Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Jehu Walwela Kukhonta Lokuhlantekile

Jehu Walwela Kukhonta Lokuhlantekile

Jehu Walwela Kukhonta Lokuhlantekile

JEHU, bekakulwela kukhonta lokuhlantekile. Kute afeze loko, bekenta umsebenti wakhe ngemdlandla, ngekushesha, ngenshisekelo, ngenkhutsalo kanye nangesibindzi. Jehu waveta timfanelo natsi lokungaba kuhle kutsi sitilingise.

Jehu waniketwa umsebenti ngesikhatsi sive saka-Israyeli sisengotini. Lelo live belingaphansi kwemandla lamabi aJezebeli, umfelokati wa-Ahabi futsi lobekangumake wenkhosi lebeyibusa, Joramu. Bekagcugcutela bantfu kutsi bakhonte Bhali kunekutsi bakhonte Jehova, wabulala baphrofethi baNkulunkulu waphindze wahungela bantfu ebugwadleni ‘nasebutsakatsini.’ (2 Khos. 9:22; 1 Khos. 18:4, 13) Jehova wakhipha umyalo wekutsi bonkhe bantfu bendlu ya-Ahabi babulawe, lokufaka ekhatsi Joramu kanye naJezebeli. Jehu bekufanele kube nguye loholako kulesinyatselo.

ImiBhalo, icala kukhuluma ngaJehu kusukela ngelilanga lahlangana ngalo netikhulu temphi ngesikhatsi ema-Israyeli alwa nesive saseSiriya endzaweni yaseRamothi Gileyadi. Jehu bekayindvuna yemphi kanye nemcondzisi welibutfo lema-Israyeli. Umphrofethi Elisha watfumela lomunye wemadvodzana ebaphrofethi kutsi ayogcoba Jehu kute abe yinkhosi, futsi amnikete sicondziso sekutsi abulale bonkhe bantfu labadvuna bendlu ya-Ahabi lobekalihlubuka.—2 Khos. 8:28; 9:1-10.

Ngesikhatsi tindvuna lebetikanye naye timbuta kutsi beyiyini injongo yekuvakasha kwakhe, Jehu akazange aphendvule. Kodvwa kutsite lapho timcindzetela kutsi akhulume, watitjela lonkhe liciniso, futsi kusukela lapho, yena nalabangani bakhe bakhela Joramu luzungu. (2 Khos. 9:11-14) Kungenteka kutsi ngisho nangembikwaleso sikhatsi, bekunenzondo kanye nekuvukela endleleni yekubusa kanye nasekuyengeni kwaJezebeli. Kunobe ngabe ngukuphi, Jehu wacabangisisa kute atfole indlela lencono kakhulu yekwenta umsebenti labekaphatsiswe wona.

INkhosi Joramu yalimala emphini futsi yaya edolobheni laseJezreyeli, inelitsemba lekutsi itawululama. Jehu bekati kutsi kute licebo lakhe liphumelele, bekungakafaneli bantfu baseJezreyeli bati ngalo. Watsi: “Caphelani kutsi kungaphunyuli ngisho namunye lapha edolobheni ahambe ayewuteka letindzaba lena eJezreyeli.” (2 Khos. 9:14, 15) Kungenteka kutsi Jehu bekacabanga kutsi emasotja aJoramu bekatamvukela. Ngako-ke, bekafuna kuciniseka kutsi loko kungenteki.

WAGIJIMA NGENTFUKUTSELO!

Kute abatume, Jehu wahamba ngencola yakhe emakhilomitha langu-72, kusuka eRamothi Gileyadi kuya eJezreyeli. Njengobe asondzela endzaweni labekaya kuyo, mahlalesangweni lobekasetulu embhoshongweni wabona ‘emabutfo aJehu eta avivile.’ (2 Khos. 9:17) Kufanele kutsi Jehu wakhetsa libutfo lelikhulu lemasotja kutsi lihambe naye kute akwati kufeza injongo yakhe.

Ngesikhatsi abona kutsi naJehu ugibele lenye yaletincola, lomahlalesangweni wamemeta watsi: “Ugijimisa kweluhlanya.” (2 Khos. 9:20) Nanobe Jehu bekavame kugijima nakagibele incola, kodvwa kuloku kufanele kutsi bekayigijimisa kakhulu.

Ngemuva kwekungavumi kukhuluma netitfunywa letimbili lebetite kuye, Jehu wahlangana neNkhosi Joramu kanye nemngani wayo Ahaziya, inkhosi yakaJuda, futsi bobabili bebagibele tincola tabo. Umbuto waJoramu lotsi: “Ute ngekuthula yini, Jehu?” wawuphendvula ngelulaka Jehu, watsi: “Kuthula kungaba khona kanjani, nangabe solomane kusekhona tithico nebutsakatsi benyoko Jezebeli?” Etfuswa ngulemphendvulo yaJehu, Joramu wabaleka. Kodvwa Jehu wamkhandza. Wakhipha butjoki bakhe wase umgwaza ngabo enhlitiyweni, futsi lenkhosi yafela encoleni yayo. Nanobe Ahaziya akwati kubaleka, ngekuhamba kwesikhatsi Jehu wamtfola wase uyambulala.—2 Khos. 9:22-24, 27.

