Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Solomoni, Usibonelo Lesihle Yini Kuwe Nobe Usecwayiso?

Solomoni, Usibonelo Lesihle Yini Kuwe Nobe Usecwayiso?

Solomoni, Usibonelo Lesihle Yini Kuwe Nobe Usecwayiso?

‘Nkulunkulu waJakobe . . . Utasifundzisa tindlela takhe, khona sitewuhamba emikhondvweni yakhe.’—ISA. 2:3.

1, 2. Ungazuza ngatiphi tindlela etibonelweni letiseBhayibhelini?

 AWUCINISEKI yini ngekutsi ungazuza kuloko lokubhalwe eBhayibhelini? Kulo, utfola tibonelo temadvodza kanye nebafati longatsandza kulingisa indlela labaphila ngayo kanye netimfanelo tabo. (Heb. 11:32-34) Nanobe kunjalo, kungenteka kutsi uticaphelile tibonelo letitecwayiso, kanye nesimo sengcondvo nobe tento temadvodza nebafati lokufanele utibalekele.

2 Labanye bantfu lokukhulunywa ngabo eBhayibhelini batibonelo letinhle lesingatilingisa futsi batecwayiso taloko lokufanele sikubalekele. Cabanga ngaDavide, lobekangumelusi lotfobekile futsi ayinkhosi lenemandla. Kuye, sitfola sibonelo lesihle semuntfu lobekalitsandza liciniso futsi etsembele kuJehova. Nanobe kunjalo, Davide wenta tono letimbi kakhulu, letifaka ekhatsi kuphinga naBhatisheba, kubulala Uriya kanye nekubala bantfu ngalokungakafaneli. Kodvwa kwanyalo, asesicoce ngendvodzana yakhe, Solomoni—lebeyiyinkhosi kanye nembhali weliBhayibheli. Sitawucale sihlole tindlela letimbili leyaba sibonelo lesihle ngaso kitsi.

“Kuhlakanipha KwaSolomoni”

3. Kungani singatsi Solomoni wasibekela sibonelo lesihle?

3 Jesu Khristu, longuSolomoni Lomkhulu, wakhuluma kahle ngeNkhosi Solomoni, watsi isibonelo lokufanele sisilingise. Naku Jesu lakutjela emaJuda labekangabata: “Indlovukazi yaseningizimu iyawusukuma kanye nalesitukulwane ekwehlulelweni, isilahle, ngobe yesuka emikhawulweni yemhlaba yatawulalela kuhlakanipha kwaSolomoni; ase nibuke-ke, ngobe lapha kukhona lomkhulu kunaSolomoni!” (Mat. 12:42) Kuyacaca kutsi Solomoni bekatiwa kakhulu ngekuhlakanipha kwakhe, futsi natsi sikhutsatwa kutsi sikutfole.

4, 5. Solomoni wakutfola njani kuhlakanipha, futsi yehluke njani indlela tsine lesikutfola ngayo?

4 Ngesikhatsi Solomoni acala kubusa, Nkulunkulu wabonakala kuye ngeliphupho, wamtjela kutsi acele nobe ngabe yini. Ngesizatfu sekutsi Solomoni bekacaphela kutsi bekete lokuhlangenwe nako lokwenele, wacela kuhlakanipha. (Fundza 1 Emakhosi 3:5-9.) Ajatjuliswa kutsi lenkhosi beyicele kuhlakanipha esikhundleni sebunjinga kanye neludvumo, Nkulunkulu wayinika “inhlitiyo lehlakaniphile nengcondvo lehlutekile,” kanye nekuchuma. (1 Khos. 3:10-14) Njengobe Jesu asho, kuhlakanipha kwaSolomoni bekumangalisa kakhulu kangangekutsi indlovukazi yaseSheba yeva ngako futsi yatsatsa luhambo kute iyotibonela ngewayo.—1 Khos. 10:1, 4-9.

5 Tsine asikalindzeli kutsi sitfole kuhlakanipha ngalokusimangaliso. Solomoni watsi: ‘Simakadze wephana ngekuhlakanipha,’ kodvwa waphindze watsi kufanele silwe kamatima kute sikutfole. Naku lakusho: “Lalela ubambisise kuhlakanipha; inhlitiyo yakho ibe nekucondza.” Waphindze wasebentisa emavi latsi ‘sicele lwati,’ ‘silufunisise,’ futsi ‘simbe’ kuhlakanipha. (Taga 2:1-6) Kuyacaca-ke, kutsi singakutfola kuhlakanipha.

