Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

‘Sitihambi’ Kulelive Lelibi

‘Sitihambi’ Kulelive Lelibi

‘Sitihambi’ Kulelive Lelibi

“Bonkhe laba . . . bavuma kutsi lapha emhlabeni babafokati netihambi.”—HEB. 11:13.

1. Yini Jesu layisho ngesimo sebalandzeli bakhe kulelive?

 “BASESEVENI.” Lankha ngemavi lashiwo nguJesu ngebafundzi bakhe, kodvwa wachaza: ‘Abasibo belive, njengobe nami ngingesuye walelive.’ (Joh. 17:11, 14) Kungako Jesu asichaza ngalokucacile simo sebalandzeli bakhe beliciniso ‘kulomhlaba,’ nkulunkulu wawo lokunguSathane. (2 Khor. 4:4) Nanobe bebahlala kulelive lelibi, bebangeke babe yincenye yalo. Simo sabo kulelive besitawufanana ‘nesetihambi kanye nalabendlulako kulomhlaba.’—1 Phet. 2:11.

Bebaphila ‘Njengetihambi’ Eveni

2, 3. Kungani kungatsiwa bo-Enoki, Nowa, Abrahama kanye naSara baphila ‘njengebafokati netihambi emhlabeni’?

2 Kusukela ekucaleni, tinceku taJehova letetsembekile betehlukile eveni lelingamhloniphi Nkulunkulu lebetiphila kulo. Ngembikwekufika kwaZamcolo, Enoki kanye naNowa ‘bahamba naNkulunkulu’ weliciniso. (Gen. 5:22-24; 6:9) Bobabili bashumayela ngesibindzi ngesehlulelo saJehova lebesitakwehlela live laSathane lelibi. (Fundza 2 Phetro 2:5; Juda 14, 15.) Ngesizatfu sekutsi bebahamba naNkulunkulu eveni lebelingamhloniphi, Enoki “wajabulisa Nkulunkulu,” kantsi Nowa yena “abelungile amsulwa esitukulwaneni sakhe.”—Heb. 11:5; Gen. 6:9.

3 Njengobe bebamenywa nguNkulunkulu, bo-Abrahama naSara bashiya imphilo lentofontofo yase-Uri lemaKhaledi bemukela simemo sekuyewuhlala njengetihambi eveni labangalati. (Gen. 11:27, 28; 12:1) Umphostoli Pawula wabhala: “Ngekukholwa Abrahama walalela, nakabitwa nguNkulunkulu kutsi aye endzaweni labetawunikwa yona ibe lifa lakhe; waphuma, wahamba, angati lapho aya khona. Ngekukholwa waba sihambi eveni labetsenjiswe lona. Wahlala emathendeni; benta njalo nabo-Isaka naJakobe. Nabo baba tindlalifa kanye naye kuso leso setsembiso.” (Heb. 11:8, 9) Mayelana netinceku taJehova letetsembekile, Pawula watsi: “Bonkhe laba bafa bakholiwe bangakakwemukeli loko lababetsenjiswe kona, kodvwa bakubona bakwemukela kusekhashane, bavuma kutsi lapha emhlabeni babafokati netihambi.”—Heb. 11:13.

Secwayiso Lesiya Kuma-Israyeli

4. Ngusiphi secwayiso ema-Israyeli laniketwa sona ngembikwekutsi ahlale eveni lawo?

4 Nkulunkulu wahlela ema-Israyeli, wawenta sive futsi wawaniketa imitsetfo kanye nelive. (Gen. 48:4; Dut. 6:1) Ema-Israyeli bekungakafaneli akhohlwe kutsi uMnikati welive labehlala kulo bekunguJehova. (Lev. 25:23) Bewafanana neticashi lobekufanele tilalele tifiso teMnikati wendzawo. Ngetulu kwaloko, bekufanele akhumbule kutsi “umuntfu akaphili ngesinkhwa sodvwa”; bekungakafaneli avumele kutsandza umcebo kuwente akhohlwe Jehova. (Dut. 8:1-3) Ngembikwekutsi ahlale eveni lawo, ema-Israyeli aniketwa nasi secwayiso: “Simakadze Nkulunkulu wenu utawutsi anganingenisa eveni lafunga ngalo kuboyihlo, Abrahama, na-Isaka, naJakobe kutsi utanipha lona, lelo live linemadolobha lamakhulu lanotsile leningazange niwakhe, tindlu letigcwele tonkhe tinhlobo tetintfo letinhle leningazange nite nato, nemitfombo leningazange niyimbe, netivini, nemasimi etitselo temncumo leningazange nitihlanyele, nitawutsi ningadla nesutse, nicaphele kutsi ningamkhohlwa Simakadze lowanikhipha eGibhithe, eveni lebugcili.”—Dut. 6:10-12.

