Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kubeketelela Timo Letibuhlungu Talamuhla Ngesibindzi

Kubeketelela Timo Letibuhlungu Talamuhla Ngesibindzi

“Nkulunkulu siphephelo setfu nemandla etfu, utfolakala alusito ekuhluphekeni.”—HLA. 46:1.

1, 2. Ngutiphi timo letibuhlungu letehlele bantfu labanyenti, kodvwa siyini sifiso setinceku taNkulunkulu?

SIPHILA esikhatsini lesimatima. Umhlaba ugcwele tehlakalo letinyenti. Letehlakalo letifaka ekhatsi kutamatama kwemhlaba, ematsunami, imililo, tikhukhula, tintsabamlilo, tivunguvungu, timvula letinkhulu letihambisana nesiphepho netiphepho letinemandla, tente umonakalo lomkhulu kubantfu. Ngetulu kwaloko, tinkinga temindeni netemuntfu ngamunye tiletse kwesaba nelusizi. Kuliciniso kutsi “sikhatsi nematfuba” kubehlela bonkhe.—Shu. 9:11.

2 Tinceku taNkulunkulu, tikhonile kubeketelela letimo leticindzetelako. Nobe kunjalo, sifuna kuhlale sikulungele kubeketelela nobe ngabe ngutiphi timo letingahle tivele esikhatsini lesitako, njengobe lelive liya ngasekupheleni kwalo. Singatibeketelela njani letimo letibuhlungu futsi singativumeli kutsi tisicindzetele? Yini lengasisita kutsi sibeketelele timo letibuhlungu ngesibindzi?

FUNDZA KULABO LABABA NESIBINDZI NABAHLANGABETANA NETIMO LETIBUHLUNGU

3. Njengobe kuvetiwe kuRoma 15:4, singayitfola njani indvudvuto nasihlangabetana netimo leticindzetelako?

3 Nanobe timo letimatima titsintsa bantfu labanyenti lamuhla kunasekucaleni, tinkinga leticindzetelako betisolo tikhona. Ase sihlole kutsi yini lesingayifundza kuletinye tinceku taNkulunkulu takadzeni letabeketelela tinkinga tekuphila ngesibindzi.—Rom. 15:4.

4. Ngutiphi timo letibuhlungu Davide latibeketelela, futsi yini leyamsita?

4 Cabanga ngaDavide. Kuto tonkhe tintfo labebukene nato, kwadzingeka kutsi abeketelele lulaka lwenkosi, kuhlaselwa titsa, kutfunjwa kwebafati bakhe, kulahlwa bantfu bendlu yakhe nekucindzeteleka emivelweni. (1 Sam. 18:8, 9; 30:1-5; 2 Sam. 17:1-3; 24:15, 17; Hla. 38:4-8) Umlandvo waDavide lobhalwe  eBhayibhelini uveta buhlungu lobabangelwa nguletimo lahlangabetana nato. Nobe kunjalo, loku akuzange kubucedze buhlobo bakhe naNkulunkulu. Washo nankha emavi lakhombisa kukholwa: “Simakadze uyinqaba yami yekufihla kuphila kwami. Pho, ngubani lengingamesaba?”—Hla. 27:1; fundza Tihlabelelo 27:5, 10.

5. Yini leyasita bo-Abrahama naSara kutsi babeketelele timo letimatima?

5 Abrahama naSara bacitsa kuphila kwabo bahlala emathendeni njengetihambi eveni labangalati. Kuphila kwabo bekungasimelula ngaso sonkhe sikhatsi. Nobe kunjalo, batimisela kutsi babeketelele indlala nekuhlaselwa tive letibomakhelwane. (Gen. 12:10; 14:14-16) Yini leyabasita kutsi babeketelele letimo? LiVi laNkulunkulu lisitjela kutsi Abrahama “abebheke lelo khaya lelinetisekelo, lelimsunguli nemakhi walo kunguNkulunkulu.” (Heb. 11:8-10) Bo-Abrahama naSara abazange bavumele tintfo lebetenteka kutsi tibacedze emandla, kodvwa bahlala babuke loko lokwakuseta.

