Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SIHLOKO LESIFUNDVWAKO 37

“Ungayekeli Kusebenta”

“Ungayekeli Kusebenta”

“Ekuseni hlanyela inhlanyelo yakho, ungayekeli kusebenta lize liyewushona.”—SHU. 11:6.

INGOMA 68 Kusakata Inhlanyelo YeMbuso

LOKUTAWUCOCWA NGAKO KULESIHLOKO *

1-2. Umshumayeli 11:6 uhlobana kanjani nekushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso?

KULAMANYE emave, bantfu labanyenti bayafuna kufundza ngetindzaba letimnandzi, tinguloko lebebasolo bakulindzele! Kantsi kulamanye emave, bantfu abanandzaba naNkulunkulu nobe liBhayibheli. Bantfu labasendzaweni lohlala kuyo batitsatsa njani tindzaba letimnandzi? Ngisho nobe batitsatsa ngayiphi indlela, Jehova ufuna sichubeke sishumayela aze atsi sekwanele.

2 Jehova sewuvele uncumile kutsi utawuphela nini umsebenti wekushumayela. Ngemuva kwaloko, ‘kuphela kutawuse kuyefika.’ (Mat. 24:14, 36) Ngaphambi kwekutsi leso sikhatsi sifike, singakhombisa njani kutsi siyawalalela emavi latsi “ungayekeli kusebenta”? *Fundza Umshumayeli 11:6.

3. Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

3 Esihlokweni lesendlulile, sicoce ngetintfo letine lokufanele sitente kuze sibe “badwebi bebantfu” labaphumelelako. (Mat. 4:19) Kulesihloko, sitawucoca ngetindlela letintsatfu letitawucinisa kutimisela kwetfu ekwenteni umsebenti wekushumayela ngisho nobe sibhekana natiphi tinkinga. Sitawucoca ngekutsi kubaluleke ngani (1)  kutsi sihlale sinake umsebenti wekushumayela, (2) kuba nesineke, (3) nekuhlale sinekukholwa lokucinile.

HLALE UNAKE UMSEBENTI WEKUSHUMAYELA

4. Kungani kufanele sihlale sinake umsebenti Jehova lasinike wona?

4 Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi bantfu bebatawuba njani emalangeni ekugcina nekutsi bekutakwentekani. Bekati kutsi letintfo betingahle tente balandzeli bakhe bangasawunaki umsebenti wekushumayela. Watjela bafundzi bakhe kutsi ‘bahlale balindzile.’ (Mat. 24:42) Ngemalanga aNowa, betitinyenti tintfo lebetenta bantfu bangasinaki secwayiso Nowa lebekabatjela sona. Letintfo tingasiphatamisa natsi lamuhla. (Mat. 24:37-39; 2 Phet. 2:5) Kungako sifuna kuhlale sinake umsebenti Jehova lasinike wona.

5. Imisebenti 1:6-8 ichaza kutsi bewutawandza njani umsebenti wekushumayela?

5 Lamuhla, kufanele siwunake kakhulu umsebenti wekushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso. Jesu waphrofetha kutsi balandzeli bakhe bebatawuchubeka bashumayela ngemuva kwekufa kwakhe futsi loko bebatakwenta ngendlela leyendlula leyo lenta ngayo nakasaphila. (Joh. 14:12) Ngemuva kwekufa kwaJesu, labanye bafundzi bakhe babuyela emsebentini wabo wekudweba. Nasekavusiwe, Jesu wenta simangaliso futsi wasita labanye bafundzi bakhe kutsi babambe tinhlanti letinyenti. Nakacedza kwenta lesimangaliso, Jesu wagcizelela kutsi kushumayela nekwenta bafundzi bekubaluleke kakhulu kwendlula nobe ngumuphi lomunye umsebenti. (Joh. 21:15-17) Ngaphambi kwekutsi anyukele ezulwini, Jesu watjela bafundzi bakhe kutsi umsebenti wekushumayela lebekawucalile bewutawandza futsi bewungeke ugcine ka-Israyeli. (Fundza Imisebenti 1:6-8.) Nasekuphele iminyaka letsite, Jesu wenta kutsi umphostoli Johane abone loko lobekutakwenteka “elangeni leNkhosi.” * Kulokunye Johane lakubona, bekungumbono lomangalisako wengilosi lebeyinetindzaba letimnandzi taphakadze futsi itishumayela “kuto tonkhe tive, tinhlanga, tilwimi nebantfu.” (Semb. 1:10; 14:6) Kuyacaca kutsi lamuhla Jehova ufuna sishumayele tindzaba letimnandzi emhlabeni wonkhe, aze atsi sekwanele.

