Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Phishanekela Kuthula

Phishanekela Kuthula

“Ngako-ke asiphishanekele tintfo letiletsa kuthula.”​—ROM. 14:19, NW.

1, 2. Kungani boFakazi BaJehova bajabulela kuba nekuthula emkhatsini wabo?

 KUTHULA kweliciniso kuyimvela kancane lamuhla. Ngisho nebantfu besive sinye, labakhuluma lulwimi lunye bavame kwehlukana ngesizatfu senkholo, tembangalive kanye nesetenhlalo. Ngalokuphambene naloko, bantfu baJehova banebunye nangetulu kwekutsi bachamuka ‘etiveni tonkhe, emindenini yonkhe kanye nasemaveni onkhe nasetilimi tonkhe.’​—Semb. 7:9.

2 Lesimo sekuthula lesikhona emkhatsini wetfu asizange sitentakalele. Ngalokuyinhloko, sivetwe kutsi “sesinekuthula naNkulunkulu” ngesisekelo sekukholwa yiNdvodzana yakhe​—inganti yayo leyacitseka kute imbonye tono tetfu. (Rom. 5:1; Ef. 1:7) Ngetulu kwaloko, Nkulunkulu weliciniso uniketa tinceku takhe letetsembekile umoya longcwele kanye netitselo tawo letifaka ekhatsi kuthula. (Gal. 5:22) Lesinye sizatfu lesisenta sibe nekuthula kutsi ‘asisibo belive.’ (Joh. 15:19) Asilutsatsi luhlangotsi etindzabeni tembangalive. Ngesizatfu sekutsi ‘sesikhandze tinkemba satenta taba ngemakhuba,’ asisabi nencenye etimphini telive letfu nobe takulamanye emave.​—Isa. 2:4.

3. Kuthula lesinako kungasenta sijabulele ini, futsi yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

3 Luhlobo lwekuthula lesinalo lusho lokungetulu kwekumane nje sibalekele kulimata bazalwane betfu. Nanobe emabandla aboFakazi BaJehova lesikhonta kuwo angase akhiwe bantfu labanebuve lobungafanani futsi labanemasiko lehlukene, kodvwa ‘bayatsandzana.’ (Joh. 15:17) Kuthula lesinako kusibangela kutsi ‘sente lokuhle kubo bonkhe bantfu, ikakhulu kubendlu yaketfu yekukholwa.’ (Gal. 6:10) Lipharadisi letfu lakamoya lelinekuthula liyintfo lesifuna kuyitsatsa njengalebalulekile siphindze siyivikele. Kwanyalo, ase sihlole tindlela lesingakuphishanekela ngato kuthula ebandleni.

Nasikhubeka

4. Yini lokufanele siyente kute siphishanekele kuthula nasone lotsite?

4 Umfundzi Jakobe wabhala: “Sonkhe siphosisa ngetindlela letinyenti; nakukhona longaphosisi ngekukhuluma, lowo uphelele ngempela.” (Jak. 3:2) Ngako-ke, kufanele sikulindzele kutsi ngaletinye tikhatsi kutawuvela kungevani kanye nekucabana emkhatsini wetfu nalesikholwa nabo. (Fil. 4:2, 3) Nanobe kunjalo, tinkinga letiba semkhatsini walabatsite tingacatululwa ngaphandle kwekuphatamisa kuthula kwelibandla. Ase sicabange ngeseluleko lokufanele sisisebentise nangabe sibona shengatsi sone lotsite.​—Fundza Matewu 5:23, 24.

5. Singakuphishanekela njani kuthula nangabe kukhona losonile?

5 Kutsiwani nangabe lotsite asone kancane? Kufanele yini silindzele kutsi lona losonile ete kitsi atewucolisa? UmBhalo wa-1 Khorinte 13:5 utsi: “[Lutsandvo] alunamagcubu.” Nangabe lotsite asonile, kufanele siphishanekele kuthula ngekutsi simcolele futsi sikukhohlwe loko lasente kona, lokusho kungabambi ‘emagcubu.’ (Fundza Kholose 3:13.) Koniwa lokuncane lokwenteka malanga onkhe kungalungiswa kancono ngalendlela, ngobe kwenta kanjalo kusenta sibe nebuhlobo lobunekuthula nalesikholwa nabo, kuphindze kusinikete kuthula kwengcondvo. Saga lesihlakaniphile sitsi: “Kuba ludvumo . . . kumtsetselela.”​—Taga 19:11.

