Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Cecesha Labanye Kutsi Bafinyelele Imitfwalo

Cecesha Labanye Kutsi Bafinyelele Imitfwalo

Cecesha Labanye Kutsi Bafinyelele Imitfwalo

‘Wonkhe umfundzi lofundziswe ngalokuphelele, uyawuba njengemfundzisi wakhe.’—LUK. 6:40.

1. Ngesikhatsi asemhlabeni, Jesu wasibeka njani sisekelo selibandla lelimangalisako?

 UMPHOSTOLI JOHANE waphetsa kulandzisa kweliVangeli lakhe ngalamavi: “Kodvwa kukhona letinye tintfo letinyenti Jesu latenta. Kube tonkhe tabhalwa phansi, ngabe nemhlaba lucobo ngeke ukhone kutigcina leto tincwadzi letingabe tabhalwa.” (Joh. 21:25) Emkhatsini wetintfo Jesu latifeza emsebentini wakhe lomfishane kodvwa lobewumangalisa, kwaba kutfola emadvodza, kuwacecesha kanye nekuwahlela kutsi ahole ngesikhatsi yena asahambile emhlabeni. Ngesikhatsi abuyela ezulwini nga-33 C.E., Jesu washiya sisekelo selibandla lelimangalisako lebelitawukwandza ngekushesha libe netitinkhulungwane tebantfu.—Imis. 2:41, 42; 4:4; 6:7.

2, 3. (a) Kungani kunesidzingo lesichubekako sekutsi emadvodza labhajatisiwe atfutfuke? (b) Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

2 Njengobe lamuhla kunebamemeteli beMbuso labakhutsele labangetulu kwetigidzi letisikhombisa futsi labasemabandleni langetulu kwa-100 000 emhlabeni wonkhe, kuchubeka kuba nesidzingo semadvodza latawuhola etindzabeni takamoya. Sibonelo saloko kutsi kunesidzingo lesikhulu salabadzala labangemaKhristu. Bayanconywa labo labetama kufinyelela lemisebenti yebuKhristu, ngobe ‘bafisa umsebenti lomuhle.’—1 Thim. 3:1.

3 Nanobe kunjalo, umuntfu akaveli ayifanelekele imitfwalo ebandleni. Imfundvo yelive nobe lokuhlangenwe nako kwakhe akumsiti kutsi awulungele lomsebenti. Ngako-ke, kute indvodza ikwati kufanelekela lemitfwalo, kufanele ivutfwe ngekwakamoya. Ngetulu kwemakhono ayo nobe tintfo letifezile ekuphileni, kufanele ibe netimfanelo takamoya. Emadvodza lasebandleni angasitwa njani kutsi afaneleke? Jesu watsi: ‘Wonkhe umfundzi lofundziswe ngalokuphelele, uyawuba njengemfundzisi wakhe.’ (Luk. 6:40) Kulesihloko, sitawufundza ngaletinye tetindlela Jesu Khristu, uMfundzisi Lomkhulu, labasita ngato bafundzi bakhe kutsi bafanelekele imitfwalo lemikhulu, futsi sitawubona nekutsi ngutiphi tifundvo lesingatitfola kuloko lakwenta.

‘Nginibite Ngekutsi Nibangani Bami’

4. Jesu wativeta njani angumngani sibili kubafundzi bakhe?

4 Jesu waphatsa bafundzi bakhe njengebangani bakhe, hhayi njengebantfu labaphansi kunaye. Wacitsa sikhatsi nabo, wabatfululela sifuba sakhe futsi ‘wabatjela konkhe labekuve kuYise.’ (Fundza Johane 15:15.) Cabanga ngendlela bafundzi labajabula ngayo ngesikhatsi Jesu aphendvula umbuto wabo lotsi: “Kuyakwentekani lokuyawukhombisa kutsi sesikhatsi sekubuya kwakho nekutsi sekuphela kwetikhatsi?” (Mat. 24:3, 4) Jesu wabatjela nangetintfo labekaticabanga kanye nemiva yakhe. Ngebusuku lakhashelwa ngabo, watsatsa Phetro, Jakobe kanye naJohane waya nabo ensimini yaseGetsemane, nabefika lapho, wathandaza ngalokusuka enhlitiyweni. Kungenteka kutsi labaphostoli labatsatfu abazange bakuve loko Jesu bekakusho emthandazweni wakhe, kodvwa kufanele kutsi bakubona kushuba kwesimo labekakuso. (Mak. 14:33-38) Lesinye sentakalo labacinisa kuso ngulesikhatsi ‘agucuka simo bambukile.’ (Mak. 9:2-8; 2 Phet. 1:16-18) Bungani lobusedvute Jesu labakha nebafundzi bakhe babacinisa ngekuhamba kwesikhatsi lapho sekufanele banakekele imitfwalo lemikhulu.