6. Yini lesingayenta kuze sihlale sinake umsebenti wekushumayela?

6 Singahlale sinake umsebenti wekushumayela nasicabanga ngako konkhe Jehova lakwentako kuze asisite. Nasi sibonelo, usinike tincwadzi letibhaliwe naletitfolakala etintfweni tebucwephesha, lokulalelwako nalokubukelwako kanye neMsakato we-JW. Cabanga nje: Ku-website yetfu kutfolakala kwatiswa ngetilwimi letingetulu kwa-1 000! (Mat. 24:45-47) Kulelive lelihlanganiswe tepolitiki, tenkholo netemnotfo, tikhonti taNkulunkulu letingetulu kwetigidzi letingu-8 tinebunye sibili. Nasi sibonelo, ngaLesihlanu, April 19, 2019, boFakazi emhlabeni wonkhe bakhona kubukela i-video lebeyibuketa umbhalo welusuku. Entsambama ngalelolanga bantfu labangu-20 919 041 bahlangana kuze bakhumbule kufa kwaJesu. Kucabanga ngesimangaliso lesisibona senteka emalangeni etfu nekuba yincenye yaso, kusenta sihlale sinake umsebenti weMbuso.

Jesu akazange avume kuphazamiseka nakafakaza ngeliciniso (Buka sigaba 7)

7. Sibonelo saJesu sisita njani kutsi sihlale sinake umsebenti wekushumayela?

7 Lenye indlela lengasisita kutsi sihlale sinake umsebenti wekushumayela, kulandzela sibonelo saJesu. Kute lebekakuvumela kutsi kumphatamise ekwenteni umsebenti wekushumayela. (Joh. 18:37) Akazange alingeke ngesikhatsi Sathane afuna kumnika “yonkhe imibuso yemhlaba kanye nebuhle bayo,” nobe alingeke ngesikhatsi labanye bafuna kumenta inkhosi. (Mat. 4:8, 9; Joh. 6:15) Akazange abe nesifiso sekunjinga nobe esatjiswe kuphikiswa kamatima. (Luk. 9:58; Joh. 8:59) Nangabe kukholwa kwetfu kuvivinywa, kukhumbula seluleko semphostoli Pawula kutasisita sihlale sinake umsebenti wekushumayela. Wakhutsata emaKhristu kutsi alandzele sibonelo saJesu kuze “angetudzinwa bese aphelelwa ngemandla”!—Heb. 12:3.

BANI NESINEKE

8. Yini sineke, futsi kungani sidzingeka kakhulu nyalo?

8 Sineke likhono lekubeka umoya phansi futsi ulindzele simo kutsi sishintje. Sineke sisidzinga etimweni letehlukahlukene. Siyasidzinga nangabe sifuna simo lesimatima kutsi sengce nobe nangabe sekuphele sikhatsi lesidze silindzele kutsi kwenteke intfo lenhle. Umphrofethi Habakhuki bekafisa kutsi budlova lobebenteka kaJuda buphele. (Hab. 1:2) Bafundzi baJesu bebanelitsemba lekutsi uMbuso “utawuvela ngaleso sikhatsi” futsi ubakhulule ekubusweni ngemaRoma. (Luk. 19:11) Silindzele lilanga lapho uMbuso waNkulunkulu utawususa bonkhe bubi emhlabeni futsi uletse umhlaba lomusha lotawube ugcwele bantfu labalalela Nkulunkulu. (2 Phet. 3:13) Kodvwa kufanele sibe nesineke futsi silindzele sikhatsi saJehova lesibekiwe. Ase sicoce ngetindlela Jehova lasifundzisa ngato kutsi sibe nesineke.

