Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Bantfu Basendvulo Labetsembekile—Bebacondziswa Ngumoya WaNkulunkulu

Bantfu Basendvulo Labetsembekile—Bebacondziswa Ngumoya WaNkulunkulu

Bantfu Basendvulo Labetsembekile—Bebacondziswa Ngumoya WaNkulunkulu

“INkhosi Simakadze ingitfumile kanye [nemoya] wayo.”—ISA. 48:16.

1, 2. Yini ledzingekako kute sibe nekukholwa, futsi ngusiphi sikhutsato lesingasitfola ngekuhlola tibonelo tebantfu labetsembekile basendvulo?

 NJENGOBE bekusolo kubonakala kusukela emalangeni a-Abela, “kukholwa akusiko kwabo bonkhe bantfu.” (2 Thes. 3:2, NW.) Ngako-ke, yini leyenta umuntfu abe nalemfanelo, futsi yini lementa etsembeke? Ngelizinga lelikhulu, kukholwa kuvela ekuveni tintfo letiseVini laNkulunkulu. (Rom. 10:17) Kuyincenye yetitselo temoya longcwele waNkulunkulu. (Gal. 5:22, 23) Ngako-ke, kute sibe nekukholwa siphindze sikuvete, sidzinga lusito lwemoya longcwele.

2 Kungaba liphutsa kuphetsa ngekutsi emadvodza kanye nebafati labanekukholwa, batalwa banako futsi bekungekwemvelo kubo. Tinceku letisibonelo lesifundza ngato eBhayibhelini nato betinemiva ‘lefanana neyetfu.’ (Jak. 5:17) Betingabata, tesaba futsi tinebutsakatsaka, kodvwa umoya waNkulunkulu ‘watipha emandla’ ekuhlangabetana netinkinga. (Heb. 11:34) Ngekuhlola indlela umoya waJehova lowasebenta ngayo kuto, natsi lamuhla singakhutsateka kutsi sichubeke setsembekile futsi siphila ngendlela lefanele, ngisho nobe kukholwa kwetfu kuhlaselwa.

Umoya WaNkulunkulu Waniketa Mosi Emandla

3-5. (a) Sati njani kutsi Mosi wasitwa ngumoya longcwele? (b) Sibonelo saMosi sisifundzisani mayelana nekwephana kwaJehova ngemoya wakhe?

3 Kubo bonkhe bantfu labebaphila nga-1513 B.C.E., Mosi ‘bekatfobeke kubendlula bonkhe.’ (Num. 12:3) Lenceku lemnene yaniketwa imitfwalo leminyenti esiveni saka-Israyeli. Umoya waNkulunkulu waniketa Mosi emandla ekuphrofetha, kwehlulela, kubhala, kuhola kanye nekwenta timangaliso. (Fundza Isaya 63:11-14.) Nanobe kunjalo, ngalesinye sikhatsi Mosi wabalisa kuJehova ngekutsi umtfwalo labekanawo bewumatima kakhulu. (Num. 11:14, 15) Ngesizatfu saloko, Jehova watsatsa ‘lomunye umoya’ labekawunikete Mosi wawufaka kulabanye labangu-70 kute bamtfwalise. (Num. 11:16, 17) Nanobe umtfwalo waMosi bewubonakala usindza kakhulu, ecinisweni bekangakawutfwali yedvwana—kunjalo nangalabo labangu-70 labebabekwe kutsi bamsite, nabo bebangeke bawutfwale bodvwa.

4 Mosi bekaniketwe umoya longcwele lolingene umsebenti wakhe. Nangemuva kwalolushintjo, Mosi bekasolo anawo umoya labekawudzinga. Akazange abe nemoya lomncane kakhulu, bese kutsi lamadvodza lamadzala langu-70 wona abe nalomnyenti kakhulu. Jehova usiniketa umoya wakhe lesiwudzingako, kuye ngetimo lesikuto. ‘Akasiniki umoya ngekwesilinganiso’ kodvwa usinika wona ngalokusuka “ekupheleleni kwakhe.”—Joh. 1:16; 3:34.