5. Ngutiphi letinye tindlela labadzala labangemaKhristu labangabanaka ngato labanye?

5 NjengaJesu, labadzala labangemaKhristu lamuhla baba nebungani kulabanye futsi bayabasita. Bakha buhlobo lobufutfumele kanye nalobusedvute nemakholwa labakanye nawo futsi loko bakwenta ngekutsi bawanake. Nanobe labadzala bakucaphela kubaluleka kwekuba nesifuba, bayacoca ngaletinye tintfo. Bayabetsemba bazalwane babo futsi bahlanganyela nabo emaciniso lasemiBhalweni labawafundzile. Akwenteki labadzala bayibukele phansi inceku lesebentako lencane kunabo. Kunaloko, bayitsatsa njengendvodza lenebuhlobo lobuhle naJehova, lechubeka ivutfwa futsi leyenta imisebenti lebalulekile ebandleni.

“Nginentele Sibonelo”

6, 7. Chaza sibonelo Jesu lasibekela bafundzi bakhe kanye nekutsi loko kwaba namuphi umphumela kubo.

6 Nanobe bafundzi baJesu bebatitsandza tintfo takamoya, ngaletinye tikhatsi indlela labebacabanga ngayo beyitsintfwa yindlela labakhula ngayo kanye nemasiko abo. (Mat. 19:9, 10; Luk. 9:46-48; Joh. 4:27) Nanobe kunjalo, Jesu akazange asitakale ngaloko nobe abesabise. Akazange abetfwese imitfwalo lemikhulu nobe atsi abente intfo naye langayenti. Kunaloko, wabafundzisa ngesibonelo sakhe.—Fundza Johane 13:15.

7 Ngusiphi sibonelo Jesu lasishiyela bafundzi bakhe? (1 Phet. 2:21) Wagcina kuphila kwakhe kulula kute akwati kubakhonta ngenkhululeko labanye. (Luk. 9:58) Jesu bekatfobekile, futsi ngaso sonkhe sikhatsi bekatisekela emiBhalweni timfundziso takhe. (Joh. 5:19; 17:14, 17) Bekangeneka futsi anemusa. Lutsandvo ngulo lolwamkhutsata kutsi ente konkhe lakwenta. (Mat. 19:13-15; Joh. 15:12) Sibonelo saJesu saba nemphumela lomuhle kubaphostoli bakhe. Nasi sibonelo: Jakobe waba nesibindzi futsi wakhonta Nkulunkulu ngebucotfo kwate kwaba ngulapho abulawa. (Imis. 12:1, 2) Johane wamlandzela ngekwetsembeka Jesu, iminyaka lengetulu kwalengu-60.—Semb. 1:1, 2, 9.

8. Ngusiphi sibonelo labadzala labasibekela bazalwane labasebasha kanye nalabanye?

8 Labadzala labatidzelako, labatfobekile futsi labanelutsandvo bababekela sibonelo lesihle bazalwane labasebasha. (1 Phet. 5:2, 3) Ngetulu kwaloko, labadzala labasibonelo sekukholwa, sekufundzisa, sekuphila kwebuKhristu kanye nasensimini, batfola kwenetiseka ngekwati kutsi labanye bangakulingisa kukholwa kwabo.—Heb. 13:7.

