Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Londvolota Umoya Lomuhle Ebandleni

Londvolota Umoya Lomuhle Ebandleni

Londvolota Umoya Lomuhle Ebandleni

“Umusa weNkhosi Jesu Khristu awube nemoya wenu.”—FIL. 4:23.

SINGAWUTFUTFUKISA NJANI UMOYA LOMUHLE EBANDLENI . . . 

․․․․․

nasihlangene nebazalwane betfu?

․․․․․

ngekushiseka ensimini?

․․․․․

ngekubika sono lesibi?

1. Emabandla lamabili, laseFiliphi kanye nelaseThiyathira anconywa ngani?

 EMAKHRISTU aseFiliphi angelikhulu lekucala leminyaka bewaphuyile. Nanobe kunjalo, bewaphana futsi avetela emakholwa lakanye nawo lutsandvo. (Fil. 1:3-5, 9; 4:15, 16) Ngesizatfu saloko, encwadzini yakhe yekuphetsa labekawabhalele yona, umphostoli Pawula watsi: “Umusa weNkhosi Jesu Khristu awube nemoya wenu.” (Fil. 4:23) Njengobe emaKhristu aseThiyathira bekaveta umoya lofananako, Jesu Khristu lokhatinyulisiwe, watsi kuwo: ‘Ngiyayati imisebenti yenu, nelutsandvo, nekukholwa, nekukhonta, nekucinisela kwenu, nekutsi imisebenti yenu yamuva iyayendlula leya yakucala.’—Semb. 2:19.

2. Nguyiphi indzima lesinayo ekutfutfukiseni umoya lomuhle ebandleni?

2 Ngendlela lefananako nalamuhla, emabandla aboFakazi BaJehova anemoya lotsite nobe umkhuba lavame kuwenta. Lamanye emabandla atiwa kakhulu ngekuba kwawo nemusa, kanye nemoya welutsandvo. Lamanye ahamba embili endleleni lawushisekela ngayo umsebenti wekushumayela ngeMbuso, kanye nekuwutsatsa njengalobalulekile umsebenti wasikhatsi sonkhe. Nangabe ngamunye wetfu aba nemoya lomuhle, uba nencenye ekutfutfukiseni bunye belibandla kanye nebuhlobo balo naNkulunkulu. (1 Khor. 1:10) Ngakulokunye, nangabe sinemoya lomubi singenta libandla lilale ngekwakamoya, libe sivuvu futsi libeketelele bubi lobentiwa kulo. (1 Khor. 5:1; Semb. 3:15, 16) Libandla lakini linemoya lonjani? Yini longayenta kute utfutfukise umoya lomuhle ebandleni?

TFUTFUKISA UMOYA LOMUHLE

3, 4. ‘Singamdvumisa njani [Jehova] ebandleni lelikhulu?’

3 Umhlabeli wahlabela: “Ngiyawubonga [Jehova] ebandleni lelikhulu ngikudvumise nasemkhambatsini lomkhulu webantfu.” (Hla. 35:18) Umhlabeli akazange atigodle kutsi advumise Jehova ngesikhatsi anetinceku taNkulunkulu. Imihlangano yelibandla yamaviki onkhe, lokuhlanganisa neSifundvo se-Sicongosekulindza, isiniketa litfuba lelihle lekuveta umoya wekushiseka nasiphendvula nobe senta tento letiveta kukholwa kwetfu. Sonkhe senta kahle ngekutibuta: ‘Ngiwasebentisa ngalokugcwele yini ematfuba ekuba nencenye emihlanganweni yelibandla? Ngilungiselela kahle yini futsi nginikete timphendvulo letakhako? Njengenhloko yemndeni, ngiyabasita yini bantfwana bami kutsi batilungiselele kusenesikhatsi timphendvulo tabo, futsi ngibafundzise kuphendvula ngemavi abo?’

4 Umhlabeli Davide wahlobanisa kuba nesibindzi enhlitiyweni yetfu kanye nekuhlabela. Watsi: “Inhlitiyo yami ime sibindzi, Nkulunkulu, inhlitiyo yami ime sibindzi, ngiyawuhlabela ngibonge ludvumo lwakho.” (Hla. 57:7) Tingoma letihlatjelwa emihlanganweni yebuKhristu tisiniketa litfuba lekutsi ‘sihlabele futsi sibonge’ Jehova ngenhlitiyo lenesibindzi. Nangabe singatati letinye tato, kungani singatiphrakthizi ngesikhatsi seKukhonta Kwemndeni kwakusihlwa? Shengatsi singatimisela ‘kuhlabelela Jehova yingci sisaphila, futsi simdvumise.’—Hla. 104:33.

