bamtsengisa kuze abe sigcili. Ngekuhamba kwesikhatsi, wabeketela iminyaka leminyenti asejele laseGibhithe ngenca yelicala lebekangakalenti. (Gen. 37:23-28; 39:7-9, 20, 21) Josefa akazange aphele emandla nobe acabange kutiphindziselela. Kunaloko, wanaka kakhulu buhlobo lebekanabo naJehova. (Lev. 19:18; Rom. 12:17-21) Loko lokwentiwa nguJosefa natsi kungasisita. Nasi sibonelo, ngisho nobe sikhule matima nobe sibhekene netimo letibucayi, kufanele silwe kamatima futsi sicinisele. Nasenta njalo, singaciniseka kutsi Jehova utasibusisa.​—Fundza Genesisi 39:21-23.

9. Singamlingisa njani Jakobe, Rakheli kanye naJosefa kute sitfole tibusiso letivela kuJehova?

9 Cabanga ngesimo lesimatima lokungenteka ubhekene naso. Mhlawumbe kungaba kuphatfwa kabuhlungu, kubandlululwa, kumbe bahlekisa ngawe, noma lotsite lonemona ukucambela emanga. Kunekutsi uyeketsise tandla takho ngenca yekuphelelwa ngemandla, khumbula loko lokwasita Jakobe, Rakheli kanye naJosefa kutsi bachubeke bakhonta Jehova ngenjabulo. Nkulunkulu wabacinisa waphindze wababusisa ngenca yekutsi bachubeka banaka kakhulu tintfo letiphatselene naye. Bachubeka baphikelela futsi baphila ngekuvumelana nemithandazo yabo lecotfo. Kubhujiswa kwalelive lesiphila kulo sekusedvutane, ngako kubalulekile kutsi sibe nelitsemba lelicinile kuletintfo lesetsenjiswe tona. Utimisele yini kwenta konkhe lokusemandleni akho kuze utfole tibusiso letivela kuJehova?

LWANI KAMATIMA KUZE UTFOLE TIBUSISO

10, 11. (a) Ngutiphi timo lokungadzingeka silwisane nato kuze sitfole tibusiso letivela kuNkulunkulu? (b) Yini lengasisita kuze sikhone kwenta tincumo letihlakaniphile futsi sincobe kudvumateka kanye nekuphatamiseka?

10 Ngutiphi timo lokungadzingeka silwisane nato kuze sitfole tibusiso taNkulunkulu? Lesinye simo lokungadzingeka silwisane naso kutsi sibantfu labanesono. Labanye kudzingeka balwe kamatima netimo letibenta bangawujabuleli umsebenti wekushumayela. Ngalesinye sikhatsi kungadzingeka ukhutsatelele imphilo lebutsakatsaka nome situnge. Kulabanye kumatima kucolela labo lababaphetse kabi. Kungakhatsaliseki kutsi sesinesikhatsi lesidze kanganani sikhonta Jehova, sonkhe kudzingeka silwisane netimo letitsite letingenta kukhonta kwetfu Nkulunkulu kuphatamiseke.

Uyatilwela yini tibusiso taNkulunkulu? (Fundza tigaba 10, 11)

11 Kuyavunywa, kungaba matima kwenta tincumo letihlakaniphile kanye nekuphila ngetimiso tebuKhristu. Loku kungenteka nangabe inhlitiyo yetfu lekhohlisako isiyengela ekwenteni tincumo letingakahlakaniphi. (Jer. 17:9) Nangabe nawe ungulomunye lobhekene nalesimo, yenta konkhe lokusemandleni akho kutsi uthantaze ucele umoya longcwele. Nangabe uthantazela umoya longcwele, utawutfola emandla latakusita ukhutsatelele kwenta tintfo letilungile letemukelwa nguJehova. Yenta ngekuvumelana nemithandazo yakho, ufundze liBhayibheli malanga onkhe futsi utihlelele nesikhatsi sesifundvo lotichubela sona kanye nekukhonta kwemndeni lokuchubeka njalo.​—Fundza Tihlabelelo 119:32.

12, 13. Yini lesite boFakazi lababili kutsi balwisane netifiso letimbi?

