Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Jehova—‘UnguNkulunkulu Wekuthula’

Jehova—‘UnguNkulunkulu Wekuthula’

“Nkulunkulu wekuthula akabe nani nonkhe.”​—ROM. 15:33.

1, 2. Ngusiphi simo lesishubile lesichazwe kuGenesisi sehluko 32 kanye na-33, futsi waba yini umphumela?

 KUSENDZAWENI lebitwa ngekutsi yiPheniyeli, lesedvute neJabhoki, emphumalanga yemfula iJordane. Esawu sewuvile kutsi Jakobe liphahla lakhe, sewubuyela ekhaya. Nanobe sekwendlule iminyaka lengu-20 Esawu atsengisa butubulo bakhe, Jakobe uyesaba ngobe ucabanga kutsi umnakabo usafuna kumbulala. Esawu uhamba nemadvodza langu-400 njengobe ayewuhlangabeta umnakabo lese kunesikhatsi amgcina. Jakobe ucabanga kutsi kungenteka Esawu angamemukeli kahle, ngesizatfu saloko utfumela tinceku takhe kutsi tihambise tipho titiyise kuye, imfuyo lengetulu kwa-550. Jakobe utjela letinceku takhe kutsi tibofike titjele Esawu kutsi letipho tivela kumnakabo.

2 Ekugcineni, lilanga lebelilindzelwe liyefika. Njengobe Jakobe asondzela ku-Esawu ngesibindzi, ufike akhotsame emhlabatsini​—hhayi kanye kuphela, kodvwa kasikhombisa. Ngekwenta kanjalo, Jakobe utsatsa sinyatselo lesibalulekile sekutsambisa inhlitiyo yemnakabo. Abethandaze kuJehova wamcela kutsi amsindzise esandleni sa-Esawu. Jehova wawuphendvula yini umthandazo wakhe? Yebo. LiBhayibheli liyasitjela: “Esawu wagijima wamhlangabeta, wafike wamgona ngemikhono, wamanga.”​—Gen. 32:11-20; 33:1-4.

3. Yini lesiyifundza endzabeni yaJakobe kanye na-Esawu?

3 Indzaba yaJakobe kanye na-Esawu isikhombisa sidzingo sekwenta imetamo lemikhulu kanye nalephatsekako kute sikwati kulungisa tinkinga letingase tivele emkhatsini wetfu nemaKhristu lesinawo ebandleni. Jakobe abetimisele kwakha kuthula emkhatsini wakhe na-Esawu, hhayi ngobe bekunalokutsite lokubi labakwentile, nobe kutsi bekufanele acolise kumnakabo. Phela ngu-Esawu lowadzelela lilungelo lakhe lebutubulo, walitsengisela Jakobe kute amuphe sitjulo. (Gen. 25:31-34; Heb. 12:16) Nanobe kunjalo, indlela Jakobe lenta ngayo ngesikhatsi ayohlangana na-Esawu, iveta lizinga lokufanele sitimisele ngalo kulondvolota kuthula emkhatsini wetfu nebazalwane betfu. Lendzaba iphindze isikhombise kutsi Nkulunkulu weliciniso uyayibusisa imetamo lesiyentako kute sibe nekuthula nalabanye. LiBhayibheli linaletinye tibonelo letinyenti letisivetela indlela lesingakulondvolota ngayo kuthula nalabanye.