5 Ubeketelela tilingo yini? Tiyandza yini tintfo letidla sikhatsi sakho? Ulwa kamatima yini kute unakekele tidzingo temndeni wakho takamoya kanye netenyama, ube wetama kubeketelela kukhula kwetindleko tekuphila nobe tinkinga temphilo? Ufeza imitfwalo leminyenti yini ebandleni? Ciniseka ngekutsi ngemoya wakhe, Nkulunkulu angakunika emandla lowadzingako kute ubeketelele nobe ngabe ngusiphi simo lokuso.—Rom. 15:13.

Umoya Longcwele Wasita Besaleli Kutsi Afaneleke

6-8. (a) Umoya waNkulunkulu wasita boBesaleli kanye na-Oholiyabi kutsi benteni? (b) Yini leveta kutsi Besaleli kanye na-Oholiyabi bebacondziswa ngumoya waNkulunkulu? (c) Kungani loko lokwenteka kuBesaleli kusikhutsata kakhulu?

6 Lokwenteka kuBesaleli, lowaphila emalangeni aMosi, kuveta lokunyenti mayelana nendlela umoya waNkulunkulu longasebenta ngayo. (Fundza Eksodusi 35:30-35.) Besaleli wakhetfwa kutsi ahole emsebentini wekulungisa lithende lekukhontela. Bekakwati yini kubata ngesikhatsi asengakaniketwa lomsebenti? Kungenteka abekwati, kodvwa umsebenti labekawente sikhatsi lesidze, kufoloma titini taseGibhithe. (Eks. 1:13, 14) Ngako-ke, Besaleli bekatawufeza njani lomsebenti wakhe lomatima kangaka? Jehova wamgcwalisa ngemoya wakhe; wamupha likhono, nekuhlakanipha, nelwati emisebentini yonkhe yebungcweti, kutsi akwati kwenta tinhlobonhlobo temihlobiso.  . . nome ngabe ngumuphi umsebenti webungcweti.’ Umoya longcwele watfutfukisa nobe ngabe nguliphi likhono lemvelo labekanalo Besaleli. Kwenteka lokufananako naku-Oholiyabi. Kufanele kutsi boBesaleli kanye na-Oholiyabi baba nelwati lolwenele ngobe abazange bagcine ngekwenta imisebenti yabo, kodvwa bafundzisa ngisho nalabanye loko lobekufanele bakwente. Kuyacaca-ke kutsi Nkulunkulu wakufaka etinhlitiyweni tabo loko kute bafundzise.

7 Lobunye bufakazi lobuveta kutsi Besaleli kanye na-Oholiyabi bebacondziswa ngumoya waNkulunkulu, kutsi umsebenti wabo bewumuhle kakhulu futsi wahlala sikhatsi lesidze. Imisebenti labayenta yachubeka isetjentiswa ngisho nangemuva kweminyaka lengu-500 leyalandzela. (2 Khr. 1:2-6) Ngalokwehlukile kubakhiciti balamuhla, boBesaleli kanye na-Oholiyabi abazange bafune kutakhela ludvumo ngemsebenti wabo. Lonkhe ludvumo lwaloko labebakufezile lwaya kuJehova.—Eks. 36:1, 2.

8 Natsi lamuhla kungase kudzingeke sente imisebenti lematima ledzinga kutsi sibe nemakhono lakhetsekile. Leyo misebenti ingafaka ekhatsi kwakha, kushicilela, kuhlela imihlangano yesigodzi, kucondzisa nakuvele tinhlekelele kanye nekukhuluma nabodokotela netisebenti tasesibhedlela mayelana nembono wetfu losekelwe emBhalweni ngekusetjentiswa kwengati. Ngaletinye tikhatsi lemisebenti yentiwa bantfu labanelikhono, kodvwa esikhatsini lesinyenti yentiwa tisebenti tekutitsandzela letite lokuhlanganwe nako kulowo msebenti. Nanobe kunjalo, umoya waNkulunkulu wenta imetamo yato iphumelele. Uke watigodla yini kwentela Jehova umsebenti lotsite, ngobe ucabanga kutsi labanye bangawenta kancono kunawe? Nangabe kunjalo, khumbula kutsi umoya waNkulunkulu ungakhulisa lwati kanye nemakhono akho, futsi ukusite ukwati kufeza nobe ngusiphi sabelo lakuniketa sona.