6. Yini lokufanele siyente nangabe sikukhandza kulukhuni kushalatela koniwa lokutsite?

6 Kutsiwani nangabe koniwa lokutsite sikukhandza kulukhuni kukushalatela? Kusakata leyondzaba kulabanye akusiko kuhlakanipha. Inhlebo lenjalo ingaphatamisa bunye belibandla. Yini lengentiwa kute kucatululwe lendzaba ngekuthula? Matewu 18:15 utsi: “Nangabe umzalwane onile nome akonile, hamba kuye umbonise liphutsa lakhe ninobabili. Nakulalela, uyawube umzuzile lomzalwane.” Nanobe simiso lesikuMatewu 18:15-17 sisebenta nakwentiwe sono lesikhulu, ngekuvumelana naloko lokushiwo evesini 15, kufanele sikhulume nalosonile ngansense siphindze sente imetamo yekulondvolota kuthula naye. a

7. Kungani kufanele sicatulule kungevani ngekushesha?

7 Umphostoli Pawula wabhala: “Tfukutselani, kodvwa ningoni; lilanga lingashoni solomane nitfukutsele. Ningamniki Sathane litfuba.” (Ef. 4:26, 27) Jesu watsi: “Sheshisa ucolisane nalowo lenimangalelane naye nisaya enkantolo.” (Mat. 5:25) Ngako-ke, kuphishanekela kuthula kusho kucatulula tinkinga ngekushesha. Ngasiphi sizatfu? Ngobe kwenta njalo kuvimba kucabana kutsi kungakhuli, kugcine sekufanana nesilondza lesesingafuni kuphola ngesizatfu sekungalashwa. Ngako-ke, asingavumeli kutigabatisa, umona, nobe kutsandza umcebo kusivimbe ekucatululeni kungevani ngekushesha.​—Jak. 4:1-6.

Nangabe Kungevani Kutsintsa Bantfu Labanyenti

8, 9. (a) Ngukuphi kungevani lobekukhona ebandleni laseRoma ekhulwini lekucala leminyaka? (b) Ngusiphi seluleko Pawula lasiniketa emaKhristu aseRoma mayelana nekungevani lobekukhona emkhatsini wawo?

8 Ngaletinye tikhatsi, kungevani ebandleni kungase kutsintse bantfu labanyenti. Bekunjalo nangemaKhristu aseRoma labhalelwa nguPawula incwadzi lephefumulelwe. Kwaba nemphikiswane emkhatsini wemaKhristu langemaJuda kanye neweTive. Labatsite ebandleni bebangenandzaba ngalabo labananembeza labutsakatsaka nobe lobavimbelako kutsi bente lokutsite. Bebahlulelana ngetindzaba letintsa umuntfu ngekwakhe. Ngusiphi seluleko Pawula lasiniketa lelibandla?​—Rom. 14:1-6.

9 Pawula wabeluleka bonkhe labebatsintseka. Watjela labo labebati kahle kutsi bebangasekho ngaphansi kweMtsetfo waMosi kutsi bangababukeli phansi bazalwane babo. (Rom. 14:2, 10) Bekati kutsi kutiphatsa lokunjalo bekungawakhubekisa emakholwa labesacabanga kutsi kubi kudla tintfo lebetencatjelwe nguMtsetfo. Pawula wabayala: “Lesekwentiwe nguNkulunkulu ungakucitsi ngesizatfu sekudla . . . Lokuncono kungayidli inyama, nekunganatsi lokudzakisanako, nekungenti nome yini lokungahle kwente umzalwane wakho awe.” (Rom. 14:14, 15, 20, 21) Ngakulokunye, Pawula weluleka emaKhristu lananembeza lobutsakatsaka kutsi angabehluleli labo labanembono lovulekile. (Rom. 14:13) Watsi kubo: “Ningacabangi kutsi nibakhulu kunaloku leningiko.” (Rom. 12:3) Ngemuva kwekubeluleka bonkhe, Pawula wabhala: “Ngako-ke asiphishanekele tintfo letiletsa kuthula kanye netintfo letakhako kulomunye nalomunye.”​—Rom. 14:19.

