Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kufundza LiBhayibheli Kunginikete Emandla Kuphila Kwami Konkhe

Kufundza LiBhayibheli Kunginikete Emandla Kuphila Kwami Konkhe

Kufundza LiBhayibheli Kunginikete Emandla Kuphila Kwami Konkhe

Njengobe Ilandziswa Ngu-Marceau Leroy

NJENGOBE bengingedvwa ekamelweni lami, ngacala kufundza nankha emavi: “Ekucaleni Nkulunkulu wadala lizulu nemhlaba.” Yini leyangenta ngafundzela ekamelweni lami? Kungobe babe wami, lobekatiwa ngekungakholelwa kwakhe kuNkulunkulu, bekatawuphatseka kabi nakangibona ngifundza liBhayibheli.

Bengingakake ngalifundza liBhayibheli, ngako-ke lamavi ekucala lakuGenesisi angetfusa kakhulu kwaba shengatsi ngishaywa kumanyata kwembane. Ngacabanga: ‘Nayi-ke inchazelo yaloko lobekusolo mane kungimangalisa mayelana nekutsi kungani tinhlelo temvelo tivumelana kangaka.’ Ngesizatfu sekutsi bengijabule kakhulu, ngafundza kusukela ngensimbi yesiphohlongo ebusuku kwate kwashaya insimbi yesine ekuseni. Ngaleyondlela, ngacala umkhuba lesengiwente kuphila kwami konkhe, umkhuba wekufundza liVi laNkulunkulu. Ase ngichaze indlela kufundza liBhayibheli lokunginikete ngayo emandla kuphila kwami konkhe.

“Kutawufuneka Ulifundze Onkhe Malanga”

Ngatalwa nga-1926, eVermelles, lokuyindzawo lenemayini yemalahle enyakatfo neFulansi. Ngesikhatsi semphi yelive yesibili emalahle abengumcebo lobaluleke kakhulu eveni. Ngako-ke, njengobe nami bengisebenta emayini, akuzange kudzingeke kutsi ngiye emphini. Nanobe kunjalo, kute ngikwati kutfola kuphila lokuncono, ngacala kwenta tifundvo tekusakata kanye netekusebenta ngagezi, lokunguko lokwangivetela indlela tinhlelo temvelo letisebenta ngekuvumelana ngayo. Ngesikhatsi sengineminyaka lengu-21, umuntfu lotsite lebengifundza naye wanginiketa liBhayibheli, wabese utsi: “Lena yincwadzi lokufanele uyifundze.” Ngesikhatsi ngicedza kuyifundza, bese ngiciniseka kutsi liBhayibheli liliVi laNkulunkulu, kanye nesembulo lesiya kubantfu.

Ngesizatfu sekutsi bengicabanga kutsi nabomakhelwane bami bebangakutsandza kufundza liBhayibheli, ngabatfolela emakhophi alo lasiphohlongo. Lokwangimangalisa kutsi esikhundleni saloko bengikucabanga, ngahlangabetana nekwedzelelwa kanye nekuphikiswa. Tihlobo tami lebetikholelwa eteni tangecwayisa tatsi: “Wacala nje wafundza lencwadzi, kutawufuneka uyifundze onkhe malanga.” Nguloko vele lokwenteka, futsi angitisoli ngekwenta kanjalo. Kwagcine sekungumkhuba wekuphila kwami konkhe kufundza liBhayibheli.

Ngesizatfu sekutsi labanye bomakhelwane bami bebacaphela kutsi ngitsandza kufundza liBhayibheli, labanye babo banginiketa tincwadzi taboFakazi BaJehova lebetisemakhaya abo. Tincwajana letifanana naletsi “One World, One Government” a (levetwe lapha ngesiFulentji), betichaza sizatfu lesenta liBhayibheli libite Nkulunkulu ngekutsi kuphela kwelitsemba lebantfu. (Mat. 6:10) Ngaleso sikhatsi besengitimisele kakhulu kuhlanganyela lelitsemba lenginalo nalabanye bantfu.

Umuntfu wekucala lowatsatsa liBhayibheli kimi ngumngani wami lesakhula naye, Noël. Njengobe abelilunga lenkholo yemaKatolika, wahlela kutsi sihlangane nendvodza letsite lebeyifundzela bufundisi. Ngativa ngesaba, kodvwa njengobe bengike ngafundza Tihlabelelo 115:4-8 kanye naMatewu 23:9, 10, bengati kutsi Nkulunkulu akakwemukeli kusetjentiswa kwetitfombe lapho umuntfu amkhonta, kanye nekubita bafundisi ngemabito lasetjentiswa emasontfweni. Loko kwanginiketa sibindzi sekumelela tinkholelo tami lebengisandza kutitfola. Umphumela waloko waba kutsi Noël emukele liciniso, futsi kute kube ngulamuhla usenguFakazi lotsembekile.