Lilunga lesibili lemndeni wa-Ahabi lelabulawa, yindlovukazi lembi, Jezebeli. Jehu wambita kahle nakatsi ‘ungulocalekisiwe.’ Ngesikhatsi Jehu afika eJezreyeli, wambona eme efasitelweni lesigodlo. Ngekushesha, Jehu watjela tindvuna kutsi tiphonse Jezebeli ngelifasitelo. Ngemuva kwaloko, emahhashi aJehu agidzagidza kulomuntfu lobekonakalise onkhe ema-Israyeli. Ngemuva kwaloko, wabulala emalunga lamanyenti endlu ya-Ahabi lobekamubi.—2 Khos. 9:30-34; 10:1-14.

Nanobe budlova buyintfo lembi, kufanele sicaphele kutsi ngalawo malanga, Jehova bekasebentisa tinceku takhe kute tikhiphe sehlulelo sakhe. ImiBhalo itsi: “Nkulunkulu wehlisela kuwa ku-Ahaziya. Watsi nakefika Ahaziya, waphuma kanye naJoramu wayawuhlangabeta Jehu, umsa waNimshi, labegcotjwe nguNkulunkulu kutsi abhubhise indlu yaka-Ahabi.” (2 Khr. 22:7) Ngemuva kwekubulala Joramu encoleni yakhe, Jehu wacaphela kutsi lesento sakhe besifeze setsembiso saJehova sekujezisa Ahabi ngekubulala kwakhe Nabothi. Ngetulu kwaloko, Jehu bekayalwe kutsi ‘akhiphe sibhongo sengati yetinceku [taNkulunkulu],’ leyacitfwa nguJezebeli.—2 Khos. 9:7, 25, 26; 1 Khos. 21:17-19.

Lamuhla, tinceku taJehova atisebentisi emandla ato kute tilwe nebantfu labamelene nekukhonta lokuhlantekile. Nkulunkulu utsi: “Kubuyisela ngekwami.” (Heb. 10:30) Kodvwa kute bavikele libandla etintfweni letingalifaka engotini, labadzala labangemaKhristu kungase kudzingeke babe nesibindzi lesifanana nesaJehu. (1 Khor. 5:9-13) Onkhe emalunga elibandla kufanele atimisele kutehlukanisa nebantfu labasusiwe ekuhlanganyeleni.—2 Joh. 9-11.

JEHU AKAZANGE AKUBEKETELELE KUHLUBUKA KUJEHOVA

Intfo leyabangela Jehu kutsi ente umsebenti labekaphatsiswe wona, iyavela emavini akhe lawatjela Jehonadabi lotsembekile, latsi: ‘Hamba nami ubone [kungabeketeleli kwami kuhlubuka, NW] kuSimakadze.’ Jehonadabi wasemukela leso simemo, wagibela incola yaJehu futsi waya naye eSamariya. Nabefika lapho, Jehu wenta ngebucili ‘kute abulale lababekhonta Bhali.’—2 Khos. 10:15-17, 19.

Jehu wamemetela kutsi bekafuna kwentela Bhali ‘umhlatjelo lomkhulu.’ (2 Khos. 10:18, 19) Lesinye sati sitsi: “Jehu wakhuluma ngendlela lehlakaniphile.” Nanobe leligama lelisetjentiswe lana lisho kwenta “umhlatjelo,” liphindze lisho ‘kubulala’ tihlubuki. Ngesizatfu sekutsi Jehu bekangafuni kutsi tikhonti taBhali tiphutse kulomkhosi, watihlanganisela endlini yaBhali waticela kutsi tigcoke timphahla letehlukile. ‘Kwatsi kube Jehu acedze kwenta umnikelo wekushiswa,’ wayala kutsi emadvodza langu-80 lahlomile abulale tikhonti taBhali. Ngemuva kwaloko, watsi akudzilitwe indlu yaBhali, futsi leyo ndzawo isetjentiswe njengemithoyi kute bantfu bangakwati kukhontela kuyo.—2 Khos. 10:20-27.

Kuliciniso kutsi Jehu wabulala bantfu labanyenti. Nanobe kunjalo, imiBhalo imchaza njengendvodza lenesibindzi leyakhulula ema-Israyeli ekucindzetelweni nguJezebeli kanye nemndeni wakhe. Kute umholi waka-Israyeli akwati kwenta loku, bekufanele abenesibindzi, atimisele futsi abe nenshisekelo. Lesinye sichazamagama seliBhayibheli sitsi: “Lona bekungumsebenti lomatima futsi lobekufanele wentiwe ngenkhutsalo. Kuba nemusa bekungase kwente umuntfu ehluleke kucedza kukhontwa kwaBhali ka-Israyeli.”

