Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Ungeyami Ekwatini Kwakho”

“Ungeyami Ekwatini Kwakho”

“Ungeyami Ekwatini Kwakho”

“Tsemba Simakadze ngayo yonkhe inhlitiyo yakho, ungeyami ekwatini kwakho.”—TAGA 3:5.

1, 2. (a) Ngutiphi timo lesingase sihlangabetane nato? (b) Nasihlangabetana nesimo lesicindzetelako, senta sincumo, nobe setama kumelana nesilingo, ngubani lokufanele setsembele kuye, futsi kungani kunjalo?

 UMCASHI waThoko a sewuyivalile incenye letsite yenkampani yakhe, futsi sewudzilite tisebenti letinyenti. Thoko ubona shengatsi nguye losekatawuhanjiswa nyalo. Utakwenta njani nakangaphelelwa ngumsebenti? Utatikhokhela njani tikweleti takhe? Lomunye dzadze libito lakhe lokunguNomphumelelo ufuna kutfutsela endzaweni lenesidzingo lesikhulu sebamemeteli beMbuso, kodvwa kufanele yini vele atfutse? Lijaha lelitsite libito lalo lokunguVeli linenkinga letsite. Ngesikhatsi liselincane belibuka titfombe letingcolile. Nyalo njengobe sekaseminyakeni yabo-20, Veli uba nesilingo lesikhulu sekuphindze abuyele emkhutjeni wakhe. Angamelana njani nalesilingo?

2 Ngubani lowetsembela kuye nangabe uhlangabetana netimo leticindzetelako, wenta tincumo letibalulekile, nobe wetama kumelana netilingo? Wetsembela ekucabangeni kwakho yini, nobe ‘ulahlela imitfwalo yakho kuSimakadze’? (Hla. 55:22) LiBhayibheli litsi: “Emehlo aSimakadze akesuki kulabalungile, tindlebe takhe atisuki ekukhaleni kwabo.” (Hla. 34:15) Ngako-ke, kubaluleke kakhulu kutsi setsembele kuJehova ngenhlitiyo yetfu yonkhe futsi singeyami ekwatini kwetfu!—Taga 3:5.

3. (a) Kwetsembela kuJehova kuhlanganisani? (b) Kungani labanye bangase bahungeke kutsi betsembele ekwatini kwabo?

3 Kwetsembela kuJehova ngenhlitiyo yonkhe kuhlanganisa kwenta tintfo ngendlela yakhe nangekuvumelana nentsandvo yakhe. Intfo letasisita sihlale senta kanjalo, kuchubeka siya kuye ngemthandazo futsi sicele sicondziso sakhe. Nanobe kunjalo, bantfu labanyenti bakutfola kumatima kwetsembela kuJehova ngalokuphelele. Sibonelo saloko kutsi lomunye dzadze libito lakhe lokungu-Lynn uyavuma: “Bekuloku kumatima ngami kutsi ngifundze kwetsembela ngalokuphelele kuJehova.” Kungani kunjalo? Utsi: “Ngite buhlobo lobuhle nababe wami, futsi make wami bekete indzaba nekutsi ngitiva njani emivelweni nobe enyameni. Ngako-ke, ngasheshe ngafundza kutinakekela.” Indlela Lynn lakhula ngayo beyenta kube matima kutsi etsembe lomunye umuntfu ngalokugcwele. Emakhono umuntfu lanawo kanye nekuphumelela kwakhe kungamenta atetsembe. Nangabe lomdzala welibandla etsembela kulokuhlangenwe nako kwakhe, angase acatulule tindzaba letitsintsa libandla ngaphandle kwekucale athandaze kuNkulunkulu.