5, 6. Singaba nawo njani umoya wekungenisa tihambi kanye newekwephana, futsi loko kulisita njani libandla?

5 Kubamemela emakhaya etfu bazalwane kanye nabodzadzewetfu, kungulenye indlela lesingawuveta ngayo umoya welutsandvo ebandleni. Esehlukweni sekugcina sencwadzi yakhe leya kumaHebheru, Pawula washo nasi sikhutsato: “Hlalani njalo nitsandzana njengebazalwane. Ningakhohlwa kungenisa tihambi emakhaya enu.” (Heb. 13:1, 2) Kuhlanganyela sidlo nebabonisi labajikeletako kanye nebafati babo nobe netikhonti tasikhatsi sonkhe lesinato ebandleni, kuyindlela lencono kakhulu yekungenisa tihambi. Ngaletinye tikhatsi singamema nebafelokati, imindeni lenemtali loyedvwa, nobe nalabanye labangazuza ngekuhlanganyela natsi ngaletinye tikhatsi esidlweni nobe ekukhonteni kwemndeni.

6 Pawula watjela Thimothi kutsi ancenge labanye kutsi “bente lokuhle, bacebe emisebentini lemihle, babelane, bephane. Ngaloko batibekela sisekelo lesihle sesikhatsi lesitako, khona batewunamatsela ekuphileni lokunguko sibili.” (1 Thim. 6:17-19) Pawula bekafuna kutsi emakholwa lakanye nawo atfutfukise umoya wekwephana. Ngisho umnotfo uhlabe phansi, singaba nawo umoya wekwephana. Nasi sibonelo, nangabe unemoto, ungasita labanye kutsi baye ensimini nobe emihlanganweni. Kodvwa kutsiwani ngalabo lababoniswa lowo musa? Bangatfutfukisa umoya lomuhle ebandleni ngekutsi babe ngulababongako. Loko bangakwenta ngekutsi banikele ngaloko labanako kute basekele tindleko temoto. Ngetulu kwaloko, kuhlela kutsi sicitse sikhatsi setfu lesengetiwe nebazalwane betfu kanye nabodzadze, angeke yini kubente bative babalulekile futsi batsandvwa? Nasenta lokuhle “kubendlu yaketfu yekukholwa,” futsi sitimisele kubapha sikhatsi kanye netintfo lesinato, asigcini ngekucinisa lutsandvo lwetfu ngabo kodvwa sisita nasekwakheni bunye kanye nemoya lomuhle ebandleni.—Gal. 6:10.

7. Kugcina tindzaba letibalulekile talabanye tiyimfihlo, kusita njani ekulondvoloteni umoya lomuhle ebandleni?

7 Cabanga nangaletinye tici letingacinisa lutsandvo lesinalo ngemakholwa lesikanye nawo: bungani kanye nekugcina imfihlo. (Fundza Taga 18:24.) Bangani beliciniso batigcina tiyimfihlo tindzaba letibalulekile. Nangabe kwenteka umzalwane wetfu asitjela ngentfo lemkhatsatako nobe ngemiva yakhe futsi aciniseka ngekutsi angeke siyisakate indzaba yakhe, lutsandvo lebeseluvele lukhona emkhatsini wetfu naye luyacina. Shengatsi singatfutfukisa lutsandvo lolufanana nelwetihlobo ebandleni, ngekutsi sibe bangani labanekwetsenjelwa labakwati kugcina imfihlo.—Taga 20:19.

SHISEKA ENSIMINI

8. Ngusiphi seluleko lesaniketwa libandla laseLawodisiya, futsi kungani?

8 Ngesikhatsi akhuluma nelibandla laseLawodisiya, Jesu watsi: ‘Ngiyayati imisebenti yenu, anicandzi, anishisi. Maye, bengingatsandza kutsi nimane nishise nome nicandze! Njengobe nisivuvu, ningacandzi ningashisi, ngitanikhafula emlonyeni wami.’ (Semb. 3:15, 16) Libandla laseLawodisiya beliyivilaphela insimi. Kufanele kutsi simo lesinjalo satsintsa nebuhlobo babo. Ngako-ke, Jesu wabeluleka ngelutsandvo watsi: “Labo lengibatsandzako ngiyabakhalimela ngibajezise; ngako-ke shisekela lokuhle, uphendvuke.”—Semb. 3:19.