Ngaphindze ngavakashela nadzadzewetfu. Indvodza yakhe beyinetincwadzi letikhuluma ngemimoya futsi beyihlukunyetwa ngemadimoni. Nanobe ekucaleni bengite emandla, imiBhalo lenjengaHebheru 1:14 yanginika litsemba lekutsi tingilosi taJehova betingisekela. Ngesikhatsi sibali wami akhetsa kusebentisa timiso teliBhayibheli aphindze ehlukana nako konkhe lobekuhlobene nemimoya, wakhululeka ekulawulweni ngemadimoni. Yena kanye nadzadzewetfu baba boFakazi labakhutsele.

Nga-1947, Arthur Emiot, longuFakazi wekudzabuka eMelika, wasivakashela ekhaya. Ngenjabulo lenkhulu ngambuta kutsi bahlanganyela kuphi boFakazi kulendzawo. Wangitjela kutsi bekunelicembu labo lebelihlangana eLiévin, lebeyikhweshe ngemakhilomitha lalishumi. Ngaleso sikhatsi, ngisho nemabhayisikili abeyimvela kancane, kungako kwaphela tinyanga letitsite ngihamba ngetinyawo nangiya nobe ngibuya emihlanganweni. Umsebenti waboFakazi BaJehova eFulansi bewusolo uvinjelwe iminyaka lesiphohlongo. BekunaboFakazi labangu-2 380 kuphela eveni lonkhe, futsi linyenti labo bebadzabuka ePoland. Kodvwa nga-September 1, 1947, umsebenti wetfu eFulansi waphindze wavumeleka emtsetfweni. Kwaphindze kwavusetelwa kabusha lihhovisi leligatja eParis, endzaweni yaseVilla Guibert. Ngesizatfu sekutsi ngaleso sikhatsi bekute ngisho nalinye lihlahlandlela eFulansi, i-“Informant” (nyalo losekutsiwa ngu-Msebenti Wetfu WeMbuso) yakhipha simemetelo lesicela emahlahlandlela lavamile, labekangakhona kushumayela ema-awa langu-150 ngenyanga. (Nga-1949, ancishiswa aba ngema-awa langu-100.) Kute ngente ngekuvumelana nemavi aJesu lakuJohane 17:17 latsi “livi lakho [Nkulunkulu] liliciniso,” ngabhajatiswa nga-1948, ngase ngicala kuba lihlahlandlela nga-December 1949.

Kuphuma Ejele Nekubuyela EDunkerque

Sabelo sami sekucala e-Agen, lebeyiseningizimu yeFulansi, satsatsa sikhatsi lesifishane. Ngesizatfu sekutsi besengiwuyekele umsebenti wasetimayini, besekufanele ngiceceshelwe imphi. Ngala kwenta loko, ngaleso sizatfu ngaboshwa. Nanobe bengitjeliwe kutsi ngingacali ngibe neliBhayibheli, ngatitfolela emakhasi lambalwa encwadzi yeTihlabelelo. Kuwafundza bekungikhutsata kakhulu. Ngesikhatsi ngikhululwa ejele, ngabhekana nensayeya yekukhetsa kutsi ngiwuyekele yini umsebenti wekushumayela sikhatsi sonkhe kute ngikwati kuba nemuti wami futsi ngente umsebenti wekutiphilisa? Kufundza liBhayibheli kwaphindze kwangisita nakulendzaba. Ngazindla ngemavi aPawula lakuFiliphi 4:11-13 latsi: “Nginemandla ekwenta konkhe ngaye Khristu longicinisako.” Ngakhetsa kuchubeka nekuba lihlahlandlela. Nga-1950, ngatfola sabelo lesisha eDunkerque, lokulidolobha lebengike ngashumayela kulo.

Nangifika lapho, bengingenalutfo. Lelidolobha belibhucwe Yimphi Yelive yesibili, futsi bekumatima kutfola indzawo yekuhlala kulo. Ngakhetsa kuyovakashela lomunye umndeni lebengike ngafundza nawo liBhayibheli, futsi inkhosikati yakhona yajabula kakhulu nayingibona, yaze yatsi: “Hawu, mnumzane Leroy, sebakukhululile ejele? Umyeni wami utsi nasingaba nebantfu labanjengawe eveni, imphi beyingeke ibe khona.” Bebanendlu yekucashisela tivakashi, futsi bangivumela kutsi ngihlale kuyo kute kube ngulapho sekufika tivakashi letitoyicasha. Ngalelolanga, umnakabo-Arthur Emiot, longu-Evans, wangicasha emsebentini. b Bekasebenta njengemtoligi esikhumulweni semikhumbi futsi bekafuna umuntfu longaba ngugadzi wemikhumbi ebusuku. Wangetfula kulomunye webaphatsi labakhulu bemkhumbi. Phela ngesikhatsi ngiphuma ejele, bengincama njengenyalitsi. Ngako ngesikhatsi Evans achaza sizatfu sekuzaca kwami, lomphatsi wemkhumbi watsi angikhululeke ngekudla lokusesicandziseni. Ngalelo langa, ngatfola indzawo yekulala, umsebenti kanye nekudla. Kwetsemba emavi aJesu latfolakala kuMatewu 6:25-33, kwangicinisa mbamba.