5. Kungani Jehova awalahla ema-Israyeli, futsi umusa wakhe wawendlulisela kusiphi sive lesisha?

5 Ema-Israyeli enta loko Jehova bekawatjele kutsi angakwenti. Emalangeni aNehemiya, licembu lemaLevi laba nemahloni ngesikhatsi lilandzisa ngaloko lokwenteka ngesikhatsi ema-Israyeli efika eVeni Lesetsembiso. Ngemuva kwekutsi ema-Israyeli asahleti etindlini tawo letintofontofo futsi asanenala yekudla kanye neliwayini, ‘adla esutsa, ondleka kahle.’ Ahlubuka kuNkulunkulu, abulala nebaphrofethi labekabatfumile kutsi bayewuwacwayisa. Ngesizatfu saloko, Jehova wawanikela etitseni tawo. (Fundza Nehemiya 9:25-27; Hos. 13:6-9) Ngekuhamba kwesikhatsi, ngaphansi kwekubusa kwemaRoma, emaJuda lete kukholwa enta lokubi kakhulu ngekutsi abulale Mesiya lotsenjisiwe. Jehova wawalahla futsi wendlulisela umusa wakhe esiveni lesisha, ema-Israyeli akamoya.—Mat. 21:43; Imis. 7:51, 52; Gal. 6:16.

“Anisibo Belive”

6, 7. (a) Ungakuchaza njani loko Jesu lakusho mayelana nesimo sebalandzeli bakhe kulelive? (b) Kungani emaKhristu eliciniso kungakafaneli abe yincenye yelive laSathane?

6 Njengobe kuvetiwe ekucaleni kwalesihloko, Jesu Khristu, loyiNhloko yelibandla, wakwenta kwacaca kutsi balandzeli bakhe bebatawehluka eveni lelibi laSathane. Ngembikwekufa kwakhe, Jesu watsi kubafundzi bakhe: “Kube benibelive, live belitanitsandza. Kodvwa anisibo belive, ngobe nganikhetsa eveni. Ngako-ke live liyanitondza.”—Joh. 15:19.

7 Njengobe emaKhristu besekandza, besekufanele ayemukele yini imikhuba yelive futsi abe yincenye yalo? Cha. Nobe ngukuphi lapho labehlala khona, bekufanele atehlukanise nelive laSathane. Eminyakeni lengaba ngu-30 ngemuva kwekufa kwaKhristu, umphostoli Phetro wabhalela emaKhristu labehlala etindzaweni letehlukehlukene taseRoma, watsi: “Batsandzekako, ngiyanincenga, njengobe nitihambi nalabendlulako kulomhlaba, kutsi nitikhweshele tinkhanuko tenyama letilwa nemphefumulo. Philani imphilo yekulunga emkhatsini [wetive].”—1 Phet. 1:1; 2:11, 12.

8. Sati semlandvo lesitsite sabuchaza njani buhlobo emaKhristu ekucala labenabo nelive?

8 Afakazela kutsi emaKhristu ekucala bekatiphatsa ‘njengebafokati netihambi’ embusweni wemaRoma, Kenneth Scott Latourette, losati semlandvo wabhala: “Umlandvo wekutsi emaKhristu angelikhulu lekucala bekabeketelela lushushiso lolumatima, watiwa kakhulu . . . Kodvwa tinsolo labehlangabetana nato betehluka. Ngesizatfu sekutsi bewangahlanganyeli emikhosini yenkholo yemanga, bekutsiwa awakholelwa kuNkulunkulu. Njengobe bewangahlanganyeli nebantfu ekutijabuliseni kanye nasemicimbini lebeyinekukhonta kwemanga kanye nekutiphatsa kabi ngekwelicansi, bekutsiwa atondza bantfu.”

Kungalisebentisi Ngalokugcwele Lelive

9. NjengemaKhristu eliciniso, sibuniketa njani bufakazi bekutsi “asibatondzi bantfu”?

9 Sinjani simo lamuhla? Njengobe siphila ‘esikhatsini lesibi,’ silondvolota umbono lofanana newemaKhristu ekucala. (Gal. 1:4) Ngesizatfu saloko, bantfu labanyenti abasicondzi kahle futsi labanye bayasitondza. Nanobe kunjalo, tsine “asibatondzi bantfu.” Ngesizatfu sekutsi siyabatsandza, sishumayela emtini ngemuti, futsi senta konkhe lokusemandleni etfu kute sicoce nebantfu ‘ngeliVangeli lembuso [waNkulunkulu].’ (Mat. 22:39; 24:14) Loku sikwenta ngobe siyaciniseka kutsi uMbuso waJehova loholwa nguKhristu, utakucedza ngekushesha kubusa kwebantfu labanesono bese esikhundleni sako uletse umhlaba lonekulunga.—Dan. 2:44; 2 Phet. 3:13.

