Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Bamtfola Mesiya!

Bamtfola Mesiya!

“Sesimtfolile Mesiya.”​—JOH. 1:41.

1. Yini leyaholela kutsi kushiwo lamavi latsi: “Sesimtfolile Mesiya”?

 JOHANE UMBHABHATISI ume nebafundzi bakhe lababili. Njengobe abona Jesu asondzela, uyababata: “Bukani! Nalo liWundlu laNkulunkulu!” Andreya kanye nalona lomunye umfundzi balandzela Jesu ngaso leso sikhatsi futsi bahlala naye lilanga lonkhe. Ngalelolanga ntsambama, Andreya utfola umnakabo, Simoni Phetro, bese uya naye kuJesu ngemuva kwekumtjela kutsi ‘sebamtfolile Mesiya.’​—Joh. 1:35-41.

2. Sitawuzuza njani ngekuchubeka sihlolisisa tiphrofetho letimayelana naMesiya?

2 Njengobe sikhatsi sichubeka, Andreya, Phetro, kanye nalabanye bebatawuba nesikhatsi lesinyenti sekutihlolela emiBhalweni futsi bamemetele ngekuciniseka kutsi Jesu waseNazaretha unguMesiya lotsenjisiwe. Kukholwa kwetfu eVini laNkulunkulu kanye nakuLogcotjiwe waKhe kutawukhula njengobe sichubeka sihlolisisa tiphrofetho letimayelana naMesiya.

‘Asewubuke, Inkhosi Yakho Iyeta’

3. Ngutiphi tiphrofetho letagcwaliseka ngekungena kwaJesu eJerusalema ngekuncoba lokukhulu?

3 Mesiya abetawungena eJerusalema ngekuncoba lokukhulu. Siphrofetho saZakhariya satsi: “Jabula kakhulu, Ndvodzakati yaseSiyoni! Memeta ngekujabula, Ndvodzakati yaseJerusalema! Ase ubuke, inkhosi yakho ita kuwe, ilungile, futsi iphetse insindziso, ita itfobekile, igibele embongolweni, etikwelitfole lembongolo, inkhonyane yembongolo.” (Zak. 9:9) Umhlabeli wabhala: “Ubusisiwe lotako egameni laSimakadze.” (Hla. 118:26) Jesu abengeke asicindzetele lesicuku sebantfu kutsi sente loko lesakwenta. Nanobe kunjalo, ngesizatfu sekutsi bekugcwaliseka siphrofetho, lokumemeta kwaso ngenjabulo lenkhulu kwatentakalela. Njengobe ufundza lokulandzisa, yetama kubona lesentakalo ngeliso lengcondvo, futsi uve nekujabula lobekukhona.​—Fundza Matewu 21:4-9.

4. Chaza kutsi kwentekani ngesikhatsi kugcwaliseka Tihlabelelo 118:22, 23.

4 Nanobe labanye bangeke bamemukele Jesu nangemuva kwebufakazi bekutsi unguMesiya, uligugu kuNkulunkulu. Njengobe kwabiketelwa, Jesu ‘wedzelelwa’ bantfu labangazange babukholelwe bufakazi. (Isa. 53:3; Mak. 9:12) Nanobe kunjalo, Nkulunkulu waphefumulela umhlabeli kutsi atsi: “Litje lekwakha lelaliwa bakhi, . . . seligucuke laba litje lekusimisa indlu. Loku kwentiwe nguSimakadze.” (Hla. 118:22, 23) Jesu wacondzisa lamavi kubaphikisi benkholo, futsi naPhetro watsi loko kwagcwaliseka kuKhristu. (Mak. 12:10, 11; Imis. 4:8-11) Jesu waba “litje lekusimisa indlu,” lokulibandla lebuKhristu. Nanobe bantfu labangamkhonti Nkulunkulu bangazange bamemukele Jesu, ‘wakhetfwa nguNkulunkulu njengelitje leliligugu.’​—1 Phet. 2:4-6.

Watsengiswa Waphindze Wabalekelwa!

5, 6. Yini leyabiketelwa yaphindze yagcwaliseka mayelana nekutsengiswa kwaMesiya?