‘Jesu Wabayala, Futsi Wabatfuma’

9. Sati njani kutsi Jesu wabacecesha bafundzi bakhe kutsi bafeze umsebenti wekushumayela?

9 Ngemuva kwekwenta umsebenti wakhe ngenkhutsalo, Jesu wandzisa umsebenti wekushumayela ngekutsi atfume baphostoli bakhe labangu-12 kutsi bayewushumayela. Nanobe kunjalo, wacala ngekubaniketa ticondziso. (Mat. 10:5-14) Ngesikhatsi afuna kupha bantfu labatinkhulungwane kudla ngalokusimangaliso, waniketa bafundzi bakhe ticondziso. (Luk. 9:12-17) Kuyacaca-ke kutsi Jesu wacecesha bafundzi bakhe ngekubaniketa ticondziso leticacile. Lendlela yekufundzisa lehambisana nemandla emoya longcwele, yasita baphostoli kutsi bahlele umsebenti lomkhulu wekushumayela lowacala nga-33 C.E. futsi lowachubeka nangemuva kwaloko.

10, 11. Ngutiphi tindlela bazalwane labasandza kubhajatiswa labangaceceshwa ngato ngalokuchubekako?

10 Lamuhla, imfundvo yakamoya icala ngesikhatsi indvodza yemukela sifundvo seliBhayibheli. Kungase kudzingeke siyisite kute ikwati kufundza kahle. Lusito lwetfu luyachubeka njengobe siyifundzela. Naseyicala kuba khona njalo emihlanganweni yebuKhristu, intfutfuko yayo itawukhula njengobe ihlanganyela eSikolweni Semsebenti WemaKhristu, iba ngummemeteli longakabhajatiswa, futsi yenta nalokunye. Ngemuva kwekubhajatiswa, kuceceshwa kwayo kungahlanganisa nekutsi isite nakunakekelwa liHholwa leMbuso. Njengobe sikhatsi sichubeka, umzalwane angase asitwe ngekukhonjiswa loko lokufanele akwente kute afanelekele kuba yinceku lesebentako.

11 Nangabe lomdzala aniketa umzalwane lobhajatisiwe sabelo lesitsite, kufanele amchazele timiso tenhlangano letihambisana naloyo msebenti, bese amniketa nesicondziso lasidzingako. Lomzalwane losuke aceceshwa kufanele akucondze kahle loko lokulindzeleke kuye. Nangabe kubonakala shengatsi uyehluleka kwenta loko lacelwe kona, lomdzala lonelutsandvo akasheshi aphetse ngekutsi akafaneleki. Kunaloko, lona lomdzala uphindze atichaze ngemusa tintfo lomzalwane lokufanele atente kanye nekutsi kufanele atente ngayiphi indlela. Lomdzala welibandla uyajabula lapho abona umzalwane asabela ekuceceshweni, futsi uba nenjabulo letfolakala ngekukhonta labanye.—Imis. 20:35.

“Umuntfu Lotsatsa Teluleko Uhlakaniphile”

12. Yini leyenta kutsi seluleko saJesu sisebente?

12 Jesu wacecesha bafundzi bakhe ngekubaniketa seluleko lebesihambisana netidzingo tabo. Sibonelo saloko kutsi wabasola boJakobe kanye naJohane ngesikhatsi bafuna kubita umlilo lovela ezulwini kute ushise emaSamariya langazange amemukele. (Luk. 9:52-55) Ngesikhatsi make waJakobe naJohane eta kuye, futsi afike amcela kutsi anikete emadvodzana akhe tikhundla letiphakeme eMbusweni, Jesu wakhuluma ngalokucondzile naletelamani watsi: “Kuhlala ngesekudla sami nangesancele akusiko kwami kutsi ngephane ngako, kodvwa kwalabo labakulungiselelwe nguBabe.” (Mat. 20:20-23) Ngaso sonkhe sikhatsi, Jesu bekabaniketa seluleko lesicacile, lesisebentako futsi lesisekelwe ngalokucinile etimisweni taNkulunkulu. Wafundzisa bafundzi bakhe kutsi bacabangisise ngetimiso letinjalo. (Mat. 17:24-27) Jesu waphindze wacaphela nekulinganiselwa kwebalandzeli bakhe futsi akazange alindzele kutsi bangawenti emaphutsa. Seluleko sakhe besisekelwe elutsandvweni lolucotfo.—Joh. 13:1.

13, 14. (a) Bobani labadzinga seluleko? (b) Niketa sibonelo seteluleko lomdzala langase atinikete lotsite longatfutfuki ngekwakamoya.