Sibonelo Lesihle Kakhulu Lesisikhutsatako

4. Yini Nkulunkulu layihlela kute asindzise bantfu esonweni kanye nasekufeni?

4 Sibonelo lesihamba embili semuntfu lokwati kulondvolota kuthula nguJehova​—‘longuNkulunkulu wekuthula.’ (Rom. 15:33) Cabanga ngako konkhe Jehova lakwentile kute asente sikwati kuba nebuhlobo lobuhle naye. Njengobe siyintalo ya-Adamu na-Eva lenesono, kuyasifanela kutfola “inkhokhelo yesono.” (Rom. 6:23) Kodvwa ngesizatfu sekutsi uyasitsandza, Jehova wente luhlelo lwekutsi sisindze ngekutfumela iNdvodzana yakhe letsandzekako kutsi utewutalwa lapha emhlabeni njengemuntfu. NaleNdvodzana yakujabulela kwenta loko lebeyitfunywe kona. Yavuma kubulawa titsa taNkulunkulu. (Joh. 10:17, 18) Nkulunkulu weliciniso wayivusa iNdvodzana yakhe letsandzekako, futsi ngemuva kwaloko yaniketa Babe wayo linani lengati yayo, lebelitawuba sihlengo sekusindzisa tonkhe toni letiphendvukako kute tingakutfoli kufa kwaphakadze.​—Fundza Hebheru 9:14, 24.

5, 6. Ingati yaJesu leyacitseka ibutsintsa ngayiphi indlela buhlobo lobalimala emkhatsini waNkulunkulu kanye nebantfu labanesono?

5 Umhlatjelo wesihlengo weNdvodzana yaNkulunkulu ubutsintsa ngayiphi indlela buhlobo lobalimala emkhatsini waNkulunkulu kanye nebantfu labanesono? Isaya 53:5 utsi: “Sijeziso saba setikwayo, kuze tsine sibe nekuthula; ngemanceba emivimbo yayo siyaphiliswa tsine.” Kunekutsi batsatfwe njengetitsa taNkulunkulu, bantfu labalalelako bangajabulela buhlobo lobunekuthula naye. “Ngengati yaJesu sinekuhlengwa nekutsetselelwa kwetono.”​—Ef. 1:7.

6 LiBhayibheli litsi: “Kwakuyintsandvo nenjongo yaNkulunkulu, kutsi ahlale kuJesu.” Loku bekubangelwa kutsi Khristu nguye lobekatawugcwalisa injongo yaNkulunkulu. Iyini injongo yaJehova? Ikutsi “abuyisane netintfo tonkhe . . . ngengati” yaJesu Khristu leyacitseka. ‘Tintfo tonkhe’ Nkulunkulu laba nebuhlobo lobunekuthula nato, ‘tintfo letisezulwini kanye naletisemhlabeni.’ Tiyini letintfo?​—Fundza Kholose 1:19, 20.

7. Tiyini ‘tintfo letisezulwini kanye naletisemhlabeni’ letiba nebuhlobo lobunekuthula naNkulunkulu?

7 Ngesizatfu sesihlengo, emaKhristu lagcotjiwe sekutsiwa ‘alungile’ njengemadvodzana aNkulunkulu, futsi ‘asanekuthula naye.’ (Fundza Roma 5:1.) LiBhayibheli liwabita ngekutsi ‘tintfo letisezulwini’ ngobe anelitsemba lekuphila ezulwini futsi ‘atawubusa etikwemhlaba wonkhe’ njengebaphristi baNkulunkulu. (Semb. 5:10) Ngakulokunye, ‘tintfo letisemhlabeni’ tisho bantfu labaphendvukile, labatawuphila phakadze emhlabeni.​—Hla. 37:29.

8. Kukutsintsa ngayiphi indlela kucabangisisa ngaloko Jehova lakwenta kute bantfu babe nekuthula naye?

8 Aveta kubonga lokukhulu labenako ngesizatfu salesipho lesivela kuJehova, Pawula wabhalela emaKhristu lagcotjiwe ase-Efesu: “Nkulunkulu, locebile ngesihawu sakhe . . . , nome sasesifile ngetiphambuko tetfu, wasiphilisa kanye naKhristu. Nisindziswe ngemusa waNkulunkulu.” (Ef. 2:4, 5) Ngisho nobe sinelitsemba lekuphila ezulwini nobe emhlabeni, simbonga kakhulu Nkulunkulu ngemusa wakhe lomkhulu lasivetela wona. Tinhlitiyo tetfu tigcwala kubonga nasicabangisisa ngaloko Jehova lakwenta kute bantfu babe nekuthula naye. Nakwenteka kuvela simo lesihlasela kuthula kwelibandla, akukafaneli yini kutsi kubonga lesinako ngesibonelo saNkulunkulu kusente silondvolote kuthula?