6. Singaveta ngatiphi tindlela kutsi siyazuza esibonelweni lesihle saSolomoni sekuhlakanipha?

6 Kungaba kuhle kutsi utibute: ‘Ngiyasinaka yini sibonelo saSolomoni sekutsandza kuhlakanipha kwaNkulunkulu?’ Kungaciniseki ngesimo semnotfo kwente bantfu labanyenti banaka kakhulu imisebenti yabo yekutiphilisa kanye nemali, nobe bashintja tincumo tabo letimayelana neluhlobo kanye nelizinga lemfundvo lokufanele babe nayo. Kutsiwani ngawe kanye nemndeni wakho? Tincumo lenitentako tiyaveta yini kutsi nitsandza kuhlakanipha kwaNkulunkulu futsi niyakufuna? Kwenta lushintjo etintfweni lenitinakako kanye nemigomo yenu kutanivumela yini kutsi nitfole kuhlakanipha lokwengetiwe? Kuliciniso kutsi kutfola kuhlakanipha kanye nekukusebentisa kutaniletsela injabulo lehlala njalo. Solomoni wabhala: “Utakucondza kulunga, nebumsulwa, nebucotfo, ukwati nalokufanele.”—Taga 2:9.

Kutfutfukisa Kukhonta Kweliciniso Kwamletsela Kuthula

7. Kwenteka njani kutsi Nkulunkulu abe nelithempeli lelikhulu?

7 Ekucaleni kwekubusa kwakhe, Solomoni watsatsa tinyatselo kute akhe lithempeli lelihle, esikhundleni selithende lekukhontela lebelisetjentiswa kusukela esikhatsini saMosi. (1 Khos. 6:1) Kungenteka kutsi lelithempeli silibita ngekutsi lithempeli laSolomoni, kodvwa loko bekungasiyo injongo yakhe nobe kutsi bekafuna kutentela ludvumo njengemakhi lonelikhono nobe umuphi lonjingile. Ecinisweni, nguDavide lowacala kukhuluma ngendzaba yekwakhiwa kwelithempeli, futsi Nkulunkulu wamniketa imininingwane lemayelana nekwakhiwa kwalo kanye nendlela lebekufanele lilungiswe ngayo. Kantsi futsi nguye lowanikela ngetintfo letinyenti kute asekele lomsebenti. (2 Sam. 7:2, 12, 13; 1 Khr. 22:14-16) Nanobe kunjalo, nguSolomoni lobekufanele afeze lomsebenti wekwakha lowatsatsa iminyaka lesikhombisa kanye nencenye.—1 Khos. 6:37, 38; 7:51.

8, 9. (a) Ngusiphi sibonelo lesihle lesisitfola kuSolomoni mayelana nekuphikelela emisebentini lemihle? (b) Waba yini umphumela wekutfutfukisa kwaSolomoni kukhonta kweliciniso?

8 Ngaleyo ndlela, Solomoni wasibekela sibonelo lesihle sekuphikelela emisebentini lemihle, futsi wahlala anake tintfo letifanele. Ngesikhatsi sekuphelile kwakhiwa kwelithempeli futsi sekufakwe nelibhokisi lesivumelwane kulo, Solomoni wathandaza embikwesive. Naku lakusho kuJehova: “Kwangatsi emehlo akho angavulekela kulelithempeli ebusuku nasemini, lendzawo lowasho ngayo watsi: ‘Libito lami liyawuba lapho,’ kuze uwuve umthandazo wenceku yakho leyiwuthandaza ibheke kulendzawo.” (1 Khos. 8:6, 29) Ema-Israyeli kanye nebetive bebangakhona kuthandaza bakulelithempeli lobekubitwa kulo libito laNkulunkulu.—1 Khos. 8:30, 41-43, 60.

9 Waba yini umphumela wekutfutfukisa kwaSolomoni kukhonta kweliciniso? Ngemuva kwekwenta umkhosi wekunikela lithempeli, bantfu ‘bajabula kakhulu, batsakasile etinhlitiyweni tabo ngako konkhe lokuhle Simakadze labekwentele inceku yakhe Davide kanye nesive sakhe, ema-Israyeli.’ (1 Khos. 8:65, 66) Kuleminyaka lengu-40 yekubusa kwaSolomoni, bantfu bebajabulela tintfo letinyenti letinhle, futsi baba nekuthula. (Fundza 1 Emakhosi 4:20, 21, 25.) Tihlabelelo 72 tiyasitjela ngaloko, futsi tisisita sicondze tibusiso lesitatijabulela ngaphansi kwekubusa kwaJesu Khristu, longuSolomoni Lomkhulu.—Hla. 72:6-8, 16.