13 Onkhe emadvodza lanemitfwalo ebandleni lebuKhristu ayasidzinga seluleko nobe sicondziso lesivela emiBhalweni ngaletinye tikhatsi. Taga 12:15 titsi: “Umuntfu lotsatsa teluleko uhlakaniphile.” Lomunye umzalwane losemusha utsi: “Intfo lokumatima kakhulu kutsi ngilwisane nayo, ngemaphutsa ami. Kodvwa seluleko salomdzala lotsite singente ngaba nembono lokahle ngalendzaba.”

14 Nangabe labadzala batfola kutsi kutiphatsa lokutsite lokungabatisako ngiko lokubamba umzalwane kutsi atfutfuke ngekwakamoya, kufanele batsatse sinyatselo sekutsi bamsite ngemoya wekutfobeka. (Gal. 6:1) Ngaletinye tikhatsi kungase kudzingeke seluleko ngesizatfu semikhuba umuntfu lanayo. Nasi sibonelo: Nangabe kubonakala kutsi umzalwane lotsite uyatigodla, lomdzala angase akubone kulusito kumkhumbuta ngekutsi Jesu bekangummemeteli weMbuso lokhutsele, futsi watjela balandzeli bakhe kutsi nabo bente bantfu bafundzi. (Mat. 28:19, 20; Luk. 8:1) Nangabe kubonakala kutsi umzalwane lotsite ufuna kuvelela, lomdzala angase amchazele indlela Jesu labasita ngayo bafundzi baKhe kutsi babone ingoti yekufuna kuba ngulomkhulu kunalabanye. (Luk. 22:24-27) Kutsiwani nangabe umzalwane anemkhuba wekungatsetseleli? Umfanekiso wesigcili lesingazange sifune kucolela umuntfu lobekasikweleta imali lencane ngisho nobe sona besesicolelwe, ungaba lusito. (Mat. 18:21-35) Nakwenteka kudzingeka seluleko, kubalulekile kutsi labadzala basikhiphe ngekushesha.—Fundza Taga 27:9.

“Ticeceshe Wena”

15. Umndeni wendvodza ungayisita njani kutsi ikhonte labanye?

15 Nanobe labadzala kungibo labaholako ekucecesheni emadvodza kutsi atfutfuke, nalabanye bangabasekela. Sibonelo saloko kutsi umndeni wendvodza ungayisekela futsi uyisite kutsi itfutfuke. Nangabe seyivele ingulomdzala welibandla, ingazuza ngekusekelwa ngumfati wayo lonelutsandvo kanye nabantfwana labete bugovu. Kute indvodza ikwati kufeza imitfwalo yayo, kubalulekile kutsi umndeni wayo ucondze kutsi ngaletinye tikhatsi kufanele isebentise sikhatsi nemandla ayo kute isite labanye. Umoya wabo wekutidzela uyayijabulisa indvodza futsi ujatjulelwa nangulabanye.—Taga 15:20; 31:10, 23.

16. (a) Ngubani lonemtfwalo lomkhulu wekuveta kutsi uyafuna kutfutfuka? (b) Indvodza ingayifanelekela njani imitfwalo ebandleni?

16 Nanobe labanye bangayisita futsi bayisekele, indvodza ngiyo lenemtfwalo loyinhloko wekuveta kutsi iyafuna kutfutfuka. (Fundza Galathiya 6:5.) Kuliciniso kutsi akudzingeki kutsi umzalwane abe ngulomdzala welibandla nobe inceku lesebentako kute akwati kusita labanye futsi ahlanganyele ngalokugcwele ensimini. Nanobe kunjalo, kwetama kufinyelela imitfwalo ebandleni kusho kulwela kufanelana netimfanelo letichazwe emiBhalweni. (1 Thim. 3:1-13; Thit. 1:5-9; 1 Phet. 5:1-3) Ngako-ke, nangabe indvodza ifisa kuba yinceku lesebentako nobe lomdzala welibandla, kodvwa isengakabekwa, kufanele inake timfanelo lokusadzingeka itfutfuke kuto. Loku kudzinga kutsi ilifundze njalo liBhayibheli, ibe naso njalo sifundvo letichubela sona, izindle ngekutimisela, ithandaze ngalokusuka enhlitiyweni futsi ihlanganyele ngenkhutsalo emsebentini wekushumayela. Nayenta njalo, itawube ilandzela seluleko saPawula lesiya kuThimothi, lesitsi: “Ticeceshe wena unemgomo wekutinikela kuNkulunkulu.”—1 Thim. 4:7NW.