9. Indlela lesiyishisekela ngayo insimi, iwutsintsa njani umoya welibandla?

9 Kute sitfutfukise umoya lomuhle ebandleni, kufanele sinake indlela lesiyishisekela ngayo insimi. Libandla lentelwe kutsi lifune bantfu labafanana netimvu ensimini, futsi libakhe ebuhlotjeni babo naJehova. Ngesizatfu saloko, kufanele sihlanganyele ngenkhutsalo emsebentini wekwenta bafundzi, njengobe naJesu enta. (Mat. 28:19, 20; Luk. 4:43) Nangabe siyishisekela kakhulu insimi, sitawuba nebunye lobukhulu ‘njengetisebenti letibambisene naNkulunkulu.’ (1 Khor. 3:9) Njengobe sibuka labo lesihamba nabo ensimini bamelela kukholwa kwabo futsi baveta indlela labatitsandza ngayo tintfo takamoya, sikhutsateka kutsi sibatsandze futsi sibahloniphe kakhulu. Kukhonta ndzawonye ‘sihlangene lihlombe nelihlombe’ ensimini, kuveta umoya webunye ebandleni.—Fundza Zefaniya 3:9.

10. Kutfutfukisa indlela lesishumayela ngayo kubatsintsa njani labanye ebandleni?

10 Imetamo lesiyentako kute sitfutfukise indlela lesishumayela ngayo, ingaba nemiphumela lemihle kulabanye. Njengobe sibakhatsalela bantfu lesihlangana nabo ensimini futsi sitimisela kutfutfukisa likhono letfu lekutsintsa tinhlitiyo tabo, inshisekelo yetfu ngensimi iyakhula. (Mat. 9:36, 37) Inshiseko lenjalo ingendlulela nakulabanye. Jesu watfuma bafundzi bakhe kutsi bayewushumayela ngababili, hhayi ngamunye. (Luk. 10:1) Loku bekungagcini nje ngekubaniketa sikhutsato kanye nekuceceshwa, kodvwa bekuphindze kukhulise nenshiseko yabo. Asikujabuleli yini kusebenta nebamemeteli beMbuso labashisekako? Umoya wabo wekushiseka uyasikhutsata futsi uyasisita ensimini.—Rom. 1:12.

KUBALEKELE KUKHONONA KANYE NEKUFIHLA SONO LESIBI

11. Lamanye ema-Israyeli angesikhatsi saMosi aba namuphi umoya, futsi loko kwawatsintsa njani?

11 Ngemuva kwemaviki lambalwa ema-Israyeli entiwe sive lesisha, aba nemoya wekungenetiseki kanye newekukhonona. Loko kwawenta ahlubuka kuJehova futsi avukela nebameleli bakhe. (Eks. 16:1, 2) Kuma-Israyeli laphuma eGibhithe, ambalwa kuphela langena eVeni Lesetsembiso. Ngisho naMosi imbala, walelwa kutsi angene kulo ngesizatfu sendlela lasabela ngayo ebandleni lema-Israyeli lebelinemoya lomubi. (Dut. 32:48-52) Lamuhla, kufanele senteni kute singangenwa ngulomoya lomubi?

12. Singakubalekela njani kungenwa ngumoya wekukhonona?

12 Kufanele sikubalekele kungenwa ngumoya wekukhonona. Nanobe kuba ngulabatfobekile kanye nekuhlonipha ligunya kungasisita, kufanele sigadze kutsi sitihlanganisa nabobani. Kwehluleka kukhetsa kahle tekutijabulisa nobe kucitsa sikhatsi lesinyenti nebantfu lesisebenta nabo nobe lesifundza nabo labangatihloniphi timiso taJehova tekulunga, kungaba nemiphumela lemibi. Senta kahle ngekunciphisa lizinga lesitihlanganisa ngalo nebantfu labanemoya wekukhonona nobe labatfutfukisa simo sengcondvo sekutibusa.—Taga 13:20.

13. Umoya wekukhonona ungaholela kukuphi lokunye kulimala entfutfukweni yakamoya ebandleni?

13 Umoya wekukhonona ungaphindze uphumele ekulimaleni entfutfukweni yakamoya. Nasi sibonelo: Kukhonona kungase kuphatamise kuthula nebunye belibandla. Ngetulu kwaloko, kukhonona ngalesikholwa nabo kungase kungabavisi buhlungu nje kuphela, kodvwa kungaholela esonweni sekunyundzela. (Lev. 19:16; 1 Khor. 5:1) Labanye labebakhonona ebandleni langelikhulu lekucala leminyaka ‘bebawedzelela emandla aNkulunkulu, betfuka netidalwa tangetulu tenkhatimulo.’ (Juda 8, 16) Kukhonona lokunjalo ngebantfu lababekwe nguJehova kutsi bahole ebandleni, kuyacaca kutsi Nkulunkulu abengakujabuleli.