Akungabateki kutsi nawe uyabona kutsi timo emaKhristu lahlangabetana nato lamuhla tidzinga abe netimfanelo letifanana naleto Jehu bekanato. Nasi sibonelo: Sitawukwenta njani nangabe silingelwa kutsi sihlanganyele etintfweni Jehova latilahlako? Kufanele sitsatse sinyatselo ngekushesha, sibe nesibindzi kanye nemdlandla wekutibalekela. Nakutiwa ekutinikeleni kuNkulunkulu, akukafaneli sibeketelele nobe ngukuphi kuhlubuka kuJehova.

CAPHELA KUTE UHAMBE EMTSETFWENI WAJEHOVA

Siphetfo salendzaba sisiniketa secwayiso. Jehu ‘akazange agucuke . . . ekoneni kwekukhonta litfole legolide eBetheli nakaDani.’ (2 Khos. 10:29) Kungenteka njani kutsi umuntfu lobekabonakala anenshisekelo ngekukhonta lokuhlantekile abeketelele kukhonta titfombe?

Kungenteka kutsi Jehu abekholelwa kutsi kuze umbuso waka-Israyeli lotimele ukwati kwehluka embusweni wakaJuda, bekudzingeka ube nenkholo yawo leyehlukile. Ngako-ke, njengemakhosi aka-Israyeli langembikwakhe, wafuna kuwehlukanisa ngekutsi agcugcutele kukhontwa kwelitfole. Kodvwa loku bekutawuveta kutsi bekete kukholwa kuJehova, lobekamente inkhosi.

Jehova wancoma Jehu ngesizatfu sekutsi ‘bekente lokuhle, waphumelelisa loko lokuhle emehlweni aNkulunkulu.’ Nanobe kunjalo, Jehu “akazange acaphele kunakekela umtsetfo waSimakadze, Nkulunkulu wema-Israyeli, ngayo yonkhe inhlitiyo yakhe.” (2 Khos. 10:30, 31) Nawucabanga ngako konkhe Jehu lakwenta ekucaleni, kungase kukumangalise loku futsi kukuphatse kabi. Nanobe kunjalo, loku kusiniketa sifundvo. Akukafaneli sibutsatsele phansi buhlobo betfu naJehova. Malanga onkhe, kufanele sitfutfukise kwetsembeka kwetfu kuNkulunkulu ngekutadisha liVi lakhe, sizindle ngalo, siphindze sithandaze ngalokusuka enhlitiyweni kuBabe wetfu wasezulwini. Ngako-ke, asente konkhe lokusemandleni etfu kute sichubeke sihamba emtsetfweni waJehova ngenhlitiyo yetfu yonkhe.—1 Khor. 10:12.

[Libhokisi ekhasini 4]

Jehu Emlandvweni Welive

Baphikisi bebahlale bakungabata kutsi bantfu lokukhulunywa ngabo emiBhalweni bake baphila mbamba. Ngako-ke, bukhona yini lobunye bufakazi ngaphandle kwalobo lobuseBhayibhelini, lobukhuluma ngaJehu?

Kunetincwadzi letingaba tintsatfu tase-Asiriya yasendvulo letibita lenkhosi yaka-Israyeli ngelibito layo. Lenye yato kutsiwa iveta Jehu, nobe lomunye wemancusa akhe, akhotsama embikwenkhosi yase-Asiriya, Shalmaneseri III, futsi enta sento sekuyihlonipha. Umbhalo lohambisana nayo ufundzeka ngalendlela: “Kuhlonishwa lengakuniketwa nguJehu (Ia-ú-a), umsa wa-Omri (Hu-um-ri) ngunaku; Wanginiketa isiliva, igolide, indishi yegolide i-saplu, sitja segolide lesicije ngaphansi, inkomishi lendze yegolide, emabhakede egolide, sikotela, intfonga yenkhosi, (kanye) ne-puruhtu lebatiwe [inchazelo yaleligama lelitsi puruhtu ayatiwa].” Jehu abengasiyo “indvodzana ya-Omri” sibili, kodvwa leligama belisetjentiswa kute kuchazwe kulandzelana kwemakhosi aka-Israyeli, mhlawumbe ngesizatfu seludvumo Omri labenalo kanye nekwakha kwakhe inhlokodolobha yaka-Israyeli, iSamariya.

Abukho bufakazi bekutsi inkhosi yase-Asiriya yakwemukela lokuhlonishwa lokutsiwa yaniketwa kona nguJehu. Nanobe kunjalo, yakhuluma ngaJehu tikhatsi letintsatfu njengobe kuvetiwe kulombhalo, losesitfombeni saShalmaneseri, kanye nasemibhalweni legciniwe yebukhosi base-Asiriya. Lokwatiswa kucedza kungabata mayelana nekutsi lomuntfu lokukhulunywa ngaye eBhayibhelini waba khona mbamba emlandvweni.