Joshuwa Waphumelela Ngelusito Lwemoya WaNkulunkulu

9. Ngusiphi simo ema-Israyeli latitfola akuso ngemuva kwekuphuma eGibhithe, futsi ngumuphi umbuto lowavela?

9 Umoya waNkulunkulu waphindze wacondzisa lomunye umuntfu lowaphila emalangeni aMosi kanye naBesaleli. Ngemuva kwekukhululwa kwema-Israyeli eGibhithe, ema-Amaleki awahlasela. Besesifikile sikhatsi sekutsi ema-Israyeli atiphindziselele. Nanobe abengakakwetayeli kulwa, besekufanele alwe imphi yawo yekucala njengesive lesikhululiwe. (Eks. 13:17; 17:8) Bekudzingeka umuntfu lobekatawahola kulemphi. Bekutawuba ngubani?

10. Kungani ema-Israyeli ancoba ngesikhatsi aholwa nguJoshuwa?

10 Jehova wakhetsa Joshuwa, hhayi ngobe bekake wahola emphini. Kukhona yini labekakwati ngemphi? Phela abesigcili lebesibhaka titini, futsi ngesikhatsi asehlane bekabutsa imana kute atfole kudla latakudla. Mkhulu waJoshuwa, Elishama, abengumholi wesive saka-Efrayimu futsi kungenteka wahola nemadvodza langu-108 100 labekayincenye yeticheme letintsatfu taka-Israyeli. (Num. 2:18, 24; 1 Khr. 7:26, 27) Nanobe kunjalo, Jehova wacondzisa Mosi kutsi angamkhetsi Elishama nobe indvodzana yakhe Nuni, kodvwa akhetse Joshuwa kutsi ahole libutfo lebelitawuncoba letitsa. Lemphi yacishe yatsatsa lilanga lonkhe. Ngesizatfu sekulalela kwaJoshuwa kanye nekufuna kucondziswa ngumoya longcwele waNkulunkulu, ema-Israyeli ancoba.—Eks. 17:9-13.

11. Singaphumelela njani emisebentini lesiyentela Jehova njengobe kwenta Joshuwa?

11 Ngemuva kwekufa kwaMosi, Joshuwa wahola sive sema-Israyeli, futsi ‘wagcwala umoya wekuhlakanipha.’ (Dut. 34:9) Umoya longcwele awuzange umente kutsi abe nelikhono lekuphrofetha nobe lekwenta timangaliso njengobe bewentile kuMosi, kodvwa wamsita kutsi ahole ema-Israyeli emphini leyawenta ancoba live laseKhenani. Nalamuhla, singase sitibone site lokuhlangenwe nako nobe likhono lekwenta imisebenti letsite yaJehova. Kodvwa njengaJoshuwa, siyacinisekiswa ngekutsi sitawuphumelela nangabe silalela sicondziso saNkulunkulu.—Josh. 1:7-9.

‘Umoya WaJehova Wehlela KuGideyoni’

12-14. (a) Liciniso lekutsi emadvodza langu-300 bekangancoba libutfo lelikhulu lakaMidiyani, lisitjelani? (b) Jehova wamcinisekisa njani Gideyoni? (c) Lamuhla, ngusiphi sicinisekiso Jehova lasiniketa sona?

12 Ngemuva kwekufa kwaJoshuwa, Jehova wachubeka aveta indlela umoya wakhe longabacinisa ngayo bantfu labetsembekile. Incwadzi yeTikhulu igcwele kulandzisa kwebantfu ‘labaphiwa emandla ebutsakatsakeni.’ (Heb. 11:34) Ngemoya wakhe longcwele, Nkulunkulu wasita Gideyoni kutsi alwele bantfu baKhe. (Khu. 6:34) Libutfo lebeliholwa nguGideyoni belilincane nalicatsaniswa nelibutfo lakaMidiyani. Lisotja linye laka-Israyeli bekufanele lilwe nemasotja lamane akaMidiyani. KuJehova, lelibutfo lelincane laka-Israyeli belilinyenti kakhulu. Kabili, watjela Gideyoni kutsi ajikise lamanye emasotja kute kube ngulapho lisotja lelilodvwa laka-Israyeli lilwa nemasotja langu-450 akaMidiyani. (Khu. 7:2-8; 8:10) Leli bekulinani lebelifunwa nguJehova. Nangabe bekungaba nekuncoba lokumangalisako, ngubani lobekangatsi kwentiwe ngemandla emuntfu nobe kuhlakanipha kwakhe?