6. Singamlingisa njani Jobe?

6 Jobe wahlangabetana nekucindzetelwa lokukhulu. Cabanga indlela lativa ngayo ngesikhatsi tintfo tingamhambeli kahle ekuphileni kwakhe. (Jobe 3:3, 11) Intfo lebuhlungu kakhulu kutsi abengacondzi kutsi yini lebangela ehlelwe tintfo letinjalo. Nobe kunjalo, akazange aphele emandla. Wachubeka acotfo kuNkulunkulu futsi anekukholwa kuye. (Fundza Jobe 27:5.) Lesi sibonelo lesihle kakhulu lokufanele sisilingise!

7. Yini Pawula lahlangabetana nayo ngesikhatsi akhonta Nkulunkulu, kodvwa yini leyamenta wachubeka ngesibindzi?

7 Ase ucabange nangesibonelo semphostoli Pawula. Wahlangabetana ‘netingoti emadolobheni, elwandle nasemaphandleni.’ Uphindze akhulume ‘nangekulamba nekoma, lichwa, nekweswela kwekwembatsa.’ Pawula uphindze atsi wacitsa “busuku bonkhe nemini yonkhe” aselwandle, ngesizatfu sekwephuka kwemkhumbi labehamba ngawo. (2 Khor. 11:23-27) Ngetulu kwato tonkhe letimo lahlangabetana nato, naka loko lakusho ngemuva kwekutsi acishe afele kutsi abekhonta Nkulunkulu: “Leyontfo yasifundzisa kutsi singatetsembi tsine, kodvwa setsembe Nkulunkulu; ngobe nguye yedvwa lovusa labafile. Nkulunkulu wasikhulula kuleyo ngoti yekufa. Nanyalo usetawusikhulula futsi.” (2 Khor. 1:8-10) Bambalwa bantfu labehlelwa tentakalo letinyenti letibuhlungu letehlela Pawula. Nobe kunjalo, linyenti letfu lingasicondza simo sakhe futsi lesibonelo sekuba nesibindzi singasidvudvuta kakhulu.

KUBALEKELE KUCINDZETELWA TENTAKALO LETIBUHLUNGU

8. Tinkinga lesihlangabetana nato lamuhla tingasitsintsa njani? Fanekisa.

8 Lelive lesiphila kulo ligcwele tehlakalo, tinkinga, nekucindzeteleka lokwenta bantfu labanyenti baphelelwe ngemandla. Nalamanye emaKhristu ake ativa ngalendlela. Lani, * labejabulela kusebenta nendvodza yakhe emsebentini wasikhatsi sonkhe e-Australia, utsi ngesikhatsi atfola kutsi unemdlavuza wemabele, wetfuka kakhulu. Utsi: “Imitsi lebengiyinatsa beyingenta ngigule kakhulu futsi ngitive ngingakabaluleki.” Ngetulu kwako konkhe loku, Lani bekudzingeka anakekele indvodza yakhe lebeyihlindvwe umgogodla. Nakungenteka sititfole sisesimeni lesifanana nalesi, yini lokufanele siyente?

9, 10. (a) Yini lokungakafaneli sivumele Sathane kutsi ayente? (b) Yini lengasisita sibeketelele simo lokukhulunywe ngaso kuMisebenti 14:22?

9 Senta kahle kukhumbula kutsi Sathane ufuna kusebentisa tinhlupheko lesiba nato kute acedze kukholwa kwetfu. Nobe kunjalo, akukafaneli simvumele asicedzele injabulo. Taga 24:10 titsi: “Nawukhubatela ngesikhatsi lesibucayi, usuke unemandla lamancane.” Kuzindla ngetibonelo letiseBhayibhelini njengaleto lesicoce ngato  ekucaleni, kungasisita kutsi sibe nesibindzi nasibukene netimo letibuhlungu.