Sibonelo SaSolomoni Lesisecwayiso

10. Nguliphi liphutsa lelikhulu lolikhumbulako Solomoni lalenta?

10 Kungani-ke singatsi indlela Solomoni laphila ngayo iphindze ibe secwayiso? Ungase ucale ucabange ngebafati bakhe kanye netingani takhe letivela kubetive. Naku lesikufundzako: ‘Ngesikhatsi Solomoni akhula, emakhosikati akhe abeya ngekuya aphambukisela inhlitiyo yakhe etithicweni tawo; inhlitiyo yakhe beseyingakatinikeli ngalokuphelele kuSimakadze.’ (1 Khos. 11:1-6) Akungabateki kutsi wena utimisele kungayilingisi lendlela lembi. Kodvwa-ke, nguleso kuphela yini secwayiso lesisitfola ekuphileni kwaSolomoni? Asewucabange ngaletinye tetintfo letenteka ekuphileni kwakhe lesivame kungatinaki, bese uyabona kutsi ngusiphi secwayiso lositfolako.

11. Yini lesingaphetsa ngayo ngemshado waSolomoni wekucala?

11 Solomoni wabusa iminyaka lengu-40. (2 Khr. 9:30) Ngako-ke, yini longaphetsa ngayo nawufundza 1 Emakhosi 14:21? (Fundza.) Ngekuya kwalelivesi, ngemuva kwekufa kwaSolomoni, indvodzana yakhe Rehobowamu yaba yinkhosi ineminyaka lengu-41, futsi make wayo ‘bekunguNama, um-Amoni.’ Loku kusho kutsi ngesikhatsi Solomoni angakabi yinkhosi, washada nemfati lovela esiveni sesitsa lebesikhonta titfombe. (Khu. 10:6; 2 Sam. 10:6) Lomfati bekatikhonta yini titfombe? Ngisho nobe kungenteka kutsi bekake watikhonta, kufanele kutsi wawuyekela lomkhuba, futsi waba sikhonti seliciniso, njengobe kwenta boRahabi kanye naRuthe. (Rut. 1:16; 4:13-17; Mat. 1:5, 6) Nanobe kunjalo, Solomoni waba netihlobo letingema-Amoni futsi letingamkhonti Jehova.

12, 13. Ngusiphi sincumo lesibi Solomoni lasenta ekucaleni kwekubusa kwakhe, futsi kungenteka kutsi yini labekayicabanga?

12 Simo saba sibi kakhulu ngesikhatsi Solomoni aba yinkhosi. “Wakha buhlobo naFaro, inkhosi yaseGibhithe, washada nendvodzakati yakhe. Wayitsatsa wayibeka eDolobheni laDavide.” (1 Khos. 3:1) Lomfati longumGibhithe waba sikhonti seliciniso njengaRuthe yini? Kute intfo leveta kutsi waba ngiso. Kunaloko, ngekuhamba kwesikhatsi Solomoni wamakhela sigodlo sakhe (kungenteka wakha nesetincekukati takhe) ngaphandle kweliDolobha laDavide. Kungani enta njalo? ImiBhalo itsi loko wakwenta ngesizatfu sekutsi bekungakafaneli kutsi umuntfu losenkholweni yemanga akhe edvute nelibhokisi lesivumelwane.—2 Khr. 8:11.

13 Kungenteka kutsi Solomoni bekacabanga kutsi bekatawuphumelela etimphini nakashada nenkhosatana yaseGibhithe, kodvwa leso bekungaba yini sizatfu sekutitsetselela? Esikhatsini lesidze ngembikwaloko, Nkulunkulu bekangakuvumeli kutsi ema-Israyeli ashade nemaKhenani langemacaba, wate watibita ngemagama tive lobekufanele angatihlanganisi nato. (Eks. 34:11-16) Kungenteka yini kutsi Solomoni bekacabanga kutsi iGibhithe ayikahlanganiswa kuleto tive? Nangabe bekacabanga kanjalo, leso bekusizatfu lesivakalako yini? Ecinisweni, tento takhe betiveta kunganaki kwakhe ingoti lecacile Jehova layisho—yekuhlubuka kwemuntfu, akhonte bonkulunkulu bemanga.—Fundza Dutheronomi 7:1-4.

