Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

“Onkhe Malanga Ngifundza Kuwutsandza Kakhulu Umsebenti WemaColporteur”

“Onkhe Malanga Ngifundza Kuwutsandza Kakhulu Umsebenti WemaColporteur”

Lokuvela Emtatjeni Wetfu

“Onkhe Malanga Ngifundza Kuwutsandza Kakhulu Umsebenti WemaColporteur”

NGA-1886, emakhophi lalikhulu encwadzi letsi Millennial Dawn, Umculu I, asuswa eBible House e-Allegheny, Pennsylvania, U.S.A., amikiswa eChicago, Illinois. Umzalwane Charles Taze Russell abefisa kutsi lomculu lomusha utfolakale kuto tonkhe titolo letitsengisa tincwadzi. Lenye yemafemu lamakhulu aseMelika letsengisa tincwadzi letimayelana nenkholo, beyivumile kutsatsa lamakhophi eMillennial Dawn. Kodvwa ngemuva kwemaviki lamabili, onkhe lamakhophi abuyiselwa emuva eBible House.

Kubikwa kutsi lomunye umvangeli lodvumile watfukutsela kakhulu ngesikhatsi abona iMillennial Dawn ibekwe kanye netincwadzi takhe. Watsi: Kube lencwadzi beyisolo isemashelufini, yena nebangani bakhe lababavangeli labadvumile bebatawutisusa tabo tincwadzi nemabhizinisi abo, baye kulenye indzawo. Ngako-ke lefemu kwadzingeka kutsi itibuyisele emuva letincwadzi teDawn. Ngetulu kwaloko, bekuvele tikhangiso letimayelana nayo emaphephandzabeni. Kodvwa baphikisi benta konkhe lokusemandleni abo kutsi tisuswe. Beseyitawufika njani-ke lencwadzi kubantfu labafuna liciniso?

Emacolporteur, njengobe abebitwa kanjalo ngaleso sikhatsi, aba yimphendvulo. a Nga-1881, iZion’s Watch Tower yacela bashumayeli labangu-1 000 kutsi bente umsebenti wesikhatsi sonkhe wekuhambisa tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini. Ngisho nobe emacolporteur abengemakhulu lambalwa nje kuphela, akhona kuhlanyela imbewu yeliciniso etindzaweni letikhashane. Nga-1897, emacolporteur besekahambise tincwadzi teDawn leticishe tibe sigidzi. Lamanyenti awo abephila ngemadlana lencane labekayitfola nakahambise magazini we-Sicongosekulindza nobe incwadzi.

Bekabobani lamacolporteur lahlakaniphile? Lamanye acala asesemasha ngeminyaka, lamanye sekamadzala. Lamanyenti awo bekangakashadi, lawo labekashadile bekete bantfwana kodvwa ayiminyenti imindeni leyaba ngiwo. Emacolporteur lavamile abesebenta sikhatsi lesidze ngelilanga, bese kutsi lasitako wona asebente li-awa nobe lamabili. Akusibo bonkhe bantfu labebanemphilo lenhle nobe timo lebetibavumela kutsi bente umsebenti wamacolporteur. Kodvwa kwatsi emhlanganweni lomkhulu wanga-1906, labo labebatawukhona kuwenta lomsebenti batjelwa kutsi abadzingi kuba “tifundziswa, kuba nemakhono, nobe kukhuluma njengetingilosi.”

Cishe kuto tonkhe tincenye temhlaba, bantfu labavamile bebenta umsebenti lomkhulu kakhulu. Lomunye umzalwane walinganisela kutsi eminyakeni lesikhombisa abesahambise tincwadzi letingu-15 000. Nobe kunjalo watsi: “Angizange ngente umsebenti wemacolporteur kute ngibe ngumtsengisi wetincwadzi, kodvwa ngawenta kute ngifakazele Jehova neliciniso lakhe.” Kuto tonkhe tindzawo lapho emacolporteur bekaya kuto, imbewu yeliciniso beyihluma futsi emacembu ebaFundzi beliBhayibheli acala kwandza.