9. Ngutiphi tibonelo letikhombisa kutsi Jehova unesineke?

9 Jehova usibekela sibonelo lesihle sekuba nesineke. Waniketa Nowa sikhatsi lesenele sekwakha umkhumbi nesekuba ‘ngumshumayeli wekulunga.’ (2 Phet. 2:5; 1 Phet. 3:20) Jehova walalela ngesikhatsi Abrahama ambuta imibuto leminyenti ngesincumo sakhe sekubhubhisa bantfu lababi baseSodoma naseGomora. (Gen. 18:20-33) Kwaphela sikhatsi lesidze Jehova asibeketelela sive sema-Israyeli lebesingaketsembeki. (Neh. 9:30, 31) Lamuhla, siyabubona bufakazi bekutsi Jehova unesineke njengobe aniketa bonkhe bantfu labadvonsela kuye litfuba lekutsi “baphendvuke.” (2 Phet. 3:9; Joh. 6:44; 1 Thim. 2:3, 4) Sibonelo saJehova sisinika sizatfu lesihle sekuba nesineke njengobe sichubeka sishumayela futsi sifundzisa. Uphindze asifundzise kuba nesineke asebentisa umfanekiso loseVini lakhe.

Njengemlimi losebenta kamatima futsi lonesineke, natsi siyilindzele imiphumela yekusebenta kwetfu (Buka tigaba 10-11)

10. Sisifundzisani sibonelo semlimi lesitfolakala kuJakobe 5:7, 8?

10 Fundza Jakobe 5:7, 8Sibonelo semlimi lohlanyelako sisifundzisa kutsi sibe nesineke. Kuliciniso kutsi letinye tintfo letihlanyelwako tisheshe tikhule. Nobe kunjalo, titjalo letinyenti ikakhulukati leto letikhicita kudla, titsatsa sikhatsi kulungela kuvunwa. Ka-Israyeli sikhatsi sekulima besitsatsa tinyanga letisitfupha. Umlimi bekahlanyela nakucala timvula tekucala tasenkwindla bese uyavuna ngemuva kwetimvula tekugcina tasentfwasanhlobo. (Mak. 4:28) Sitawube sikhombisa kutsi sihlakaniphile nasilingisa sineke salomlimi. Nobe kunjalo, loko ngeke kube melula.

11. Kuba nesineke kungasisita njani nasishumayela?

11 Ngalokuvamile, bantfu labanesono bafuna kubona imiphumela yaloko labakwentako ngaleso sikhatsi. Nangabe sifuna kutsi titjalo tikhule futsi sikuvune loko lesikuhlanyele, kufanele sikunakekele ngaso sonkhe sikhatsi. Kufanele silime, sihlanyele, sihlakule futsi sikunisele loko lesikuhlanyele. Ngako nangabe sifuna kwenta bafundzi kufanele sisebente kamatima. Kutsatsa sikhatsi kutsi sifundzise labo lesifundza nabo liBhayibheli kutsi bangabandlululi futsi babe nelutsandvo. Nangabe sinesineke ngeke siphele emandla ngisho nobe bantfu bangasilaleli. Nangabe labanye bantfu banesifiso sekusilalela nesekufundza, kufanele sichubeke siba nesineke. Ngeke sibaphocelele labo lesifundza nabo liBhayibheli kutsi babe nekukholwa. Ngaletinye tikhatsi, bafundzi baJesu bebangakucondzi loko Jesu lebekakufundzisa. (Joh. 14:9) Kufanele sikhumbule kutsi singahlanyela futsi sinisele, kodvwa nguNkulunkulu lokhulisako.—1 Khor. 3:6.