10, 11. (a) Silisebentisa njani ngelizinga lelilingene lelive? (b) Ngutiphi letinye tindlela emaKhristu lacaphile lakubalekela ngato kusebentisa lelive ngalokugcwele?

10 Njengobe kuphela kwalelive kusondzela ngekushesha, tsine njengetinceku taJehova siyacaphela kutsi lesi akusiso sikhatsi sekutinta kulelive lelibhubhako. Silalela emavi aPawula latsi: ‘Bazalwane, ngitsi: Sikhatsi sesinciphile; kusukela nyalo . . . labatsengako ababe njengalabangenalutfo, nalabasebentisa lelive babe njengalabangalisebentisi [ngalokugcwele], ngobe simo salelive siyendlula.’ (1 Khor. 7:29-31) Kodvwa emaKhristu alamuhla alisebentisa njani lelive? Loku akwenta ngekusebentisa buchwephesha balamuhla kanye netekuchumana kute asakate lwati lweliBhayibheli emhlabeni wonkhe ngetilwimi letinyenti. Asebentisa lelive ngendlela lelingene kute akwati kutiphilisa. Atsenga tintfo latidzingako letitfolakala eveni. Nanobe kunjalo, awalisebentisi ngalokugcwele lelive, futsi loko akwenta ngekutsi abeke tintfo kanye nemisebenti yalelive endzaweni lefanele.—Fundza 1 Thimothi 6:9, 10.

11 EmaKhristu lacaphile ayakubalekela kusebentisa lelive ngalokugcwele endzabeni yemfundvo lephakeme. Bantfu labanyenti kulelive bacabanga kutsi kute umuntfu atfole umsebenti loholela kahle kufanele aye eNyuvesi. Kodvwa tsine njengemaKhristu siphila njengetihambi kulelive futsi siphishanekela imigomo lehlukile. Siyakubalekela ‘kufisa lokuphakeme.’ (Rom. 12:16; Jer. 45:5) Njengobe sibalandzeli baJesu, silalela secwayiso sakhe lesitsi: “Caphelani, nikubalekele konkhe kufisa lokubi; ngobe imphilo yemuntfu ayinconotiswa bunjinga bakhe.” (Luk. 12:15) Kungako emaKhristu lasemasha akhutsatwa kutsi aphishanekele imigomo yakamoya, futsi atfole imfundvo layidzingako kute anakekele tidzingo tawo letisisekelo, ngesikhatsi lesifananako abe anake kakhulu kukhonta Jehova ‘ngenhlitiyo yawo yonkhe, umphefumulo, emandla kanye nengcondvo yawo yonkhe.’ (Luk. 10:27) Ngekwenta kanjalo, ‘angaceba kuNkulunkulu.’—Luk. 12:21; fundza Matewu 6:19-21.

Ungavumi Kusindvwa Tinkhatsato Talomhlaba

12, 13. Kulalela emavi aJesu lakuMatewu 6:31-33 kusehlukanisa njani kubantfu belive?

12 Tinceku taJehova tinembono longafanani newebantfu balelive mayelana nemcebo. Akhuluma ngaloko, Jesu watsi kubalandzeli bakhe: “Ningakhatsateki ngekutsi: ‘Sitawudlani?’ nome: ‘Sitawunatsani?’ nome: ‘Sitakwembatsani?’ Ngobe nebetive bafuna tona leto tintfo, kantsi uYihlo losezulwini uyati kutsi niyatidzinga tonkhe letintfo. Kodvwa funani kucala umbuso waNkulunkulu kanye nekulunga kwakhe, khona tonkhe letintfo titakwengetelwa kini.” (Mat. 6:31-33) Emakholwa lesikanye nawo lamanyenti atibonele ngewawo emehlo kutsi Babe wetfu wasezulwini uyabaniketa tintfo labatidzingako.

13 “Kuyinzuzo lenkhulu kwesaba Nkulunkulu kanye nekweneliseka.” (1 Thim. 6:6) Loku kwehluke kakhulu embonweni webantfu labanyenti lamuhla. Nasi sibonelo: Lapho bantfu labasha bashada, linyenti lebantfu lilindzela kutsi babe nato tonkhe tintfo ngekushesha—indlu legcwele ifenisha futsi lelungiswe kahle, imoto yakanokusho kanye nemishini yagezi yakamuva. Nanobe kunjalo, emaKhristu laphila njengetihambi kulelive awalindzeli kuba netintfo letingetulu kwemandla awo. Siyajabula ngekutsi lamanyenti awo adzela kuba netintfo kute akwati kunikela ngesikhatsi sawo kanye nemandla emsebentini waJehova njengebamemeteli beMbuso labakhutsele. Lamanye angemahlahlandlela, akhonta eBethel, enta umsebenti wekujikeleta nobe atitfunywa teliVangeli. Sonkhe siyajabula ngemsebenti wenhlitiyo yonkhe lowentiwa tikhonti taJehova lesikanye nato!