10. Njengobe bekunjalo nasebandleni laseRoma langelikhulu lekucala, yini ledzingekako kute sikwati kulungisa kungevani lamuhla?

10 Siyaciniseka ngekutsi libandla laseRoma lasabela kahle kuleseluleko saPawula futsi latsatsa netinyatselo letidzingekako. Nakuvela kungevani emkhatsini wemaKhristu lamuhla, kufanele asifune ngekutfobeka seluleko lesivela emiBhalweni bese asisebentisa. Njengobe kwakunjalo nangemaKhristu aseRoma, labo labasuke banemibono lengafanani lamuhla kungadzingeka kutsi bente lushintjo kute ‘babe nekuthula lomunye nalomunye, bavane.’​—Mak. 9:50.

Nangabe Lotsite Afuna Lusito

11. Ngukuphi kunaka lomdzala welibandla lokufanele abe nako nangabe umKhristu afuna kukhuluma naye ngekungevani lanako nalakholwa naye?

11 Kutsiwani nangabe umKhristu afuna kukhuluma nalomdzala welibandla ngekungevani lanako nesihlobo sakhe nobe nelikholwa lakanye nalo? Incwadzi yeTaga 21:13, itsi: “Umuntfu longafuni kulalela sikhalo salomphofu, naye angeke aphendvulwe nakakhalela lusito.” Kuliciniso kutsi lomdzala angeke akhetse ‘kungalaleli.’ Nanobe kunjalo, lesinye saga siyecwayisa: “Sikhulumi sekucala ecaleni sibonakala shangatsi sicinisile, kuze kufike lomunye asibute.” (Taga 18:17) Lomdzala kufanele alalelisise ngemusa, kodvwa kudzingeka agadze kutsi angatsatsi luhlangotsi lwalona losuke abika lenkinga. Ngemuva kwekulalelisisa, angase abute lona lophatseke kabi kutsi sewukhulumile yini nalomuntfu lomphatse kabi. Lona lomdzala welibandla angase asho tinyatselo letisekelwe emiBhalweni letingasetjentiswa ngulomuntfu kute aphishanekele kuthula.

12. Shano tibonelo letiveta ingoti yekuvele sitsatse sinyatselo ngemuva kwekuva sikhalo salotsite.

12 Kunetibonelo letintsatfu letiseBhayibhelini letiveta ingoti yekuvele utsatse sinyatselo ngemuva kwekuva luhlangotsi lolulodvwa lwendzaba. Photifari wayikholelwa indzaba labeyitjelwa ngumkakhe yekutsi Josefa bekafuna kumdlwengula. Ngesizatfu sekutfukutsela kakhulu, Photifari wavele wafaka Josefa ejele. (Gen. 39:19, 20) INkhosi Davide yamkholwa Siba ngesikhatsi ayitjela kutsi Mefibhoshethi besekahambisana netitsa tayo. Davide waphendvula ngekushesha watsi: “Konkhe loku lebekukwaMefiboshethi sekwakho nyalo.” (2 Sam. 16:4; 19:25-27) INkhosi Athazeksesi yatjelwa kutsi emaJuda besekavusetela lubondza lwaseJerusalema, kanye nekutsi besekafuna nekuvukela uMbuso wasePheresiya. Lenkhosi yawukholelwa lombiko longemanga futsi yakhipha umyalo wekutsi kumiswe konkhe kwakhiwa lobekwentiwa eJerusalema. Ngesizatfu saloko, emaJuda ayekela kuvusetela lithempeli laNkulunkulu. (Ezra 4:11-13, 23, 24) Labadzala labangemaKhristu benta kahle ngekulalela seluleko saPawula lesiya kuThimothi lesimayelana nekubalekela kwehlulela ngembikwesikhatsi lesifanele.​—Fundza 1 Thimothi 5:21.