14. Singazuza njani ngekunaka loko lokwenteka kuSolomoni?

14 Sitakuvumela yini loko lokwenteka kuSolomoni kutsi kube secwayiso kitsi? Dzadze lotsite angase etame kwenta taba ngekwephula kwakhe sicondziso saNkulunkulu sekushada kuphela ‘entsandvweni yeNkhosi.’ (1 Khor. 7:39) Ngendlela lefananako, umuntfu angabeka taba tekuhlanganyela kwakhe emidlalweni leba khona nasekuphume sikolwa, nobe mhlawumbe angase ente taba tekungawubhadali umtselo wemali layitfolako, nobe acale emanga nakabutwa ngentfo letsite layentile lehlazisako. Liphuzu lelibalulekile lapha kutsi: Kungenteka Solomoni wasebentisa kucabanga lokuliphutsa kute ephule imitsetfo yaNkulunkulu, futsi natsi singehlelwa yingoti lefananako.

15. Jehova wamvetela njani Solomoni umusa wakhe, kodvwa yini lokufanele siyikhumbule ngaloko?

15 Kuyacapheleka kutsi ngemuva kwekukhuluma ngekushada kwaSolomoni nenkhosatana yebetive, liBhayibheli litsi Nkulunkulu waphendvula umthandazo wakhe wekucela kuhlakanipha futsi wamupha nebunjinga. (1 Khos. 3:10-13) Solomoni akazange atinake ticondziso taNkulunkulu; nanobe kunjalo, kute lokuveta kutsi Jehova wavele wamyekelisa kuba yinkhosi nobe wamjezisa kabuhlungu. Loku kuvumelana neliciniso lekutsi Nkulunkulu uyacaphela kutsi sinesono futsi sentiwe ngelutfuli. (Hla. 103:10, 13, 14) Nanobe kunjalo, kufanele sikhumbule kutsi tento tetfu tingaba nemiphumela lebuhlungu, nyalo nobe esikhatsini lesitako.

Waba Nebafati Labanyenti

16. Ngesikhatsi Solomoni ateka bafati labanyenti, yini labekangayinaki?

16 Encwadzini Yetingoma, iNkhosi Solomoni yakhuluma kahle ngentfombi letsite lebeyiyinhle kwendlula tindlovukazi letingu-60 kanye netingani letingu-80. (Ngo. 6:1, 8-10) Nangabe loko bekuchaza simo Solomoni labekakuso, kusho kutsi ngesikhatsi sekubusa kwakhe waba nebafati labanyenti. Ngisho nobe bekungatsiwa labanyenti babo nobe bonkhe bebatikhonti teliciniso, sicondziso Nkulunkulu lasiniketa Mosi besitsi inkhosi yaka-Israyeli bekungakafaneli ‘iteke bafati labanyenti, ngobe loko bekuyakwedukisa inhlitiyo yayo.’ (Dut. 17:17) Nakuloku, Jehova akazange avele amshiye Solomoni. Wachubeka ambusisa, futsi wamsebentisa ekubhaleni incwadzi yeliBhayibheli Yetingoma.

17. Nguliphi liciniso lokufanele silinake?

17 Loku kusho kutsi Solomoni bekangedzelela sicondziso saNkulunkulu ngemabomu yini futsi angajeziswa ngaloko, kanye nekutsi natsi singenta lokufananako? Cha. Kunaloko, kuveta kutsi kubeketela kwaNkulunkulu kungachubeka sikhatsi lesidze. Nanobe kunjalo, nangabe lenye yetinceku taNkulunkulu ingasinaki sicondziso sakhe futsi ingatfoli imiphumela lebuhlungu ngaleso sikhatsi, loko kusuke kungasho kutsi angeke iwutfole kwasanhlobo. Khumbula loko Solomoni lakubhala: “Ngenca yekutsi sigwebo sentfo lembi siyephuta kukhishwa, tinhlitiyo tebantfu setihlosa kwenta bubi ngesibindzi.” Wachubeka watsi: ‘Ngiyati kutsi kuyakubahambela kahle labo labesaba Nkulunkulu, futsi bamhloniphe.’—Shu. 8:11, 12.