17, 18. Yini umzalwane langayenta nangabe kwesaba, kungatetsembi nobe kungabi khona kwesikhutsato kumvimba kutsi atfutfuke?

17 Kutsiwani nangabe indvodza ingatfutfuki ngesizatfu sekwesaba nobe ngesizatfu sekutsi ayitetsembi? Kufanele ikhumbule kutsi kungakanani Nkulunkulu Jehova kanye naJesu Khristu labasentela kona. Jehova “usitfwalela imitfwalo yetfu onkhe malanga.” (Hla. 68:19) Ngako-ke, Babe wetfu wasezulwini angamsita umzalwane kutsi emukele imitfwalo ebandleni. Nangabe umzalwane angasiyo inceku lesebentako nobe lomdzala welibandla, utawube enta kahle ngekukhumbula kutsi kunesidzingo lesikhulu sekutsi emadvodza lavutsiwe emukele imitfwalo enhlanganweni yaNkulunkulu. Kucabangisisa ngalamaphuzu kungenta umzalwane atimisele kuncoba imiva lanayo lengakafaneli. Angathandaza acele umoya longcwele, akhumbule kutsi titselo tawo tihlanganisa kuthula kanye nekutibamba—lokutimfanelo latidzingako kute acedze kwesaba kanye nekungatetsembi. (Luk. 11:13; Gal. 5:22, 23) Singaciniseka ngekutsi Jehova utababusisa bonkhe bazalwane labanetisusa letinhle tekufuna kutfutfuka.

18 Kungenteka yini kutsi kungabi khona kwesikhutsato ngiko lokuvimba indvodza lebhajatisiwe kutsi itfutfuke? Yini lengasita bazalwane labete sifiso sekukhonta labanye? Umphostoli Pawula watsi: ‘Nkulunkulu usebenta kini kute nitsandze kwenta intsandvo yakhe lenhle.’ (Fil. 2:13) Sifiso sekukhonta labanye sivela kuNkulunkulu, futsi umoya wakhe ungacinisa umuntfu kutsi ente imisebenti lengcwele. (Fil. 4:13) Ngetulu kwaloko, umKhristu angathandaza acele kutsi Nkulunkulu amsite kute ente lokulungile.—Hla. 25:4, 5.

19. Kusicinisekisa ngani kutfunyelwa ‘kwebelusi labasikhombisa, yebo tikhulu letiphakeme letisiphohlongo’?

19 Jehova uyayibusisa imetamo yalabadzala yekucecesha labanye. Sibusiso sakhe siphindze sitfolwe nangulabo labasabelako futsi labetama kutfola imitfwalo ebandleni. ImiBhalo isicinisekisa ngekutsi emkhatsini webantfu baNkulunkulu “belusi labasikhombisa, yebo tikhulu letiphakeme letisiphohlongo”—lokulinani lelidzingekako lemadvodza lanelikhono—batawutfunyelwa kute bahole enhlanganweni yaJehova. (Mik. 5:5, NW.) Kusibusiso lesikhulu kutsi emadvodza lamanyenti langemaKhristu ayaceceshwa futsi ngekutfobeka etama kufinyelela imitfwalo kute kudvunyiswe Jehova!

Ungaphendvula Njani?

• Jesu wabasita njani bafundzi bakhe kutsi bafanelekele imitfwalo lemikhulu?

• Labadzala bangamlingisa njani Jesu nabasita emadvodza ebandleni kutsi ahole?

• Umndeni wendvodza unayiphi indzima ekuyisiteni kutsi itfutfuke?

• Indvodza ingentani kute ikwati kufinyelela imitfwalo?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Titfombe emakhasini 31]

Ngukuphi kuceceshwa longakuniketa umuntfu lofundza naye liBhayibheli njengobe afuna kutfutfuka?

[Sitfombe ekhasini 32]

Emadvodza angaveta njani kutsi afuna kutfutfuka?