Ngesikhatsi sekufika tivakashi, mine kanye Simon Apolinarski, lobekangumlingani wami ebuhlahlandleleni, kwadzingeka kutsi sitfole lenye indzawo yekuhlala, kodvwa sasitimisele kuhlala kulesabelo. Saniketwa indzawo yekuhlala esitebeleni lesidzala semahhashi, futsi besilala esipontjini lesakhiwe ngetinhlanga. Besicitsa sikhatsi lesinyenti sisemsebentini wekushumayela. Safakaza kulomnikati wesitebele semahhashi, futsi wawemukela emaciniso njengobe kwenta nalabanye bantfu. Ngesikhatsi lesifishane nje, liphephandzaba lendzawo lecwayisa takhamuti taseDunkerque “ngekutseleka kwaboFakazi BaJehova kuleyo ndzawo.” Lokumangalisako kutsi boFakazi kuleyo ndzawo, bekungimi naSimon kanye nebamemeteli labambalwa kuphela. Ngetikhatsi letimatima, kwasikhutsata kuzindla ngelitsemba lebuKhristu lesinalo kanye nendlela lebekasisekele ngayo Jehova esikhatsini lesendlulile. Ngemnyaka wanga-1952, ngatfola lesinye sabelo, futsi ngahamba eDunkerque sekunebamemeteli labangu-30 lababika njalo.

Kuciniselwa Imisebenti Lemisha

Ngemuva kwekuhlala sikhashana edolobheni lase-Amiens, ngabelwa kutsi ngikhonte njengelihlahlandlela lelikhetsekile endzaweni yase Boulogne-Billancourt, lokuyindzawo lengephandle kwelidolobha iParis. Bengichuba tifundvo teliBhayibheli letinyenti, letinye tato tagcina tingenele umsebenti wasikhatsi sonkhe kanye nemsebenti wetitfunywa teliVangeli. Guy Mabilat, lobekulijaha leliselisha, walemukela liciniso futsi wagcina asakhonta njengembonisi wesifundza kanye newesigodzi. Ngemuva kwesikhatsi, wengamela umsebenti wekwakhiwa kwesakhiwo sekushicilela tincwadzi lesesiyincenye yeBethel leseLouviers, lechele ngemgamu eParis. Kucoca ngeliBhayibheli njalo emsebentini wekushumayela kwajulisa liVi laNkulunkulu engcondvweni yami, kwangenta ngajabula ngaphindze ngatfutfukisa likhono lami lekufundzisa.

Nga-1953, ngingakalindzeli, ngabelwa kutsi ngibe ngumbonisi wesifundza wase-Alsace-Lorraine, lokusifundza lesabuswa kabili ngemaJalimane kusukela ngabo-1871 kuya kubo-1945. Ngesizatfu saloko, kwadzingeka kutsi ngifundze kukhuluma siJalimane. Ngesikhatsi ngicala kujikeleta kuleyo ndzawo, betimbalwa timoto lebetikhona, ema-TV, kanye nemishini yekubhala futsi bekute nemisakato nobe bongcondvomshini. Nanobe kunjalo, loko akuzange kungiphatse kabi. Ecinisweni, leso bekusikhatsi lesijabulisa kakhulu ekuphileni kwami. Kusebentisa seluleko seliBhayibheli sekuba “neliso leliphilile” bekusho kutsi bekutawuba netintfo letimbalwa letitangiphatamisa ekukhonteni Jehova kunaleto letikhona lamuhla.—Mat. 6:19-22.

Angiwukhohlwa umhlangano wa-1955, lobewunesihloko lesitsi “Triumphant Kingdom,” lobewuse-Paris. Kuwo, ngahlangana nemuntfu lebengitawushada naye, Irène Kolanski, lowacala umsebenti wekushumayela wasikhatsi sonkhe ngemnyaka lowendvulela lowo lengacala ngawo. Batali bakhe labavela ePoland bese kusikhatsi lesidze baboFakazi labakhutsele. Ngesikhatsi baseFulansi, bavakashelwa ngu-Adolf Weber, lobekake wasebenta engadzeni yeMzalwane Russell, futsi bekete eYurophu kute atewumemetela tindzaba letinhle. Ngashada na-Irène nga-1956, futsi wahamba nami emsebentini wekujikeleta. Ube ngumsekeli wami lomuhle kakhulu kuyo yonkhe leminyaka.