12. Singakhombisa njani kutsi sinesineke nasishumayela tihlobo tetfu letingasibo boFakazi?

12 Kungaba matima kutsi sibe nesineke nasishumayela tihlobo tetfu letingasibo boFakazi? Umshumayeli 3:1, 7 unesimiso lesingasisita. Utsi: “Kunesikhatsi . . . sekubindza nesikhatsi sekukhuluma.” Kutiphatsa kahle kwetfu kungenta tihlobo tetfu tifune kuwulalela umlayeto wetfu. Kodvwa ngesikhatsi lesifanako, kufanele sihlale sikulungele kutitjela ngaJehova. (1 Phet. 3:1, 2) Kufanele sishumayele futsi sifundzise ngemdlandla, kodvwa kufanele sibe nesineke kubo bonkhe bantfu lokufaka ekhatsi tihlobo tetfu.

13-14. Ngutiphi tibonelo tebantfu lebebanesineke lesingatilingisa?

13 Singafundza kuba nesineke etibonelweni tebantfu lebebanesineke lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini nasetibonelweni talamuhla. Habakhuki bekafuna kutsi buphele bubi, kodvwa wakhombisa kutsi bekanesineke nakatsi: “Ngitawuma embonisweni yami ngibuke.” (Hab. 2:1) Umphostoli Pawula watsi bekafuna kucedza umsebenti wakhe. Nobe kunjalo, ngesineke, wachubeka ‘afakaza ngetindzaba letimnandzi.’—Imis. 20:24.

14 Cabanga nganasi sibonelo salabashadene labaphotfula esikolweni saseGileyadi, labanikwa sabelo sekuyokhonta lapho babancane khona boFakazi, futsi bantfu labanyenti labahlala kulelo live bebangasiwo emaKhristu. Bebabancane kakhulu bantfu lebebafuna kufundza liBhayibheli. Nobe kunjalo labo lebebafundza nabo esikolweni saseGileyadi bebabatfumelela imilayeto lebeyibatjela ngalabo lebebafundza nabo futsi lebebabasitile kutsi babe boFakazi. Kodvwa laba labashadene bachubeka bashumayela ngesineke, ngisho nobe bantfu lebebasensimini yabo bebangalaleli. Ngemuva kwekushumayela iminyaka lengu-8 ensimini lebeyinebantfu labancane labalalelako, ekugcineni bajabula kubona munye walabo lebebabafundzela abhajatiswa. Letibonelo tasendvulo netalamuhla tisifundzisani? Laba labatsembekile abazange bayekele kuba nemdlandla nobe bayekele kusebenta, futsi ekugcineni Jehova wabanika umvuzo ngekuba nesineke kwabo. Shengatsi ‘singabalingisa labo labatfola letetsembiso ngekukholwa nangekubeketela.’—Heb. 6:10-12.

CHUBEKA UNEKUKHOLWA LOKUCINILE

15. Kukholwa kusicinisa njani sifiso setfu sekufuna kushumayela?

15 Siyawukholwa lomlayeto lesiwushumayelako, ngako sifuna kutjela bantfu labanyenti ngawo. Siyatetsemba tetsembiso letiseVini laNkulunkulu. (Hla. 119:42; Isa. 40:8) Sitibonile tiphrofetho teliBhayibheli tigcwaliseka esikhatsini setfu. Sibabonile bantfu bashintja kuphila kwabo ngemuva kwekusebentisa timiso teliBhayibheli. Loku kusenta siciniseke kutsi bantfu kufanele bative letindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu.

16. Ngekusho kweTihlabelelo 46:1-3, kuba nekukholwa kuJehova nakuJesu kusicinisa njani sifiso setfu sekufuna kushumayela?

16 Sinekukholwa kuJehova, longuMtfombo wemlayeto lesiwushumayelako, nakuJesu lonikwe nguJehova lilungelo lekuba yiNkhosi eMbusweni waKhe. (Joh. 14:1) Ngisho nobe kungentekani kitsi, Jehova utawuhlale asiphephelo setfu nemandla etfu. (Fundza Tihlabelelo 46:1-3.) Ngetulu kwaloko, siyaciniseka kutsi Jesu ucondzisa umsebenti wekushumayela asezulwini, asebentisa emandla nelilungelo lalinikwe nguJehova.—Mat. 28:18-20.