14, 15. (a) Kufihla sono lesibi lesentiwe kungalitsintsa njani libandla? (b) Yini lokufanele siyente nangabe sicaphela kutsi lotsite wenta sono ngansense?

14 Kutsiwani nangabe sicaphela kutsi lotsite ebandleni wenta sono ngansense, mhlawumbe ubusebentisa kabi tjwala, ubuka tintfombe letingcolile nobe utiphatsa kabi. (Ef. 5:11, 12) Kushaya shengatsi asikuboni loko kungavimba kugeleta kwemoya longcwele waJehova, futsi kungabeka kuthula kwelibandla engotini. (Gal. 5:19-23) Njengobe nemaKhristu ekucala aseKhorinte bekufanele alahle bubi, nalamuhla, nobe ngutiphi tento letingangcolisa libandla kufanele tilahlelwe ngaphandle kute kulondvolotwe umoya lomuhle ebandleni. Yini longayenta kute utfutfukise kuthula kwelibandla?

15 Njengobe sibonile ekucaleni, kubalulekile kugcina imfihlo etindzabeni letitsite, ikakhulukati nangabe lotsite asitjela ngemiva yakhe nobe tintfo letimkhatsatako. Kuyintfo lembi nalevisa buhlungu kusakata imfihlo yemuntfu lotsite. Nanobe kunjalo, nangabe kwentiwe sono lesibi, labadzala belibandla, lababekwe ngekwemBhalo kutsi bacatulule tindzaba letinjalo, kufanele batjelwe ngaso. (Fundza Levithikhusi 5:1.) Ngako-ke, nangabe sati kutsi umzalwane nobe dzadze lotsite wente sono lesibi, kufanele simkhutsate kutsi aye kulabadzala kute atfole lusito. (Jak. 5:13-15) Nangabe ehluleka kuya ngemuva kwesikhatsi lesitsite sicoce naye ngalendzaba, ngitsi lesinemtfwalo wekubika loludzaba.

16. Kubika sono lesibi lesentiwe kusita njani ekuvikeleni umoya welibandla?

16 Libandla lebuKhristu liyindzawo lephephile, futsi kufanele silivikele ngekutsi sibike sono lesibi. Nangabe labadzala belibandla basita lomuntfu lowente sono, futsi naye aphendvuke ngekutsi asemukele siyalo kanye nekulungiswa, usuke angasasiyo ingoti ebandleni. Kodvwa kutsiwani nangabe umenti wesono lesibi angaphendvuki futsi angasemukeli siyalo salabadzala? Loku kuphumela ekutseni lomuntfu ‘afe’ nobe acoshwe ebandleni, futsi kwenta kanjalo kuyawuvikela umoya welibandla. (Fundza 1 Khorinte 5:5.) Ngako-ke, kute umoya welibandla uvikeleke, ngamunye wetfu kufanele atsatse tinyatselo letifanele, abambisane nesigungu salabadzala futsi avikele inhlalakahle yemakholwa lakanye nawo.

TFUTFUKISA ‘UMOYA WEBUNYE’

17, 18. Yini letasisita kutsi ‘sigcine umoya webunye’ ebandleni?

17 ‘Ngekuhlanganyela etimfundzisweni tebaphostoli,’ balandzeli baJesu bekucala basita ekwakheni umoya webunye ebandleni. (Imis. 2:42) Bebatitsatsa njengaletibalulekile teluleko letivela emBhalweni kanye neticondziso labebaniketwa tona ngulabadzala. Ngesizatfu sekutsi labadzala balamuhla babambisana nesigaba sesisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile, bonkhe ebandleni bayakhutsatwa futsi bayasitwa kute babenebunye. (1 Khor. 1:10) Nangabe sitilalela ticondziso letisekelwe eBhayibhelini letivela enhlanganweni yaJehova futsi silandzela sicondziso salabadzala, siveta bufakazi bekutsi ‘sikhutsalela kugcina bunye bemoya ngesibopho sekuthula.’—Ef. 4:3.

18 Ngako-ke, shengatsi singatimisela kulondvolota umoya lomuhle ebandleni. Nasenta njalo, sitfola sicinisekiso sekutsi ‘umusa weNkhosi Jesu Khristu utawuba nemoya wetfu.’—Fil. 4:23.

[Imibuto Yesihloko Lesifundvwako]

[Emavi lahambisana nesitfombe ekhasini 19]

Uyawutfutfukisa yini umoya lomuhle ebandleni ngekutsi ulungiselele timphendvulo letakhako?

[Emavi lahambisana nesitfombe ekhasini 20]

Tfutfukisa umoya lomuhle ngekutsi wetayelane netingoma teMbuso