4. Yini lesitawucoca ngayo kulesihloko?

4 Jehova ulindzele kutsi sente konkhe lokusemandleni etfu kute siphile ngekuvumelana nemithandazo yetfu futsi sente intsandvo yakhe. Ngako-ke, singasibeka njani silinganiso lesifanele emkhatsini wekwetsembela kwetfu kuye, kanye nekwenta lokusemandleni etfu kute silungise tinkinga? Nakutiwa endzabeni yekwenta tincumo, ngukuphi kunaka lokufanele sibe nako? Kungani umthandazo ubalulekile nangabe setama kumelana netilingo? Sitawuhlola lemibuto ngekucabanga ngetibonelo letisemBhalweni.

Nasicindzetelekile

5, 6. Wasabela njani Hezekiya ngesikhatsi esatjiswa yinkhosi yase-Asiriya?

5 Naku liBhayibheli lelikushoko mayelana naHezekiya, inkhosi yakaJuda: “Akazange ayekele kumlandzela, wayigcina yonkhe imitsetfo yaSimakadze labeyinike Mosi.” Hezekiya “wametsemba Simakadze Nkulunkulu wema-Israyeli.” (2 Khos. 18:5, 6) Wasabela njani Hezekiya ngesikhatsi Senaheribi, inkhosi yase-Asiriya atfumela emancusa akhe eJerusalema—lafaka ekhatsi Rabishake kanye nelibutfo lemasotja lanemandla? Lelibutfo lase-Asiriya lelinemandla beselincobe incumbi yemadolobha akaJuda, futsi nyalo Senaheribi besekafuna kuncoba iJerusalema. Hezekiya waya endlini yaJehova, futsi wathandaza watsi: “Simakadze Nkulunkulu wetfu, sephule esandleni sakhe, kuze yonkhe imibuso yemhlaba yati kutsi wena wedvwa, Simakadze, unguNkulunkulu.”—2 Khos. 19:14-19.

6 Hezekiya wenta ngekuvumelana nemthandazo wakhe. Ngisho nangembikwekutsi ayothandaza ethempelini, watjela bantfu kutsi bangakuphendvuli kwedzelela kwaRabishake. Waphindze watfumela nebantfu ku-Isaya umphrofethi, kute atfole sicondziso lesivela kuye. (2 Khos. 18:36; 19:1, 2) Hezekiya watsatsa tinyatselo letifanele. Kulesimo, akazange etame kwenta sisombululo lebesishayisana nentsandvo yaJehova, ngekutsi afune kusekelwa yiGibhithe nobe tive letibomakhelwane. Kunekutsi eyame ekwatini kwakhe, wetsembela kuJehova. Ngemuva kwekutsi ingilosi yaJehova seyibulale emasotja aSenaheribi langu-185 000, Senaheribi “wahamba” wabuyela eNineve.—2 Khos. 19:35, 36.

7. Nguyiphi indvudvuto lesingayitfola emthandazweni waHana kanye newaJona?

7 NaHana, umfati wa-Elkhana umLevi, wetsembela kuJehova ngesikhatsi acindzetelekile ngesizatfu sekungatfoli kwakhe bantfwana. (1 Sam. 1:9-11, 18) Umphrofethi Jona wasindziswa esiswini senhlanti lenkhulu ngemuva kwekutsi athandaze watsi: “Ekuhluphekeni kwami ngakhala kuwe, Simakadze, wangiphendvula; ngamemeta ngisematfunjini emhlaba, ngicela lusito, wena waliva livi lami.” (Jona 2:1, 2, 10) Kuyasidvudvuta kwati kutsi ngisho nobe simo setfu simatima kangakanani, singambita Jehova ‘sicele kutsi angakufulatseli kuncusa kwetfu.’—Fundza Tihlabelelo 55:1, 16.

8, 9. Ngukuphi kukhatsateka lokwavela emthandazweni waHezekiya, waHana kanye newaJona, futsi yini lesiyifundzako kuyo?

