Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Singakujabulela Kuphila Ngisho Kwamanje

Singakujabulela Kuphila Ngisho Kwamanje

KUPHILA lokute buhlungu, kugula, kuguga, ngisho nekufa kungaba kwako nawe! Nome kunjalo, namuhla kuphila kumatima futsi kugcwele tinkinga. Yini lengakusita kutsi ukujabulele kuphila ngisho kwamanje? LiBhayibheli likuniketa sicondziso lesingakusita uphile imphilo lejabulisako naleyenetisako kwamanje. Cabanga ngaletinye tinkinga tekuphila nekutsi liBhayibheli lingasita njani.

KUTFOLA KWENETISEKA

Seluleko seliBhayibheli: “Indlela leniphila ngayo ayingabi yekutsandza imali, kodvwa yeneliswani tintfo leninato.”Hebheru 13:5.

Namuhla tinyenti tintfo bantfu labatsi kufanele sibe nato. Kepha liBhayibheli litsi “aseneliswe tintfo lesinato.” Kanjani?

Kubalekele ‘kutsandza imali.’ Bantfu badzele kuphila kwabo, imindeni yabo, bangani babo, kutiphatsa, ngisho nesitfunti sabo, ngenca ‘yekutsandza imali.’ (1 Thimothi 6:10) Cabanga lokutidzela lokungaka! Ekugcineni kwako konkhe umuntfu lotsandza imali “akeneliseki.”—Umshumayeli 5:10.

Tsandza bantfu, hhayi tintfo. Kuliciniso kutsi tintfo lesinato tilusito ngalesinye sikhatsi. Kodvwa tintfo lesinato atikwati kusitsandza noma kusibonga, bantfu kuphela labangakhona kwenta njalo. Kuba ‘nemngani weliciniso’ kungasisita senetiseke ekuphileni.—Taga 17:17.

SINGAKUJABULELA KUPHILA NGISHO KWAMANJE NGEKUTSI SILALELE SELULEKO LESISELIBHAYIBHELINI

KUBEKETELELA KUGULA

Seluleko seliBhayibheli: “Kuhlala ujabulile kungumutsi lophilisako.”Taga 17:22.

‘Njengemutsi lophilisako,’ kujabula kungasisita sibeketelele kugula. Kodvwa singajabula njani sigula?

Bonga. Nangabe sihlala sicabanga ngetinkinga tetfu onkhe “emalanga” ngeke ajabulise. (Taga 15:15) Kunaloko, liBhayibheli litsi: “Banini ngulababongako.” (Kholose 3:15) Tifundzise kubonga ngetintfo letinhle lonato, noma titincane kangakanani. Buhle bekushona kwelilanga, umoya loshaya kamnandzi nakushisa lilanga, kumamatseka kwemuntfu lomtsandzako, letintfo tingasiletsela injabulo ekuphileni.

Yentela labanye tintfo letinhle. Ngisho noma imphilo yetfu ibutsakatsaka, “kunenjabulo lenyenti ekupheni kunasekwemukeleni.” (Imisebenti 20:35) Nangabe labanye basibonga ngetintfo lesibentele tona, sitawujabula, singacabangi kakhulu ngetinkinga tetfu. Singenta kuphila kwetfu kujabulise ngekutsi sisite labanye bente kuphila kwabo kujabulise.

KUCINISA UMSHADO

Seluleko seliBhayibheli: “Niciniseke ngetintfo letibaluleke kakhulu.”Filiphi 1:10.

Bantfu labashadile labangacitsi sikhatsi lesinyenti ndzawonye bangalimata umshado wabo. Emadvodza nebafati kufanele bente umshado wabo ube ngulenye yetintfo letita kucala ekuphileni kwabo.

Yentani tintfo ndzawonye. Esikhundleni sekwenta tintfo wedvwana, kungani ningahleli kutenta ndzawonye? LiBhayibheli litsi: “Babili bancono kunamunye.” (Umshumayeli 4:9) Ningapheka ndzawonye, niceceshe umtimba ndzawonye, niphumule ndzawonye, nobe nitijabulise ndzawonye.

Khombisanani kutsi niyatsandzana. LiBhayibheli likhutsata indvodza nemfati kutsi batsandzane futsi bahloniphane. (Efesu 5:28, 33) Kumamatseka, kubambana, nobe kuphatselana tipho letincane kungawucinisa umshado. Kuliciniso kutsi bantfu labashadile kufanele bajabulele bulili nebantfu labashade nabo, hhayi nebantfu labangakashadi nabo.—Hebheru 13:4.