17. Shano sibonelo lesikhombisa kutsi kungani kufanele sichubeke sishumayela.

17 Kukholwa kusenta siciniseke kutsi Jehova utayibusisa imetamo yetfu, ayibusise ngisho nangetindlela lebesingakatilindzeli. (Shu. 11:6) Sibonelo saloko kutsi tinkhulungwane tebantfu tiyatibona tincola nematafula lakhangisa tincwadzi tetfu. Iyasebenta yini lendlela lena yekushumayela? Yebo! Umsebenti Wetfu WeMbuso wa-November 2014 wakhuluma ngentfombatana yasenyuvesi lebeyifuna kubhala ngaBoFakazi BaJehova. Lentfombatana beyingalitfoli liHholwa leMbuso kodvwa yabona litafula lebelikhangisa tincwadzi tetfu enyuseni futsi yakutfola kwatiswa lebeyingabhala ngako. Ekugcineni yabhajatiswa futsi nyalo seyilihlahlandlela lelivamile. Tibonelo letinjengaleti tisikhutsata kutsi sichubeke sishumayela ngobe tikhombisa kutsi kusenebantfu labafuna kuva umlayeto weMbuso.

UNGAYEKELI KUSEBENTA

18. Kungani siciniseka kutsi umsebenti wekushumayela ngeMbuso utawuphela ngendlela Jehova lafuna ngayo?

18 Siyaciniseka kutsi umsebenti wekushumayela ngeMbuso, utawuphela ngesikhatsi lesifanele. Cabanga ngaloko lokwenteka ngesikhatsi saNowa. Jehova wakhombisa kutsi tonkhe tintfo utenta ngesikhatsi lesikahle. Jehova wancuma kusesele iminyaka lengu-120 kutsi Zamcolo utawucala nini. Ngemuva kweminyaka leminyenti, Jehova watjela Nowa kutsi akhe umkhumbi. Nowa wachubeka asebenta kamatima iminyaka lengaba ngu-40 nobe 50 ngaphambi kwaZamcolo. Ngisho nobe bantfu bebangamlaleli, wachubeka ashumayela umlayeto losecwayiso kwaze kwaba sikhatsi lapho Jehova angenisa tilwane emkhunjini. Ngesikhatsi lesifanele, “[Jehova] wavala umnyango.”—Gen. 6:3; 7:1, 2, 16.

19. Yini lokufanele siyibuke ngalabovu nangabe singayekeli kusebenta?

19 Ngekushesha, Jehova utasitjela kutsi sekuphelile kushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso. Ngemuva kwaloko, utawubhubhisa lelive lelibi laSathane futsi utawuletsa live lelisha lelitawugcwala bantfu labamlalelako. Kodvwa sisengakefiki leso sikhatsi, shengatsi singalingisa Nowa, Habakhuki kanye labanye labangazange bayekele kusebenta. Shengatsi singahlale sinake umsebenti wekushumayela, sibe nesineke futsi sibe nekukholwa lokucinile kuJehova nasetetsembisweni takhe.

INGOMA 75 “Nangu Mine! Tfuma Mine!”

^ sig. 5 Sihloko lesendlulile sikhutsate bantfu labafundzelwa liBhayibheli kutsi bente lushintjo ekuphileni kwabo futsi bemukele sicelo saJesu sekuba badwebi bebantfu. Kulesihloko, sitawucoca ngetindlela letintsatfu letitawusita bonkhe bamemeteli, labasebasha nalabo lesebanesikhatsi, kutsi bacinise kutimisela kwabo ekushumayeleni ngeMbuso kuze kube ngulapho Jehova atsi sekwanele.

^ sig. 2 INCHAZELO YELIGAMA: Kulesihloko, emavi latsi “ungayekeli kusebenta” asho kutsi kufanele sitimisele kuchubeka sishumayela tindzaba letimnandzi kuze kube ngulapho Jehova atsi sekwanele.

^ sig. 5 ‘Lilanga leNkhosi’ lacala ngesikhatsi Jesu abekwa kutsi abe yiNkhosi nga-1914, futsi litawuchubeka kuze kuphele Kubusa Kweminyaka Leyinkhulungwane.