8 Sibonelo saHezekiya, Hana kanye naJona sisifundzisa lesinye sifundvo lesibalulekile sentfo lokungakafaneli siyikhohlwe nasithandaza ngesikhatsi sisesimeni lesicindzetelako. Ngesikhatsi bahlangabetana netimo letibuhlungu, bobatsatfu bacindzeteleka emivelweni. Nanobe kunjalo, imithandazo yabo iveta kutsi bebangakakhatsateki ngabo kuphela kanye nekutfola sicatululo setinkinga tabo. Kunaloko, libito laNkulunkulu, kukhontwa kwakhe kanye nekwentiwa kwentsandvo yakhe ngiko lobekubaluleke kakhulu kubo. Hezekiya bekeva buhlungu ngekutsi libito laJehova belingcoliswa. Hana wetsembisa kunikela ngendvodzana yakhe lebekaloku afuna kuba nayo, kute iyokhonta ethempelini, eShilo. Jona watsi: “Loko lengikufungele ngiyawukufeza.”—Jona 2:9.

9 Nasithandazela kukhululwa esimeni lesicindzetelako, senta kahle ngekuhlola tisusa tetfu. Sikhatsateke kakhulu yini ngekutfola sicatululo senkinga, nobe sihlala sicabanga ngaJehova kanye nenjongo yakhe? Kukhatsateka ngetinkinga tetfu kungasenta sinake kakhulu simo setfu sigcine singasatinaki tintfo takamoya. Nasithandaza kuNkulunkulu sicela lusito lwakhe, asihlale sicabanga ngaye, kungcweliswa kwelibito lakhe kanye nekusekelwa kwebukhosi bakhe. Kwenta kanjalo kutasisita kutsi silondvolote umbono lofanele ngisho nalapho singasitfoli sicatululo lebesisifuna. Imphendvulo yemithandazo yetfu kungase kube kutsi kufanele sisibeketelele simo lesikuso sisitwa nguNkulunkulu.—Fundza Isaya 40:29; Filiphi 4:6, 7.

Nasenta Tincumo

10, 11. Yini Jehoshafati layenta ngesikhatsi ahlangabetana nesimo labengati kutsi utasicatulula njani?

10 Utenta njani tincumo letinkhulu ekuphileni kwakho? Ucala ngekuncuma yini bese ngemuva kwaloko uyathandaza kuJehova ucela kutsi atibusise? Cabanga ngaloko Jehoshafati, inkhosi yakaJuda lakwenta ngesikhatsi emabutfo akaMowabi newema-Amoni amhlasela. Sive sakaJuda besingeke sikwati kulwa nawo. Bekatakwenta njani Jehoshafati?

11 LiBhayibheli litsi: “Jehoshafati wetfuka, wase uyawuthandaza kuSimakadze acela kucondziswa nguye.” Watjela onkhe emaJuda kutsi azile, futsi wawabutsela ndzawonye ‘kute acele lusito kuSimakadze.’ Ngemuva kwaloko, wema embikwesive sakaJuda nesaseJerusalema wathandaza. Naku lokunye lakusho: “Awu, Nkulunkulu wetfu, ungeke ubehlulele yini? Ngobe tsine site emandla ekubhekana nalemphi lenkhulu kangaka letewusihlasela. Asati kutsi kufanele senteni, kodvwa emehlo etfu abuke kuwe.” Nkulunkulu weliciniso wawuva umthandazo waJehoshafati futsi wabaniketa insindziso lemangalisako. (2 Khr. 20:3-12, 17) Ngako-ke, nasenta tincumo, ikakhulukati leto letitsintsa buhlobo betfu naJehova, kufanele setsembele kuye kunekutsi seyame ekwatini kwetfu.

12, 13. Ngusiphi sibonelo iNkhosi Davide leyasibekela sona endzabeni yekwenta tincumo?

12 Kufanele senteni nangabe sihlangabetana netimo letibonakala kumelula kuticatulula—mhlawumbe ngesizatfu sekutsi sake sahlangabetana nato esikhatsini lesengcile, bese sisheshe sicabanga ngesicatululo? Indzaba yeNkhosi Davide itasisita kuloku. Ngesikhatsi ema-Amaleki ahlasela lidolobha laseSikilagi, atfumba bafati baDavide, bantfwana bakhe kanye nalabo bemadvodza akhe. Davide wabuta kuJehova, watsi: “Ngibacoshe yini labatfumbi?” Jehova wamphendvula: “Bacoshe, utabakhandza nome kanjani, futsi utawukhona kukubuyisa loku labakutfumbile.” Davide walalela, futsi “wabemuka konkhe loko lobekutfunjwe ngema-Amaleki.”—1 Sam. 30:7-9, 18-20.