13 Gideyoni kanye nemasotja akhe bese bacishe bakulungele kulwa. Kube bewuyincenye yalelibutfo lelincane, bewutawutiva ulondzekile yini ngekutsi lamanye emasotja ajikisiwe ngesizatfu sekwesaba kanye nekunganaki kwawo? Nobe, bewutawufikelwa kwesaba nawucabanga ngemiphumela lengase ivele? Akukafaneli sicombele kutsi Gideyoni wativa njani. Wakwenta konkhe labetjelwe kona. (Fundza Tikhulu 7:9-14.) Jehova akazange amtfukutselele Gideyoni nakamcela kutsi amvetele sibonakaliso lebesitawuba bufakazi bekutsi abetawuba naye. (Khu. 6:36-40) Kunaloko, wacinisa kukholwa kwakhe.

14 Emandla aJehova ekusindzisa ete umkhawulo. Angabasindzisa bantfu bakhe kunobe ngabe ngubuphi bumatima, aze ngisho asebentise nebantfu lababonakala bete emandla nobe lababutsakatsaka. Ngaletinye tikhatsi, singativa shengatsi banyenti labamelene natsi nobe sisesimeni lesimatima. Akukafaneli silindzele kuciniswa ngalokusimangaliso njengobe kwenteka kuGideyoni, kodvwa singatfola sicondziso kanye nesicinisekiso eVini laNkulunkulu, nasebandleni lelicondziswa ngumoya wakhe. (Rom. 8:31, 32) Tetsembiso taJehova telutsandvo ticinisa kukholwa kwetfu, tiphindze tisicinisekise ngekutsi unguMsiti wetfu mbamba.

‘Umoya WaJehova Wase Wehlela KuJeftha’

15, 16. Kungani indvodzakati yaJeftha yaba nesimo sengcondvo lesihle, futsi loku kubakhutsata njani batali?

15 Ase sihlole lesinye sibonelo. Ngesikhatsi ema-Israyeli sekufanele alwe nema-Amoni, umoya waJehova “wehlela kuJeftha.” Ngesizatfu sekutsi bekanesifiso lesikhulu sekuncoba kute kudvunyiswe Jehova, Jeftha wenta sifungo lesaba nemiphumela lebuhlungu. Wafunga kutsi nangabe Nkulunkulu anganikela ema-Amoni esandleni sakhe, umuntfu wekucala lotawuphuma emnyango nakafika ekhaya, bekatamnikela kuJehova. Ngesikhatsi Jeftha abuyela ekhaya ngemuva kwekuncoba ema-Amoni, indvodzakati yakhe yaphuma igijima itemhlangabeta. (Khu. 11:29-31, 34) Kwammangalisa yini loko Jeftha? Cha akuzange, ngobe bekanemntfwana loyedvwa kuphela. Wasifeza sifungo sakhe ngekunikela ngendvodzakati yakhe kutsi iyewukhonta endlini yaJehova leseShilo. Ngesizatfu sekutsi beyisikhonti saJehova lesicotfo, indvodzakati yaJeftha yabona kufanele kutsi sifezwe sifungo lebesentiwe ngubabe wayo. (Fundza Tikhulu 11:36.) Umoya waJehova wabaniketa bobabili emandla labebawadzinga.

16 Indvodzakati yaJeftha yawutsatsaphi lomoya wekutidzela longaka? Akungabateki kutsi kukholwa kwayo kwakheka ngesikhatsi ibona inshisekelo yeyise kanye nekutinikela kwakhe kuNkulunkulu. Batali, bantfwana benu bayakunaka loko lenikwentako. Tincumo tenu tiveta kutsi niyakukholelwa loko lenikushoko. Bantfwana benu bayabona kutsi imithandazo yenu lecotfo kanye nendlela lenifundzisa ngayo, kuhlangana njani nesibonelo senu saloko lokushiwo kukhonta Jehova ngenhlitiyo yonkhe. Njengobe bantfwana benu babona loko, batawuba nesifiso lesikhulu sekukhonta Jehova. Lesi sizatfu lesikhulu sekujabula.