5 Kwabiketelwa kutsi Mesiya abetawutsengiswa ngumngani wakhe longaketsembeki. Davide waphrofetha: “Ngisho nemngani wami lengangimetsemba, nalengangidla esitjeni sinye naye, sewungidlangele ngebunyoka nebumbulu.” (Hla. 41:9) Ngetikhatsi tekubhalwa kweliBhayibheli, kudla nemuntfu lotsite bekutsatfwa njengesento sebungani. (Gen. 31:54) Ngako-ke, Judasi Skariyothi bekente sento lesibi kakhulu ngekutsengisa Jesu. Jesu waveta kugcwaliseka kwemavi aDavide lasiphrofetho ngesikhatsi awacondzisa kuloyo lowamtsengisa futsi atjela nebaphostoli bakhe nankha emavi: “Angikhulumi ngani nonkhe; ngiyabati labo lengibakhetsile. Kodvwa kufanele kugcwaliseke umBhalo lotsi: ‘Lowo lodla sinkhwa sami, sewungigucukele, waphambana nami.’”​—Joh. 13:18.

6 Loyo lotawutsengisa Mesiya abetawutfola tinhlavu tesiliva letingu-30—lokuliholo lesigcili! Akhuluma ngekugcwaliseka kwemBhalo waZakhariya 11:12, 13, Matewu watsi Jesu watsengiswa ngemali lencane kakhulu. Kodvwa kungani Matewu atsi lamavi abebiketelwe “ngumphrofethi Jeremiya”? Emalangeni aMatewu, kungenteka kutsi incwadzi yaJeremiya beyibekwe endzaweni yekucala ecenjini letincwadzi teliBhayibheli letihlanganisa incwadzi yaZakhariya. (Catsanisa naLukha 24:44.) Judasi akazange ayisebentise lemali labeyitfole ngebucili, wayisakata phansi ethempelini wase uyatibulala.​—Mat. 26:14-16; 27:3-10.

7. Wagcwaliseka njani umBhalo waZakhariya 13:7?

7 Ngisho nebalandzeli baMesiya bebatawuhlakateka. Zakhariya wabhala: “Shaya umelusi umbulale, timvu tiyawuhlakateka.” (Zak. 13:7) Nga-Nisan 14, 33 C.E., Jesu watjela bafundzi bakhe lamavi: “Nonkhe nitangihlamuka kulobusuku, ngobe umBhalo utsi: ‘Ngitawushaya ngibulale umelusi, umhlambi wetimvu uhlakateke.’” Nguloko kanye lokwenteka, ngobe Matewu watsi ‘bafundzi baJesu bonkhe bamshiya khona lapho, babaleka.’​—Mat. 26:31, 56.

Wamangalelwa Futsi Washaywa Kabuhlungu

8. Incwadzi ya-Isaya 53:8 yagcwaliseka ngaphansi kwatiphi timo?

8 Mesiya abetawuvivinywa aphindze alahlwe ngelicala. (Fundza Isaya 53:8.) Entsatsakusa ya-Nisan 14, onkhe emalunga eSanhedrini ahlangana kute abophe Jesu bese amnikela kuPhontiyuse Philatu, longuLusibalukhulu wemaRoma. Philatu wabuta Jesu imibuto leyehlukehlukene, futsi wamtfola ete licala. Nanobe kunjalo, ngesikhatsi Philatu asafuna kumkhulula, sicuku sebantfu samemeta satsi: “Mbetsele!” Ngemuva kwaloko, sacela kutsi kukhululwe Bharaba, lobekasigebengu. Ngesizatfu sekutsi Philatu abefuna kujabulisa bantfu, wamkhulula Bharaba, futsi wanikela ngaJesu esicukwini kute simbetsele.​—Mak. 15:1-15.

9. Yini leyenteka esikhatsini saJesu levumelana naloko lokwabiketelwa encwadzini yeTihlabelelo 35:11?

9 Bofakazi bemanga bebatawumangalela Mesiya. Umhlabeli Davide watsi: “Kuvumbuka bofakazi labanebudlova, bangibuta tintfo lengingatati.” (Hla. 35:11) Ngekuvumelana naloko lokwashiwo ngulesiphrofetho, “baphristi labakhulu neLiqoqo lonkhe baphenyisisa Jesu bafuna bufakazi lobungemanga, khona batewumlahla ngelicala lekufa.” (Mat. 26:59) Ecinisweni, bantfu “labanyenti baletsa bufakazi bemanga ngaye, kodvwa nalobo bufakazi babo abuzange buhlangane.” (Mak. 14:56) Ngesizatfu sekutsi letitsa taJesu betifuna afe, atizange tibe nendzaba nekutsi lobufakazi lobebuletfwa ngulabantfu bungemanga.