Lesikufundza Esibonelweni sa-Abrahama Na-Isaka

9, 10. Abrahama wakhombisa njani kutsi utsandza kuthula ngesikhatsi acatulula inkinga yekungevami emkhatsini webelusi bakhe kanye nebaLoti?

9 LiBhayibheli lisho naku lokulandzelako nga-Abrahama: “‘Abrahama wakholwa Nkulunkulu; ngenca yekukholwa kwakhe Nkulunkulu wamemukela njengemuntfu lolungile,’ wase ubitwa ngekutsi: ‘Ungumngani waNkulunkulu.’” (Jak. 2:23) Kukholwa kwa-Abrahama kwabonakala kahle ngekutsi asebentelane nalabanye ngekuthula. Nasi sibonelo: Ngesikhatsi imihlambi yakhe yetinkhomo, timbuti kanye neyetimvu ikhula, kwavela kucabana emkhatsini webelusi bakhe kanye nebaLoti. (Gen. 12:5; 13:7) Likhambi laleyonkinga bekutawuba kutsi Abrahama kanye naLoti behlukane. Abrahama bekatawuyicatulula njani lendzaba leyincelencele kangaka? Kunekutsi asebentise budzala kanye nesikhundla sakhe lesivela kuNkulunkulu kuze atjele Loti lobekufanele akwente, wakhetsa kwakha kuthula.

10 Abrahama watjela Loti naku lokulandzelako: “Tsine nawe sitihlobo. Ngako-ke akukafaneli kutsi sicabane ngenca yekucabana kwebelusi betfu. Angitsi uyalibona lonkhe lelive? Asehlukane. Nawukhetsa kuya ngesancele, mine ngitakuya ngesekudla; nawukhetsa kuya ngesekudla, mine ngitakuya ngesancele.” Loti wakhetsa indzawo levundze kakhulu, kodvwa loko akuzange kumphatse kabi Abrahama. (Gen. 13:8-11) Ngemuva kwaloko, ngesikhatsi Loti atfunjwa titsa letinebudlova, Abrahama akazange akungabate kuyewumsita.​—Gen. 14:14-16.

11. Abrahama wakutfutfukisa njani kuthula kubomakhelwane bakhe labangemaFilisti?

11 Cabanga nangendlela Abrahama lakutfutfukisa ngayo kuthula nabomakhelwane bakhe labangemaFilisti eveni laseKhenani. EmaFilisti ‘abechwage’ umtfombo wemanti lobewugujwe tinceku takhe eBherisheba. Lendvodza lebeyenyule indvodzana yemnakabo enkingeni ngekuncoba emakhosi lamane labeyitfumbile, beyitakwenta njani kuloko? Kunekutsi alwe kute atsatse lomtfombo wakhe, Abrahama wakhetsa kungasho lutfo ngalendzaba. Ngekuhamba kwesikhatsi, inkhosi yemaFilisti yeta ku-Abrahama itewukwenta sivumelwane sekuthula naye. Abrahama waze waveta ludzaba lwekwemukwa kwakhe umtfombo wemanti ngemuva kwekutsi inkhosi yemaFilisti seyimente wafunga kutsi abetawusiphatsa ngekuthula situkulwane senkhosi. Inkhosi yamangala kakhulu ngaloko, yase ibuyisela lomtfombo ku-Abrahama. Abrahama wachubeka ahlala ngekuthula nebantfu bakuleyo ndzawo, njengemchamuki.​—Gen. 21:22-31, 34.

12, 13. (a) Isaka wasilingisa njani sibonelo seyise? (b) Jehova wambusisa njani Isaka ngesizatfu sekutfutfukisa kwakhe kuthula?