13 Kutsite ngemuva kwekuhlasela kwema-Amaleki, emaFilisti eta atohlasela ema-Israyeli. Nangaleso sikhatsi, Davide wafuna lusito kuJehova futsi watfola imphendvulo lecacile. Nkulunkulu watsi: “Hamba, ngobe nakanjani emaFilisti ngitawanikela esandleni sakho.” (2 Sam. 5:18, 19) Ngekushesha nje ngemuva kwaloko, emaFilisti aphindze eta atokulwa naDavide. Yini Davide lebekatayenta nyalo? Bekangase atsi: ‘Angicali kuhlangabetana nesimo lesinjengalesi. Angivele ngihambe ngiyolwa netitsa taNkulunkulu, njengobe ngenta nangalesa sikhatsi.’ Davide wasifuna yini sicondziso saJehova? Yebo wasifuna, futsi akazange etsembele kulokuhlangenwe nako kwakhe. Waphindze wathandaza kuJehova. Kufanele kutsi wajabula kakhulu ngekutsi wenta kanjalo. Ticondziso latitfola kuloku betehlukile kuleto labeniketwe tona ekucaleni. (2 Sam. 5:22, 23) Ngako-ke, nasihlangabetana nesimo nobe inkinga lesiyetayele, kufanele sigadze kutsi singetsembeli kulokuhlangenwe nako kwetfu kwesikhatsi lesengcile.—Fundza Jeremiya 10:23.

14. Ngusiphi sifundvo lesisitfola endleleni Joshuwa kanye nemadvodza lamadzala aka-Israyeli labasebentelana ngayo nebaseGibeyoni?

14 Ngesizatfu sekutsi sonkhe sinesono—labadzala belibandla nabo kufanele bagadze ingoti yekwehluleka kufuna sicondziso saJehova nabenta tincumo. Cabanga ngendlela Joshuwa kanye nemadvodza lamadzala aka-Israyeli labasabela ngayo ngesikhatsi bahlangana nebaseGibeyoni labahlakaniphile, labatifihla kutsi babobani futsi benta shengatsi bavela eveni lelikhashane. Kunekutsi babute Jehova, boJoshuwa kanye nalamadvodza labenawo bavele benta kuthula nebaseGibeyoni, futsi bakha sivumelwane nabo. Nanobe Jehova agcine asisekelile lesivumelwano labasenta, waciniseka kutsi lokwehluleka kwabo kufuna sicondziso sakhe kubhalwa emiBhalweni kute kuzuze tsine.—Josh. 9:3-6, 14, 15.

Nasetama Kumelana Netilingo

15. Chaza kutsi kungani umthandazo ubalulekile nasetama kumelana netilingo.

15 Njengobe ‘kunemtsetfo wesono’ emitimbeni yetfu, kufanele silwe kamatima nesifiso sekwenta lokubi. (Rom. 7:21-25) Lena yimphi lesingayincoba. Singakwenta njani loko? Jesu watjela balandzeli bakhe kutsi umthandazo ubalulekile kute sincobe tilingo. (Fundza Lukha 22:40.) Nakwenteka siba netifiso nobe imicabango lemibi ngisho nangemuva kwekuthandaza kuNkulunkulu, kufanele sichubeke ‘sicela Nkulunkulu’ kutsi asiphe kuhlakanipha kute simelane naleso silingo. Sicinisekiswa ngekutsi ‘unika bonkhe bantfu ngekwephana lokungenakufehla.’ (Jak. 1:5) NaJakobe wabhala: “Ukhona yini logulako [ngekwakamoya] emkhatsini wenu? Akabite babonisi belibandla, bamthandazele ngekumgcobisa ngemafutsa egameni leNkhosi. Umthandazo wekukholwa uyawumphilisa logulako.”—Jak. 5:14, 15.