10. Chaza kutsi Isaya 53:7 wagcwaliseka njani.

10 Mesiya abengeke asho lutfo kulabo labebammangalela. Isaya waphrofetha: “Yacindzetelwa, yahlushwa, kodvwa ayizange iwuvule umlomo wayo; yaba njengelizinyane lemvu leliyiswa ekuhlatjweni, nanjengemvu lebindzile embikwebahhuli bayo, nayo ayizange iwuvule umlomo wayo.” (Isa. 53:7) “Ngesikhatsi baphristi labakhulu netibondza bametfwesa emacala,” Jesu akazange aphendvule. Philatu wambuta: “Awuweva yini lamacala langaka labakubeka wona?” Ngisho nalapho, Jesu “akazange amphendvule, ngisho nangalinye nje. Lusibalukhulu wamangala kakhulu.” (Mat. 27:12-14) Jesu akazange abaphindzisele ngenhlamba labantfu labebammangalela.​—Rom. 12:17-21; 1 Phet. 2: 23.

11. Yini leyenteka lebeyigcwalisa siphrofetho lesiku-Isaya 50:6 kanye naMikha 5:1?

11 Isaya waphrofetha ngekutsi Mesiya abetawushaywa kabuhlungu. Wabhala: “Nganikela ngemhlane wami kulabo labebangishaya, ngabanika tihlatsi labo lababengidvonsa ngesilevu. Angizange ngibufihle buso bami ekuphukutweni nasekukhafulelweni ngematse.” (Isa. 50:6) NaMikha wabiketela: “Bayoshaya umehluleli waka-Israyeli ngendvuku esihlatsini.” (Mik. 5:1, NW.) Agcizelela kugcwaliseka kwaletiphrofetho, Makho watsi: “Labanye bamkhafulela ngematse [Jesu], bammbonya buso bakhe, bamshaya batsi: “Phrofetha!” Nabogadzi imbala bammukula.” Waphindze watsi emasotja “abehle amshaya enhloko ngendvuku yenhlangamlambo, amkhafulele ngematse, aguce embikwakhe [ngekumedzelela] amkhotsamele.” (Mak. 14:65; 15:19) Nangetulu kwako konkhe loku, Jesu akazange ente lutfo lobelungenta lesimo sibe sibi kakhulu.

Wetsembeka Kwate Kwaba Sekufeni

12. Tihlabelelo 22:16 kanye na-Isaya 53:12 tagcwaliseka njani kuJesu?

12 Tici letimayelana nekubetselwa kwaMesiya tabiketelwa. Umhlabeli Davide watsi: “Nesicumbi salababi singitungeletile, singibhobose tandla netinyawo.” (Hla. 22:16) Ngesikhatsi Makho akhuluma ngesehlakalo lesatiwa bafundzi beliBhayibheli labanyenti, watsi: “Bekuli-awa lemfica ekuseni nababetsela Jesu.” (Mak. 15:25) Bekubiketelwe nekutsi Mesiya abetawubalwa kanye netoni. Isaya wabhala: “Yatfululela kuphila kwayo ekufeni, yabalwa kanye netoni.” (Isa. 53:12) Loku kwagcwaliseka ngesikhatsi ‘abetselwa kanye netigebengu letimbili, lesinye singesekudla, lesinye singesancele’ sakhe.​—Mat. 27:38.