12 Isaka, indvodzana ya-Abrahama walingisa uyise ngekutfutfukisa kuthula. Loko kuvetwa kahle yindlela lasebentelana ngayo nemaFilisti. Ngesizatfu sekubhoka kwesomiso endzaweni labekuyo, Isaka wakhetsa kuhamba nemndeni wakhe enyakatfo neBheri-lahayi-royi lobekuyindzawo lelugwadvule yaseNegevu, aye endzaweni levundzile yemaFilisti eGerari. Kuleyondzawo, Jehova wabusisa Isaka ngekudla lokuyinala futsi wandzisa nemfuyo yakhe. EmaFilisti acala kumfela umona. Ngesizatfu sekutsi lamaFilisti bekangafuni kubona Isaka ahluma njengeyise, atsatsa lemitfombo yemanti lebeyimbiwe tinceku teyise Abrahama. Ekugcineni, inkhosi yemaFilisti yatjela Isaka kutsi ‘ahambe eveni labo.’ Ngesizatfu sekutsi Isaka abenekuthula, wavele wenta njalo.​—Gen. 24:62; 26:1, 12-17.

13 Ngemuva kwekutsi Isaka asatfutsile, belusi bakhe bemba lomunye umtfombo wemanti. Nanobe kunjalo, belusi labangemaFilisti batsi lomtfombo bewumbiwe ngibo. Njenga-Abrahama uyise, Isaka akazange alwe nabo. Kunaloko, waphindze wemba lomunye umtfombo. Kodvwa emaFilisti aphindze enta lokufananako, atsi lomtfombo ngewawo. Kute atfutfukise kuthula kanye nawo, Isaka waphindze watfutsela kulenye indzawo. Kuleyondzawo, tinceku takhe tafike temba umtfombo wemanti lawetsa libito watsi yiRehobothi. Ngekuhamba kwesikhatsi, watfutsela endzaweni levundze kakhudlwana yaseBherisheba, lapho Jehova ambusisa khona waphindze watsi kuye: “Ungesabi, ngobe nginawe, ngiyakukubusisa ngandzise titukulwane takho ngenca yenceku yami Abrahama.”​—Gen. 26:17-25.

14. Isaka wakhombisa njani kutsi unekuthula ngesikhatsi inkhosi yemaFilisti imvakashele kute yente sivumelwane sekuthula naye?

14 Kuliciniso kutsi Isaka abenawo emandla ekulwela lilungelo lakhe lekusebentisa yonkhe lemitfombo lebeyigujwe tinceku takhe. Inkhosi yemaFilisti kanye netinceku tayo yefika kuye itewumvakashela eBherisheba futsi yacela kwenta sivumelwane sekuthula naye, yatsi: “Manje sekusikhanyele kutsi Simakadze unawe.” Nanobe kunjalo, kute alondvolote kuthula, Isaka wakhetsa kutfutsa tikhatsi letinyenti kunekutsi alwe. Nakuloku, njengobe inkhosi yemaFilisti ifikile, Isaka wakhombisa kutsi ungumuntfu lotsandza kuthula. Kulandzisa kuyachaza: “Isaka wase ubentela lidzili; badla banatsa. Ekuseni kuseluvivi ngakusasa bavuka benta sivumelwane lomunye kulomunye, basibeka luphawu ngesifungo. Isaka wabavalelisa, bahamba ngekuthula.”​—Gen. 26:26-31.

Lesikufundza Endvodzaneni YaJakobe Labeyitsandza Kakhulu

15. Yini leyabangela bomnakabo Josefa kutsi bangakhulumi kahle naye?

15 Indvodzana ya-Isaka lenguJakobe yakhula yaba “yindvodza lengasoleki.” (Gen. 25:27, NW.) Njengobe kuvetiwe ekucaleni kwalesihloko, Jakobe watsatsa sinyatselo kucala sekwakha kuthula nemnakabo Esawu. Asingabati kutsi Jakobe wazuza esibonelweni sababe wakhe Isaka, sekutfutfukisa kuthula. Kutsiwani ngemadvodzana aJakobe? Emadvodzaneni akhe langu-12, Jakobe abetsandza kakhulu Josefa. Josefa bekayindvodzana lelalelako kanye nalehloniphako, futsi bekayentisisa imisebenti labeyiniketwe nguyise. (Gen. 37:2, 14) Nanobe kunjalo, bomnakabo labadzala baba nemona kangangekutsi baze bangakhulumi kahle naye. Ngelunya, bamtsengisela ebugcilini baphindze bayenga babe wabo ngekumenta akholwe kutsi Josefa ubulawe silo sasendle.​—Gen. 37:4, 28, 31-33.