13, 14. (a) Nakutiwa etindzabeni letitsintsa labanye, ngukuphi kulinganiselwa sonkhe lesinako? (b) Yini lengasita labadzala kutsi bente tincumo letinhle letitsintsa emakholwa labakanye nawo?

13 Ngisho nalapho sesicabanga kutsi sesiyati yonkhe indzaba, kubalulekile kukhumbula kutsi “nangabe umuntfu atsi kukhona lakwatiko, akati njengaloku kufanele ati.” (1 Khor. 8:2) Sitati mbamba yini tonkhe tintfo letiholele kulokungevani kwabo? Sibati kahle kangakanani labantfu labanalenkinga? Labadzala kufanele bacaphele lapho betama kulungisa simo lesifanana nalesi, bangahungwa ngemanga nobe ngemahemuhemu aloko lokutsiwa kwentekile. Nkulunkulu ubeke Jesu Khristu lowehlulela ngekulunga. ‘Akehluleli ngalakubona ngemehlo akhe, nome ente sincumo ngalakuve ngetindlebe takhe.’ (Isa. 11:3, 4) Kunaloko, ucondziswa ngumoya waJehova. Ngendlela lefananako, labadzala labangemaKhristu nabo kufanele bacondziswe ngumoya longcwele waNkulunkulu.

14 Ngembikwekutsi labadzala bente tincumo letitsintsa emakholwa labakanye nawo, kufanele bathandaze bacele lusito lwemoya waJehova. Kufanele bacondziswe ngulomoya ngekutsi bahlole liVi laNkulunkulu kanye netincwadzi letivela esisebentini lesetsembekile nalesihlakaniphile.​—Mat. 24:45.

Kuba Nekuthula Ngisho Nasetimeni Letimatima

15. Kunini lapho kufanele sibike sono lesikhulu lesisibone sentiwa ngulotsite?

15 Tsine njengemaKhristu, sikhutsatwa kutsi siphishanekele kuthula. Nanobe kunjalo, liBhayibheli litsi: “Kuhlakanipha lokuchamuka ngetulu kwekucala kumsulwa, bese kuba nekuthula.” (Jak. 3:17) Imfanelo yekuthula ilandzela kuba msulwa, lokukutiphatsa ngendlela Nkulunkulu lafuna sitiphatse ngayo kanye nalevumelana netimfuneko takhe letilungile. Nangabe umKhristu acaphela kutsi lomunye lakholwa naye wente sono lesikhulu, kufanele amkhutsate kutsi ayosibika kulabadzala. (1 Khor. 6:9, 10; Jak. 5:14-16) Nangabe lona lowonile angakwenti loko, lomKhristu losatiko lesono kufanele asibike yena. Nakehluleka kwenta njalo ngesizatfu sekutsi ufuna bangacabani, naye utawube asahlanganyela kuleso sono.​—Lev. 5:1; fundza Taga 29:24.