Baholi bemasontfo bebawenyanya emacolporteur baze bawabite ngekutsi batsengisi betincwadzi. Sicongosekulindza sanga-1892, satsi: “Bambalwa bantfu lababati njengebameleli beNkhosi nobe labanakako kutsi iNkhosi iyakuhlonipha kutitfoba nekutinikela kwabo.” Kunjengobe nje lomunye dzadze lobekalicolporteur asho kutsi “imphilo yemacolporteur ayimelula ngaso sonkhe sikhatsi.” Bewahamba ngemabhayisikili agcoke ticatfulo leticinile. Etindzaweni lapho bekute khona imali, emacolporteur bewaniketa bantfu tincwadzi bese bona bawanika kudla. Ekupheleni kwelilanga lekushumayela, bewabuyela emathendeni nasetindlini leticashiwe, adziniwe kodvwa ajabulile. Ngekuhamba kwesikhatsi kwaba neNkalishi yemaColporteur, lobekuyimoto leyentiwe yaba yindlu lebeyisita konga sikhatsi nemali. b

Kusukela emhlanganweni lomkhulu wanga-1893 eChicago, luhlelo beseluhlanganisa umhlangano lokhetsekile wemacolporteur. Kulemihlangano bekacoca ngalokuhlangenwe nako, ngetindlela latincomako letehlukene tekushumayela nangeteluleko langatisebentisa. Ngalelinye lilanga uMzalwane Russell wacela labashumayeli labakhutsele kutsi bajabulele kudla kwasekuseni, banatse lubisi emini yasekuseni bese kutsi nangabe kushisa badle i-ice-cream.

Nangabe licolporteur lifuna umuntfu lelingashumayela naye, belifaka libheji lelimtfubi lelisaribhoni. Emacolporteur labesandza kucala bewahamba nalasanalokuhlangenwe nako. Loko kuceceshwa bekudzingeka ngobe lomunye lobekalicolporteur lebelisandza kucala wetfula lencwadzi etfukile watsi: “Awuyifuni lencwadzi mosi?” Noko, lokujabulisako kutsi umnikati welikhaya abeyifuna futsi ngekuhamba kwesikhatsi waba nguFakazi.

Lomunye umzalwane watibuta: ‘Ngingachubeka yini nemsebenti wami loholela kahle futsi nginikele ngemali lengu-$1 000 (U.S.) ngemnyaka kulomsebenti, nobe kufanele ngibe licolporteur?’ Watjelwa kutsi iNkhosi ingemukela nobe ngukuphi kuloko kodvwa kunikela ngesikhatsi sakhe eNkhosini bekutamletsela tibusiso letinyenti. Mary Hinds watfola kutsi umsebenti wemacolporteur “uyindlela lencono yekwenta lokuhle kubantfu labanyenti.” Alberta Crosby lobekanemahloni watsi: “Onkhe malanga ngifundza kuwutsandza kakhulu umsebenti wemaColporteur.”

Lamuhla, linyenti letitukulwane temacolporteur lakhutsele liyachubeka nelifa letalitfola lekukhonta Nkulunkulu. Nawe ungayicalisa lendlela nangabe kute loke waba licolporteur nobe lihlahlandlela emlandvweni wemndeni wakini. Onkhe emalanga, nawe ungafundza kuwutsandza umsebenti wekushumayela wesikhatsi sonkhe.

[Imibhalo lengentansi]

a Ngemuva kwa-1931, leligama lelitsi “colporteur” lashintjwa kwase kusetjentiswa lelitsi “lihlahlandlela.”

b Kwatisa lokwengetiwe ngaletimoto letentiwe taba tindlu, kutawuvela kumagazini lolandzelako.

[Emavi lacashuniwe lasekhasini 32]

Bekangadzingi kuba “tifundziswa, kuba nemakhono, nobe kukhuluma njengetingilosi”

[Sitfombe ekhasini 31]

A. W. Osei, lolicolporteur eGhana ngabo-1930

[Titfombe ekhasini 32]

Ngenhla: EmaColporteur bo-Edith Keen naGertrude Morris eNgilandi, ngabo-1918; ngentansi: Stanley Cossaboom naHenry Nonkes eMelika, nemabhokisi labegcwele tincwadzi labebatihambisile