12 Sinetibonelo letinyenti tebazalwane labakhonile kuncoba tifiso letimbi basitwa liVi laNkulunkulu, ngumoya wakhe longcwele kanye netincwadzi tebuKhristu. Lomunye losemusha [loneminyaka lengu 17 budzala] wafundza sihloko lesitsi “Ungamelana Kanjani Nezifiso Ezimbi?” lesitfolakala kuPhaphama! yangaDecember 8, 2003, ngesiZulu. Yini layenta? Utsi: “Ngilwa kamatima kuze ngilawule imicabango lengakalungi. Ngemuva kwekufundza kutsi ‘kulabanyenti kumatima kuncoba tifiso letimbi,’ kwangenta ngativa ngiyincenye yebazalwane emhlabeni wonkhe. Ngabona kutsi banyenti bantfu lababhekene nalesimo.” Lona losemusha waphindze wasitwa sihloko lesitsi “Indlela Yokuphila Ehlukile—Ingabe UNkulunkulu Uyayamukela?” lesavela kumagazini wanga-October 8, 2003, ngesiZulu. Wafundza kutsi kulabanye lemphi ‘ilinyeva enyameni.’ (2 Khor. 12:7) Njengobe bachubeka nekulwa kamatima kuze batiphatse kahle, bangalindzela likusasa lelihle ngenjabulo. Watsi: “Ngenca yaleso sizatfu, ngicabanga kutsi nami ngingakhona kuhlala ngetsembekile. Ngimbonga kakhulu Jehova ngekusebentisa inhlangano yakhe kute isisite sikhone kubhekana nalelive lelibi laSathane.”

13 Cabanga nganasi sibonelo salomunye dzadze loseMelika. Wabhala watsi: “Ngiyanibonga ngekuhlale nisondla njalo ngemfundvo lecinisa buhlobo betfu naNkulunkulu futsi lefika ngesikhatsi. Ngihlale ngiva shengatsi letihloko tibhalelwa mine. Sekuphele iminyaka leminyenti ngilwa nesifiso lesibi. Ngaletinye tikhatsi ngitiva ngiphelelelwa ngemandla ekulwa nalesifiso lesibi. Ngiyati kutsi Jehova unemusa futsi uyacolela, kodvwa ngenca yekutsi ngihlale nginalesifiso lesibi, ngiva shengatsi angilufaneleki lusito lwakhe. Lemphi lengiyilwako seyente kuphila kwami kutsi kube matima. . . . Ngemuva kwekufundza sihloko lesitsi ‘Unayo Yini “Inhlitiyo Yekwati” Jehova?’ kuSicongosekulindza saMarch 15, 2013, ngabona kutsi Jehova uyafuna kungisita.”

14. (a) Pawula wativa njani ngebumatima lebekabhekane nabo? (b) Singalwisana kanjani netifiso letimbi?

14 Fundza Roma 7:21-25. Pawula bekati kutsi kulukhuni kangakanani kulwisana netifiso letimbi kanye nebutsakatsaka lesinabo. Nanobe kunjalo bekanelitsemba kutsi utayincoba lemphi ngekutsi athantaze kuJehova futsi abe nekukholwa lokucinile emhlatjelweni waJesu. Kutsiwani ngatsi lamuhla? Njengobe natsi silwisana naletifiso letimbi, singaphumelela. Singasitwa yini? Singasitwa kutsi silingise Pawula, setsembele kuJehova futsi sibe nekukholwa emhlatjelweni waJesu.

15. Umthantazo ungasisita njani kutsi sihlale sinekukholwa lokucinile futsi sibeketelele bumatima?

15 Ngaletinye tikhatsi Nkulunkulu uyativumela timo letimbi kutsi tichubeke. Nasi sibonelo, singentanjani nangabe mine nobe lilunga lemndeni ligula kamatima nobe siphatfwa kabi? Singakhombisa kutsi siyametsemba Jehova ngekuthantaza kuye sicele asiphe emandla kuze sihlale sinekukholwa lokucinile futsi singaphelelwa yinjabulo kanye nekulinganisela etintfweni letiphatselene naNkulunkulu. (Fil. 4:13) Tibonelo talabanyenti tangesikhatsi saPawula kanye nalabaphila lamuhla tibufakazi bekutsi umthantazo ungasinika emandla futsi usinike nesibindzi sekuchubeka sicinisela.

UNGAYEKELI KULWELA KUTFOLA TIBUSISO TAJEHOVA

16, 17. Yini lotimisele kuyenta kuze uphumelele kulemphi loyilwako?

16 Develi angajabula kakhulu kukubona uphelelwa ngemandla. Timisele ‘kubambelela kulokuhle’ (1 Thes. 5:21) Ciniseka kutsi ungaphumelela kulemphi loyilwa naSathane, live lakhe lelibi kanye netifiso letimbi. Loku ungakwenta ngekutsi uchubeke utsembele kuNkulunkulu kutsi utakucinisa.​—2 Khor. 4:7-9; Gal. 6:9.

17 Yenta konkhe lokusemandleni akho kutsi ungayekeli kulwa. Chubeka utimisela. Chubeka ukhutsatela. Ciniseka kutsi Jehova ‘utakutfululela tibusiso letinyenti, uze wehluleke kutfola indzawo leyenele yekutigcina’​—Mal. 3:10.