16, 17. Nasifuna lusito lwekumelana netilingo, ngusiphi sikhatsi lesifanele sekuthandaza?

16 Umthandazo ubalulekile kute simelane netilingo, kodvwa kufanele sicaphele sidzingo sekuthandaza ngesikhatsi lesifanele. Cabanga ngelijaha lelitsite lokukhulunywa ngalo encwadzini yeTaga 7:6-23. Njengobe besekuba nguntsambama, belihamba esitaladini lelati kahle kutsi umfati loyingwadla uhlala kuso. Ngesizatfu sekutsi beselihungwe kuyenga kwalomfati kanye nekushelela kwemavi akhe, lamlandzela njengenkhabi iyohlatjwa. Kungani lelijaha laya kulesitaladi? Njengobe ‘belite lwati,’ lokusho lokuhlangenwe nako, kungenteka kutsi belilwisana netifiso letimbi. (Taga 7:7) Kunini lapho umthandazo bewungalizuzisa khona? Kuliciniso kutsi kuthandazela kumelana nalesilingo ngalesikhatsi selihlangabetana naso bekungaba lusito. Kodvwa sikhatsi lesincono kakhulu lebelingathandaza ngaso ngulapho licala kucabanga ngekuhamba ngaleso sitaladi.

17 Lamuhla, umuntfu angase etame kamatima kungatibuki titfombe letingcolile. Kodvwa kutsiwani nangabe angavakashela emakheli e-Internet lati kahle kutsi anetitfombe nobe ema-video langcolile? Simo sakhe besingeke yini sifanane nesalelijaha lokukhulunywa ngalo encwadzini yeTaga sehluko 7? Loku bekungafanana nekuhamba emgwacweni lonetingoti letinyenti. Kuze umuntfu akwati kumelana nesilingo sekubuka titfombe letingcolile kufanele athandaze kucala kuJehova angakangeni emakhelini e-Internet latiko kutsi ayingoti.

18, 19. (a) Kungani kungase kube matima kumelana netilingo, kodvwa singayincoba njani lenkinga ngemphumelelo? (b) Yini lotimisele kuyenta?

18 Akusimelula kumelana netilingo nobe kuncoba imikhuba lemibi. Umphostoli Pawula wabhala: ‘Inyama ikhanuka lokuphambene nemoya, nemoya uphambene nenyama.’ Ngesizatfu saloko, ‘lesitsandza kukwenta’ asikwenti. (Gal. 5:17) Kute sincobe lenkinga, kufanele sithandaze ngekutimisela lapho sicala kuba nemicabango lemibi nobe tilingo, bese senta ngekuvumelana nemithandazo yetfu. “Asikefikelwa kulingwa lokwehlukile kunekwalabanye bantfu,” futsi ngelusito lwaJehova, singahlala setsembekile kuye.—1 Khor. 10:13.

19 Ngisho nalapho sihlangabetana netimo letimatima, senta sincumo lesibalulekile nobe setama kumelana netilingo, Jehova usinikete sipho lesihle kakhulu—umthandazo. Ngawo, siveta kwetsembela kwetfu kuye. Kufanele sichubeke sicela umoya wakhe longcwele, losicondzisako futsi losicinisako. (Luk. 11:9-13) Ngako-ke, asichubeke setsembela kuJehova, hhayi ekwatini kwetfu.

[Umbhalo longentansi]

a Emabito ashintjiwe.

Usakhumbula?

• Yini loyifundzile kuHezekiya, Hana kanye nakuJona mayelana nekwetsembela kuJehova?

• Sibonelo saDavide kanye nesaJoshuwa sisigcizelela njani sidzingo sekunaka nasenta tincumo?

• Kufanele sithandaze nini nangabe sihlangabetana netilingo?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 9]

Kunini lapho umthandazo ungasizuzisa kakhulu khona nasetama kumelana netilingo?