18. Simo saSolomoni saliveta njani liciniso lelitfolakala kuGalathiya 6:7?

18 Lokubuhlungu kutsi Solomoni akazange asinake sicondziso saJehova. Bekente tintfo letinhle kakhulu ekuphileni kwakhe futsi bekajabulele tibusiso letivela kuNkulunkulu sikhatsi lesidze. Kodvwa ngekuhamba kwesikhatsi, wenta tintfo letinyenti letimbi. Wacala waba nemikhuba lemibi. Kuliciniso loko umphostoli Pawula laphefumulelwa kutsi akubhale: “Ningayengwa, Nkulunkulu akaphukutwa, ngobe umuntfu uyawuvuna loko lakuhlanyelako.” (Gal. 6:7) Ngekuhamba kwesikhatsi, Solomoni wavuna imiphumela lebuhlungu ngekunganaki kwakhe sicondziso saNkulunkulu. Naku lesikufundzako ngaye: “Solomoni, inkhosi, watsandzana nebafati labanyenti betive, ngaphandle kwalendvodzakati yaFaro; abesanemakhosikati labengemaMowabi, nalabengema-Amoni, nalabengema-Edomu, nalabengemaSidoni kanye nalabengemaHethi.” (1 Khos. 11:1) Linyenti lalabafati lachubeka likhonta bonkulunkulu bemanga, futsi loko kwamlimata naSolomoni. Weduka futsi walahlekelwa ngumusa waNkulunkulu wetfu lobeketelako.—Fundza 1 Emakhosi 11:4-8.

Fundza Kuloko Lakwenta—Lokuhle Kanye Nalokubi

19. Ngutiphi tibonelo letinhle letiseBhayibhelini?

19 Ngemusa, Jehova waphefumulela Pawula kutsi abhale: “Konkhe kwasendvulo lokusemBhalweni kwabhalelwa kufundzisa tsine, kuze sibe nelitsemba lelingumphumela wekubeketela newekucinisela lesikutfola kulowo mBhalo.” (Rom. 15:4) Letintfo letibhaliwe, tifaka ekhatsi tibonelo letinhle temadvodza kanye nebafati labebanekukholwa lokumangalisako. Kungaleso sizatfu Pawula atsi: “Ngingachubeka ngitsini nje? Sikhatsi asingivumeli kutsi ngilandze ngaGideyoni, naBharaki, naSamsoni, naJafta, naDavide, naSamuweli, nebaphrofethi. Ngekukholwa balwa bancoba imibuso, benta kulunga, bazuza tetsembiso, . . . baphiwa emandla ebutsakatsakeni.” (Heb. 11:32-34) Singakwati kufundza etibonelweni letinhle letiseBhayibhelini siphindze sitilingise, futsi kufanele sente kanjalo.

20, 21. Kungani utimisele kutsi uzuze etibonelweni letisecwayiso letitfolakala eVini laNkulunkulu?

20 Nanobe kunjalo, lokunye kulandzisa lokuseBhayibhelini kuphindze kusinikete tecwayiso. Letinye tato singatitfola emadvodzeni kanye nasebafatini Jehova lake wabemukela futsi wabasebentisa njengetinceku takhe. Njengobe sifundza liBhayibheli, singabona lapho labanye balabantfu baNkulunkulu labeduka khona, futsi kanjalo baba sibonelo lesisecwayiso. Singacondza nekutsi labanye babo bacala kancane kancane kuba nemibono nobe imikhuba lemibi, futsi ekugcineni batfola imiphumela lebuhlungu. Singatitfola njani tifundvo kulokulandzisa lokunjalo? Singatibuta imibuto lefanana nalena: ‘Kwacala njani loko? Umkhuba lonjalo ungakheka yini nakimi? Yini lengingayenta kute ngiwubalekele futsi ngizuze kulesibonelo lesisecwayiso?’

21 Kufanele sititsatse njengaletibalulekile letibonelo letisecwayiso, ngobe Pawula waphefumulelwa kutsi abhale: “Konkhe loko kwenteka kubo kuze kube sibonelo kitsi. Ngako kwabhalwa phansi njengesecwayiso kitsi tsine lesesifikelwe sikhatsi sekugcina.”—1 Khor. 10:11.

Ufundzeni?

• Kungani eBhayibhelini ungatfola tibonelo letinhle kanye naletisecwayiso?

• Solomoni wawuvumela njani umkhuba lomubi wakheka kuye?

• Ungazuza njani esibonelweni saSolomoni lesisecwayiso?

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Sitfombe ekhasini 9]

Solomoni wakusebentisa kuhlakanipha laniketwa kona nguNkulunkulu

[Titfombe emakhasini 12]

Uyazuza yini esibonelweni saSolomoni lesisecwayiso?