16, 17. Josefa wakukhombisa njani kutsi abenekuthula kubomnakabo?

16 Jehova wamsekela Josefa. Ngemuva kwesikhatsi, Josefa waba ngundvunankhulu waseGibhithe, alandzela Faro ngemandla ekubusa. Kuvela kwesomiso lesikhulu kwaletsa bomnakabo Josefa eGibhithe, futsi behluleka kumbona ngesizatfu setembatfo takhe taseGibhithe labetigcokile. (Gen. 42:5-7) Bekungaba lula kakhulu kutsi Josefa aphindzisele kuphatfwa kabi lobekwentiwe bomnakabo kuye nakuyise. Kunekutsi aphindzisele, Josefa wetama kwakha kuthula nabo. Kwatsi nakumkhanyela kutsi bomnakabo sebaphendvukile, wativeta kubo ngekutsi atsi: “Ningakhatsateki futsi ningahlupheki ngekutsi nangitsengisa la. Empeleni nguNkulunkulu lowangitfumela kutsi ngite kulendzawo.” Ngemuva kwaloko, wanga bomnakabo, futsi wakhala.​—Gen. 45:1, 5, 15.

17 Ngemuva kwekushona kwababe wabo Jakobe, bomnakabo Josefa bacabanga kutsi kungenteka Josefa atiphindziselele kubo. Ngesikhatsi baveta kwesaba kwabo, Josefa “wakhala” nakeva loko wase uphendvula utsi: “Ningesabi. Nine nebantfwabenu ngitaniphatsa ngetandla letifutfumele.” Josefa lobekatsandza kuthula “wabanika siciniseko, tinhlitiyo tabo tadvudvuteka.”​—Gen. 50:15-21.

“Kwabhalelwa Kufundzisa Tsine”

18, 19. (a) Uzuze njani ngekucabangela tibonelo tebantfu labanekuthula lokucocwe ngabo kulesihloko? (b) Yini lokutawucocwa ngayo esihlokweni lesilandzelako?

18 Pawula wabhala: “Konkhe kwasendvulo lokusemBhalweni kwabhalelwa kufundzisa tsine, kuze sibe nelitsemba lelingumphumela wekubeketela newekucinisela lesikutfola kulowo mBhalo.” (Rom. 15:4) Sizuze njani ngekucabangela sibonelo lesitendlula tonkhe saJehova kanye nekulandzisa lokusemiBhalweni kwa-Abrahama, Isaka, Jakobe kanye naJosefa?

19 Kukhombisa kubonga kuJehova ngaloko lasentele kona kute alungise buhlobo betfu naye lobebonakele kanye nekuba kwetfu nesono, akusibangeli yini kutsi sifise kutfutfukisa kuthula nasisebentelana nalabanye? Sibonelo sa-Abrahama, Isaka, Jakobe kanye nesaJosefa siveta kutsi batali bangenta lokukhulu ekucecesheni bantfwana babo. Ngetulu kwaloko, lokulandzisa kuveta kutsi Jehova uyayibusisa imetamo yalabo labafuna kuba nekuthula nalabanye. Kungaleso sizatfu Pawula achaza Jehova ngekutsi ‘nguNkulunkulu wekuthula.’ (Fundza Roma 15:33; 16:20.) Esihlokweni lesilandzelako sitawuhlola sizatfu lesenta Pawula wagcizelela sidzingo sekuphishanekela kuthula kanye nendlela lesingakutfutfukisa ngayo.

Ufundzeni?

• Jakobe wakutfutfukisa njani kuthula ngesikhatsi atewuhlangana na-Esawu?

• Kukutsintse njani loko lokwentiwa nguJehova kute bonkhe bantfu babe nekuthula naye?

• Yini loyifundzile esibonelweni sa-Abrahama, Isaka, Jakobe kanye naJosefa mayelana nekutfutfukisa kuthula?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Titfombe emakhasini 23]

Ngusiphi sinyatselo lesimcoka lesatsatfwa nguJakobe kute akhe kuthula emkhatsini wakhe na-Esawu?