14. Ngusiphi sifundvo lesingasitfola emfanekisweni waJesu wemhlanyeli?

14 Emfanekisweni wakhe wemhlanyeli, Jesu watsi “tinhlupheko macondzana nalemphilo nelutsandvo lwebunjinga” kungaminyetela livi laNkulunkulu etinhlitiyweni tetfu futsi kusente singatseli. (Mat. 13:22) Kutimisela kwetfu kuphila njengetihambi kulelive kutasenta singaweli kulengoti. Kunaloko, kusisita kutsi sigcine liso letfu “liphilile,” linakile nobe libukisise uMbuso waNkulunkulu futsi siwubeke endzaweni yekucala ekuphileni kwetfu.—Mat. 6:22.

“Live Liyendlula”

15. Ngumaphi emavi emphostoli Johane latsintsa umbono kanye nekutiphatsa kwemaKhristu eliciniso kulelive lesiphila kulo?

15 Sizatfu lesibaluleke kakhulu sekutsi tsine njengemaKhristu eliciniso sibe ‘tihambi nalabendlulako kulomhlaba’ kutsi siyaciniseka kutsi sikhatsi lesisele sinciphile. (1 Phet. 2:11; 2 Phet. 3:7) Lombono lesinawo utsintsa tincumo lesitentako ekuphileni kanye netifiso tetfu. Umphostoli Johane weluleka emakholwa lakanye nawo kutsi angatsandzi live nobe tintfo letiseveni ngobe “live liyendlula netinkhanuko talo, kodvwa lowo lowenta intsandvo yaNkulunkulu, uyawuphila kuze kube phakadze.”—1 Joh. 2:15-17.

16. Singaveta njani kutsi siyincenye yesive lesehlukanisiwe?

16 Ema-Israyeli atjelwa kutsi nangabe amlalela Jehova, ‘abetawuba ligugu lakhe emkhatsini wato tonkhe tive.’ (Eks. 19:5) Ngesikhatsi etsembekile, ema-Israyeli bewehluka kuletinye tive endleleni yekukhonta kanye neyekuphila. Ngendlela lefananako nalamuhla, Jehova utehlukanisele bantfu labehlukile eveni laSathane. Siyatjelwa: ‘Asikudzele kungakholwa, sitilumule etinkhanukweni telive, bese siphila ngekuzitsa, nangekulunga, nangekumesaba Nkulunkulu kulomhlaba, ngesikhatsi sisabheke kugcwaliseka kwelitsemba lelibusisekile, kubonakala kwenkhatimulo yebukhosi baNkulunkulu lomkhulu kanye nekweMsindzisi wetfu Khristu Jesu. Yena watinikela ngenca yetfu, kuze atesihlenga ebubini bonkhe atingcwelisele sive lesisakhe, lesinenshisekelo kutsi sente imisebenti lemihle.’ (Thit. 2:11-14) ‘Lesive’ lokukhulunywa ngaso sihlanganisa emaKhristu lagcotjiwe kanye netigidzi ‘taletinye timvu’ taJesu, letiwasitako futsi letiwasekelako.—Joh. 10:16.

17. Kungani labagcotjiwe kanye nebangani babo bangeke batisole ngekutsi baphila njengetihambi kulelive lelibi?

17 ‘Litsemba lelibusisekile’ lalabagcotjiwe kubusa naKhristu ezulwini. (Semb. 5:10) Naseligcwalisekile litsemba laletinye timvu lekuphila phakadze emhlabeni, angeke tisaba tihambi eveni lelibi. Titawuba nemakhaya lamahle, inala yekudla kanye netinatfo. (Hla. 37:10, 11; Isa. 25:6; 65:21, 22) Ngalokwehlukile kuma-Israyeli, letinye timvu angeke tikhohlwe kutsi konkhe loku kuvela kuJehova, ‘Nkulunkulu wemhlaba wonkhe.’ (Isa. 54:5) Akekho emkhatsini walabagcotjiwe kanye naletinye timvu lotatisola ngekutsi waphila njengesihambi kulelive lelibi.

Ungaphendvula Njani?

• Bantfu labetsembekile basendvulo baphila njani njengetihambi eveni?

• EmaKhristu ekucala atiphatsa njani eveni?

• EmaKhristu eliciniso alisebentisa njani ngendlela lelingene lelive?

• Kungani singeke sitisole ngekuphila njengetihambi kulelive lelibi?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 18]

EmaKhristu ekucala akubalekela kutijabulisa lokunebudlova kanye nekutiphatsa lokubi