13. Incwadzi yeTihlabelelo 22:7, 8 yagcwaliseka ngayiphi indlela kuJesu?

13 Davide wabiketela kutsi Mesiya abetawedzelelwa. (Fundza Tihlabelelo 22:7, 8.) Jesu wedzelelwa ngesikhatsi abetselwe esigodvweni sekuhlushwa. Matewu watsi: “Bantfu lababendlula lapho babemetfuka banikine tinhloko, batsi: ‘Wena lobhidlita lithempeli uphindze ulakhe ngemalanga lamatsatfu! Tisindzise phela, nangabe uyiNdvodzana yaNkulunkulu! Yehla lapho [esigodvweni sekuhlushwa]!’” Ngendlela lefananako, nebaphristi labakhulu, tati temtsetfo kanye netibondza bamphukuta batsi: “Wabasindzisa labanye, kodvwa yena angeke atisindzise! Kantsi akasiyo iNkhosi yema-Israyeli yini? Akehle phela! Nangabe angehla [kulolugodvo lwekuhlushwa], sitawukholwa nguye! Wetsembele kuNkulunkulu. Akamehlise phela loNkulunkulu wakhe namtsandza! Ngobe watsi: ‘NgiyiNdvodzana yaNkulunkulu.’” (Mat. 27:39-43) Nangetulu kwako konkhe loku, Jesu wachubeka anemoya lophansi. Usibonelo lesihle kakhulu kitsi!

14, 15. Chaza indlela lesagcwaliseka ngayo siphrofetho lesimayelana nengubo yaMesiya kanye naleso sekunatsiswa kwakhe liwayini lelimunyu.

14 Ingubo yaMesiya beyitawukwentiwa inkatho. Umhlabeli wabhala: “Behlukaniselana ngetimphahla tami, bentelane inkatho ngengubo yami.” (Hla. 22:18) Nguloko kanye lokwenteka, ngobe ngesikhatsi emasotja aseRoma ‘sekambetsele Jesu, ase enta inkatho, ehlukaniselana ngetingubo takhe.’​—Mat. 27:35; fundza Johane 19:23, 24.

15 Mesiya bekatawuniketwa liwayini lelimunyu kanye nenyongo. Umhlabeli watsi: “Bangiphakela inyongo esikhundleni sekudla; ekomeni kwami banginatsisa liwayini lelimunyu.” (Hla. 69:21) Siyati kutsi lesiphrofetho sagcwaliseka, ngobe Matewu uyasitjela: “Lamnatsisa [Jesu] liwayini lelalibhicwe nenyongo; watsi kube alive walala, wangete walinatsa.” Ngekuhamba kwesikhatsi, “lomunye wabo wagijima masinyane waya kuye nesiponji, wasenya ewayinini lelimunyu, wasihloma elutsini lwemhlanga wetama kumnatsisa.”​—Mat. 27:34, 48.

16. Chaza kutsi sagcwaliseka njani siphrofetho lesikuTihlabelelo 22:1.

16 Bekutawubonakala shengatsi Nkulunkulu umlahlile Mesiya. (Fundza Tihlabelelo 22:1.) Njengobe bekuphrofethiwe, “Ngalelo awa [cishe ngensimbi yesitsatfu ntsambama] Jesu wakhala ngelivi lelikhulu, watsi: ‘Eloyi! Eloyi! Lama sabakthani?’ lokusho kutsi: ‘Nkulunkulu wami! Nkulunkulu wami! Ungishiyelani?’” (Mak. 15:34) Jesu abengakaphelelwa kukholwa labenako kuBabe wakhe wasezulwini. Nkulunkulu washiya Jesu ngekutsi asuse sivikelo sakhe kuye kute bucotfo baKhristu buvivinywe ngalokugcwele. Kukhala kwaJesu ngalendlela kwagcwalisa siphrofetho lesikuTihlabelelo 22:1.

17. UmBhalo waZakhariya 12:10 kanye neTihlabelelo 34:20 wagcwaliseka njani?

17 Mesiya abetawugwazwa, kodvwa ematsambo akhe abengeke ephulwe. Takhamuti taseJerusalema ‘betiyombuka lowo letamgwaza.’ (Zak. 12:10) Ngetulu kwaloko, Tihlabelelo 34:20 titsi: “[Nkulunkulu] alondvolote onkhe ematsambo akhe, kungephuki ngisho nobe linye.” Kuze afakazele lamaphuzu, umphostoli Johane wabhala: “Lomunye wemasotja wagwaza Jesu emhlubulweni, masinyane nje kwageleta emanti nengati. Lona lowakubona loko [Johane] wafakaza ngako. Siyati futsi kutsi loko labekusho kuliciniso . . . Ngobe loko kwenteka kuze kugcwaliseke umBhalo lotsi: ‘Kute nobe linye litsambo lakhe leliyakwephulwa.’ Kukhona nalomunye umBhalo lotsi: ‘Bayawumbuka lowo labamgwaza.’”​—Joh. 19:33-37.