Ngemuva kweminyaka lemibili, kwenteka lesinye simangaliso—ngabelwa kutsi ngibe ngumbonisi wesigodzi. Kodvwa ngesizatfu sekusweleka kwebazalwane labaceceshiwe, ngachubeka ngivakashela lamanye emabandla njengembonisi wesifundza. Leso bekusikhatsi lesimatasatasa kakhulu. Ngetulu kwekushumayela ema-awa langu-100 inyanga ngayinye, bekufanele ngetfule tinkhulumo liviki ngalinye, ngivakashele emacembu lamatsatfu esifundvo sencwadzi, ngihlole emarekhodi elibandla ngiphindze ngibhale nemibiko. Bengitawusitfola njani sikhatsi sekufundza liVi laNkulunkulu? Ngacabanga sisombululo lesisodvwa—ngasika emakhasi eliBhayibheli lelidzala lebenginalo, ngase ngihamba nalamanye awo. Nobe nini lapho ngilindze lotsite lokufanele ngihlangane naye, bengiwakhipha lamakhasi bese ngiyawafundza. Leso sikhashana sekufundza liBhayibheli besicinisa sifiso sami sekuchubeka ngiwenta lomsebenti.

Nga-1967, mine na-Irène, sabelwa kutsi sibe ngemalunga emndeni waseBethel, e-Boulogne-Billancourt. Nanobe sekuphele iminyaka lengu-40 ngacala kusebenta eHhovisini Lemsebenti, ngisakujabulela kusebenta khona. Intfo lejabulisako ngemsebenti wami kuphendvula tincwadzi letisuke tibuta imibuto lesekelwe eBhayibhelini. Ngijabula kakhulu ngekumba eVini laNkulunkulu kanye ‘nekuvikela liVangeli.’ (Fil. 1:7) Ngiphindze ngijabulele kuchuba kukhulunyelwa kwemBhalo welusuku ngembikwekutsi sidle kudla kwasekuseni eBethel. Nga-1976, ngabelwa kutsi ngibe lilunga leKomidi yeLigatja eFulansi.

Indlela Lencono Kakhulu Yekuphila

Nanobe ngahlangabetana netikhatsi letimatima, kodvwa sikhatsi lesimatima kakhulu ekuphileni kwami ngunyalo njengobe kuguga kanye nekugula sekusivimba kutsi sente loko lesifisa kukwenta. Nanobe kunjalo, kufundza kanye nekutadisha liVi laNkulunkulu ndzawonye kugcina litsemba letfu liphila. Sijabulela kuhamba ngebhasi nasiya ensimini yelibandla kute siyococela labanye ngalelo tsemba. Sikhatsi lesiyiminyaka lengetulu kwa-120, setfu sobabili, lesesisicitse emsebentini wasikhatsi sonkhe, sisenta siwukhulumele kahle lomsebenti kulabo labanesifiso sekuba nemphilo lejabulisako kanye nalenenjongo. Ngesikhatsi iNkhosi Davide ibhala emavi lakuTihlabelelo 37:25, ‘bese iyindzala’ kakhulu, futsi njengayo, nami “angizange sengimbone lolungile alahliwe.”

Ekuphileni kwami konkhe, Jehova ungicinisile ngeliVi lakhe. Tihlobo tami tasho eminyakeni lengetulu kwalengu-60 leyengcile kutsi kufundza liBhayibheli bekutawuba ngumkhuba wekuphila kwami konkhe. Beticinisile. Kufundza liBhayibheli, sekube ngumkhuba wami wamalanga onkhe lengingakaze ngitisole ngawo.

[Imibhalo lengentansi]

a Yashicilelwa nga-1944, kodvwa nyalo ayisentiwa.

b Kute utfole kwatiswa lokubanti nga-Evans Emiot, fundza Sicongosekulindza sa-January 1, 1999, emakhasi 22 kanye na-23, ngesiZulu.

[Sitfombe ekhasini 5]

Simon kanye nami

[Sitfombe ekhasini 5]

LiBhayibheli lelifanana nalelo lengaphiwa lona ekucaleni

[Sitfombe ekhasini 5]

Ngesikhatsi ngingumbonisi wesigodzi

[Sitfombe ekhasini 6]

Ngelilanga letfu lemshado

[Sitfombe ekhasini 6]

Mine na-Irène siyakujabulela kufundza kanye nekutadisha liVi laNkulunkulu