‘Umoya WaJehova Wehlela’ EtikwaSamsoni

17. Yini Samsoni lakwati kuyenta ngelusito lwemoya waNkulunkulu?

17 Ase siphindze sihlole lesinye sibonelo. Ngesikhatsi ema-Israyeli atfunjwe ngemaFilisti, ‘umoya waSimakadze wacala kunyakatisa’ Samsoni kute awakhulule. (Khu. 13:24, 25) Samsoni waniketwa emandla ekwenta tento letimangalisako, futsi bekanemandla langakavami. Ngesikhatsi emaFilisti acindzetela ema-Israyeli kutsi abambe Samsoni, ‘umoya waSimakadze wehlela kuye ngemandla, kwatsi letindophi letatisetandleni takhe, tafanana netintsambo letishiswa ngumlilo, tibopho tadzilika etandleni takhe.’ (Khu. 15:14) Ngisho nangesikhatsi angenawo emandla ngesizatfu setincumo takhe letimbi, Samsoni waniketwa emandla ‘ekukholweni.’ (Heb. 11:32-34; Khu. 16:18-21, 28-30) Umoya waJehova wasebenta kuSamsoni ngendlela leyehlukile ngesizatfu sekutsi wahlangabetana netimo letingakavami. Nanobe kunjalo, lokulandzisa kwasendvulo kusikhutsata kakhulu. Ngayiphi indlela?

18, 19. (a) Loko lokwenteka kuSamsoni kusiniketa siphi sicinisekiso? (b) Uzuze njani ngekuhlola tibonelo tebantfu labetsembekile lesicoce ngabo kulesihloko?

18 Natsi setsembele emoyeni longcwele lofanana nalowo Samsoni labekatsembele kuwo. Loko sikwenta ngekutsi sifeze umsebenti Jesu lawuniketa balandzeli bakhe, ‘lokukushumayela kubantfu, sifakaze.’ (Imis. 10:42) Lomsebenti udzinga kutsi sibe nemakhono lokungenteka kutsi site ngekwemvelo. Siyajabula ngekutsi Jehova usebentisa umoya wakhe kute usisite sente imisebenti leyehlukehlukene lesiphatsiswe yona. Ngako-ke, njengobe sichubeka senta lomsebenti, singasho emavi lashiwo ngumphrofethi Isaya, latsi: ‘INkhosi Simakadze ingitfumile kanye nemoya wayo.’ (Isa. 48:16) Ngumoya waNkulunkulu lositfumile. Ngako-ke, lomsebenti siwenta ngenhlitiyo yonkhe siciniseka kutsi Jehova utawatfutfukisa emakhono etfu njengobe enta kuMosi, kuBesaleli nakuJoshuwa. Sihloma ‘ngenkemba yemoya lelivi laNkulunkulu,’ futsi siyaciniseka ngekutsi utasiniketa emandla njengobe enta kuGideyoni, kuJeftha nakuSamsoni. (Ef. 6:17, 18) Ngekwetsembela kuJehova kutsi asisite kute sincobe tinsayeya, singaba nemandla ngekwakamoya njengobe naSamsoni aba nemandla ngekwenyama.

19 Kuyacaca-ke, kutsi Jehova uyababusisa labo labamelela kukhonta kweliciniso. Njengobe sivumela umoya longcwele waNkulunkulu kutsi usebente kitsi, kukholwa kwetfu kuyacina. Ngako-ke, kutasijabulisa kakhulu kuhlola lokunye kulandzisa lokusemiBhalweni yemaKhristu yesiGriki. Loku kutawuveta indlela umoya waJehova lobewusebenta ngayo etincekwini takhe letetsembekile tangelikhulu lekucala, lebetiphila ngembikweliPhentekhoste la-33 C.E., nangemuva kwalo. Lokulandzisa kutawucocwa ngako esihlokweni lesilandzelako.

Kungani kukukhutsata kwati indlela umoya waNkulunkulu lowasebenta ngayo ku . . .

• Mosi?

• Besaleli?

• Joshuwa?

• Gideyoni?

• Jeftha?

• Samsoni?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Emavi lahambisana nesitfombe ekhasini 22]

Umoya waNkulunkulu ungasenta sibe nemandla ngekwakamoya njengobe naSamsoni bekanjalo ngekwenyama

[Sitfombe ekhasini 21]

Batali, sibonelo senu sekukhutsala siyabatsintsa bantfwana benu