16. Yini lesingayifundza kuloko lokwentiwa nguJehu nakahlangana neNkhosi Jehoramu?

16 Lenye indzaba letsintsa Jehu iveta kutsi kulunga kwaNkulunkulu kuta kucala kunekuba nekuthula. Nkulunkulu watfuma Jehu kutsi akhiphe sehlulelo sakhe endlini yeNkhosi Ahabi. Jehoramu, inkhosi lembi, loyindvodzana ya-Ahabi naJezebeli, wagibela incola yakhe kute ayewuhlangana naJehu. Watsi kuye: “Ute ngekuthula yini, Jehu?” Waphendvula watsini Jehu? Watsi: “Kuthula kungaba khona kanjani, nangabe solomane kusekhona tithico nebutsakatsi benyoko Jezebeli?” (2 Khos. 9:22) Ngemuva kwaloko, Jehu wakhipha butjoki bakhe wagwaza Jehoramu enhlitiyweni. Njengobe naJehu atsatsa sinyatselo, labadzala akukafaneli batibeketelele toni letingaphendvuki ngemabomu, ngobe nje batsi bafuna kulondvolota kuthula. Bayaticosha toni letingaphendvuki kute libandla lichubeke lijabulela kuba nekuthula naNkulunkulu.​—1 Khor. 5:1, 2, 11-13.

17. EmaKhristu angadlala yiphi indzima ekutfutfukiseni kuthula?

17 Kungevani lokuba semkhatsini webazalwane akukavami kubangelwa sento lesibi kakhulu lesidzinga kutsatselwa sinyatselo yikomidi yekwehlulela. Ngesizatfu saloko, kubalulekile kutsi siwambonye ngelutsandvo emaphutsa alabanye. LiVi laNkulunkulu litsi: “Umuntfu lotsetselelako uhlumelelisa lutsandvo; kodvwa lolibala kukhuluma ngaleyondzaba wehlukanisa ngisho bangani labetsembene.” (Taga 17:9) Kwenta ngekuvumelana nalamavi kutasisita sonkhe kutsi sitfutfukise kuthula ebandleni futsi silondvolote buhlobo lobuhle naJehova.​—Mat. 6:14, 15.

Kuphishanekela Kuthula Kuletsa Tibusiso

18, 19. Ngutiphi tinzuzo letitfolakala ngekuphishanekela kuthula?

18 Kuphishanekela “tintfo letiletsa kuthula” kutawusiletsela tibusiso letinkhulu. Sijabulela buhlobo lobusedvute naJehova njengobe silingisa tindlela takhe, futsi sihlanganyela ekwakheni bunye belipharadisi letfu lakamoya. Kuphishanekela kuthula ebandleni kutasisita sibone indlela lesingakutfutfukisa ngayo kuthula kulabo ‘lesishumayela kubo liVangeli lekuthula.’ (Ef. 6:15) Ngako-ke, sikuhlomele ngalokuphelele ‘kuba mnene kubo bonkhe bantfu, sibeketele.’​—2 Thim. 2:24.

19 Khumbula nekutsi bantfu “labalungile nalabangakalungi bayawuvuka ekufeni.” (Imis. 24:15) Ngesikhatsi lelitsemba seligcwaliseka emhlabeni, bantfu labanyenti labavela etindzaweni letingafanani nalabanebuntfu lobungafanani, batawuvuswa​—loku kutawuhlanganisa nabo bonkhe bantfu labafa kusukela esikhatsini ‘sekusekelwa kwemhlaba.’ (Luk. 11:50, 51) Kutawuba ngumsebenti lojabulisa mbamba kufundzisa labo labavusiwe tindlela tekuthula. Kuceceshwa lesikutfola nyalo kwekutsi sibe bantfu labanekuthula kutasisita kakhulu ngalesosikhatsi!

[Umbhalo longentansi]

a Kute utfole sicondziso lesiseBhayibhelini lesimayelana nendlela yekucatulula tono letinkhulu letinjengenhlebo kanye nekukhwabanisa, fundza Sicongosekulindza sa-October 15, 1999, emakhasini 17-22, ngesiZulu.

Ufundzeni?

• Singakuphishanekela njani kuthula nangabe kunalotsite lesimphatse kabi?

• Yini lokufanele yentiwe kute siphishanekele kuthula nangabe soniwe?

• Kungani kungasiko kuhlakanipha kutsatsa luhlangotsi ekucabaneni kwalabanye?

• Chaza kutsi kungani kufanele siphishanekele kuthula ngisho nasetimeni letimatima.

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Titfombe emakhasini 29]

Jehova uyabatsandza labo labatsetselela labanye ngekukhululeka