18. Kwenteka njani kutsi Jesu angcwatjwe netinjinga?

18 Mesiya abetawungcwatjwa netinjinga. (Fundza Isaya 53:5, 8, 9.) Entsambama nga-Nisan 14, “kwefika Josefa labeyinjinga yase-Arimathiya,” waya kuPhilatu wayewucela sidvumbu saJesu, futsi sicelo sakhe semukelwa. Matewu uchubeka alandzisa: “Ngako Josefa wasitsatsa lesidvumbu, wasigocota ngendvwangu lenhle, yelineni lecolisakele, wasibeka ethuneni lelisha labesandza kuligubha edvwaleni. Wase ugicitela litje lelikhulu emnyango walelithuna wavala ngalo, wesuka wahamba.”​—Mat. 27:57-60.

Halalisela Inkhosi LenguMesiya!

19. Yini leyenteka kute kugcwaliseke siphrofetho lesikuTihlabelelo 16:10?

19 Mesiya abetawuvuswa. Davide wabhala: “Ngobe [Jehova] ungeke uvume kungiyekelela endzaweni yalabafile.” (Hla. 16:10) Cabanga indlela labamangala ngayo besifazane labaya ethuneni lebekungcwatjwe kulo sidvumbu saJesu. Batitsela etikwengilosi, leyatsi: “Ningesabi! Nifuna Jesu waseNazaretha lona bekabetselwe [esigodvweni sekuhlushwa]. Uvusiwe ekufeni, akasekho lapha. Nasi sikhundla lapho bebambeke khona.” (Mak. 16:6) Esicukwini sebantfu lebesikhona ngeliPhentekhoste la-33 C.E., umphostoli Phetro watsi: “Davide abekubone kucala kuvuka kwaKhristu ekufeni nakatsi: ‘Akayekelwanga endzaweni yalabafile, nemtimba wakhe awuzange ubole ethuneni.’” (Imis. 2:29-31) Nkulunkulu akakuvumelanga kutsi sidvumbu seNdvodzana yakhe letsandzekako sibole. Ngetulu kwaloko, Jesu wavuselwa ekuphileni kwemoya ngendlela lemangalisako.​—1 Phet. 3:18.

20. Siphrofetho sekubusa kwaMesiya sagcwaliseka njani?

20 Njengobe bekuphrofethiwe, Nkulunkulu watsi Jesu uyiNdvodzana yakhe. (Fundza Tihlabelelo 2:7; Matewu 3:17.) Sicumbi sebantfu sahalalisela Jesu kanye nekufika kweMbuso, futsi natsi sikhuluma ngenjabulo ngaye kanye nekubusa kwakhe lokunetibusiso. (Mak. 11:7-10) Madvutane, Khristu utawucedza titsa takhe njengobe ‘amele liciniso, futsi avikele kulunga.’ (Hla. 2:8, 9; 45:1-6) UMbuso wakhe utawuletsa kuthula kanye nemphilo lenhle emhlabeni wonkhe. (Hla. 72:1, 3, 12, 16; Isa. 9:6, 7) Sijabula kakhulu ngekumemetela lamaciniso njengaboFakazi BaJehova, iNdvodzana yakhe leseyibusa ezulwini njengeNkhosi lenguMesiya!

Ungaphendvula Njani?

• Jesu watsengiswa waphindze wabalekelwa njani?

• Ngutiphi letinye tici lokwaphrofethwa ngato mayelana nekubetselwa kwaJesu Khristu?

• Kungani uciniseka ngalokugcwele kutsi Jesu unguMesiya lotsenjisiwe?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 13]

Kungena kwaJesu eJerusalema ngekuncoba lokukhulu kugcwalisa tiphi tiphrofetho?

[Titfombe ekhasini 15]

Jesu wafela tono tetfu, futsi nyalo sewubusa njengeNkhosi lenguMesiya