10 Kubalulekile nekukhumbula kutsi angeke sikwati kuticedza tinkinga lesinato. Ecinisweni, kufanele silindzele kutsi sitawuhlangabetana nato. (2 Thim. 3:12) Imisebenti 14:22 itsi: “Sifanele sendlule ekuhluphekeni lokunyenti kuze singene embusweni waNkulunkulu.” Kunekutsi uphelelwe ngemandla, tsatsa timo letibuhlungu lobukana nato njengelitfuba lekukhombisa kwetsembela kwakho kuNkulunkulu kutsi utakusita.

11. Singakubalekela njani kucindzetelwa timo tekuphila letibuhlungu?

11 Kudzingeka sinake tintfo letinhle ekuphileni kwetfu. LiVi laNkulunkulu litsi: “Inhlitiyo lejabulile yenta buso bujabule; kodvwa ngelusizi umoya uyephuka.” (Taga 15:13) Bacwaningi betekwelapha bakutfole kulusito kutsi ube nemcabango lomuhle wekutsi utawelulama nangabe ugula. Tigulane letinyenti letinikwa emaphilisi langasebenti, tivele titive shengatsi setincono ngobe ticabanga kutsi setitfole lusito. Nobe kunjalo, kuba nemiphumela leyehlukile nangabe sigulane sicabanga kutsi angeke siphile. Umuntfu logulako angagula kakhulu nakangatjelwa kutsi emaphilisi laniketwe wona atamcedza emandla. Kunaka kakhulu timo lesingeke sitishintje kungasicedza emandla. Ngalokwehlukile kuloko, Jehova akasiniki “emaphilisi langasebenti.” Nasibukene netimo letibuhlungu, uyasisita ngekutsi asikhutsate ngeliVi lakhe, ngebazalwane labasisekelako nangemoya wakhe longcwele losinika emandla. Kunaka loko kungasikhutsata kakhulu. Kunekutsi unake tentakalo letibuhlungu, yenta loko lokungakusita ubeketelele tinkinga lohlangabetana nato futsi unake tintfo letinhle ekuphileni kwakho.—Taga 17:22.

12, 13. (a) Yini lesite tinceku taNkulunkulu kutsi tibeketelele imiphumela yetehlakalo letibuhlungu? Fanekisa. (b) Ngetikhatsi tetinhlekelele, yini leyenta kubonakale kutsi ngukuphi lokubaluleke kakhulu ekuphileni kwetfu?

12 Etikhatsini takamuva, kulamanye emave kube netehlakalo letibuhlungu. Bazalwane betfu labanyenti labahlala kulamave batibeketelele leto timo. Loku akusho kutsi bekumelula kwenta njalo. Ngasekucaleni kwemnyaka wanga-2010, kwaba nekutamatama lokukhulu kwemhlaba netsunami eChile, leyenta umonakalo lomkhulu etindlini tebazalwane naletinye tintfo labanato, netindzawo labahlala kuto. Ngetulu kwalesimo, bazalwane bachubeka benta imisebenti yaJehova. Samuel, lowadzilikelwa yindlu yakhe, utsi: “Ngisho nobe bekunalesimo lesibuhlungu, mine nemkami asizange siyekele kuya emihlanganweni nekushumayela. Ngikholelwa kutsi kwenta imisebenti yaJehova kwasisita sangativa sihluphekile.” Bakanye nalabanye, abazange batinake letimo letibuhlungu, bachubeka bakhonta Jehova.

13 NgaSeptember 2009, endzaweni lengemaphesenti langu-80 eManila, ePhilippines, kwana imvula lenkhulu. Lenye indvodza lebeyinjingile futsi leyalahlekelwa tintfo letinyenti, yatsi: “Lemvula itsintse wonkhe umuntfu, yenta bantfu labanjingile nalabaphuyile bahlupheka ngendlela lefananako.” Loku kusikhumbuta seluleko saJesu lesibalulekile: “Tibekeleni umcebo wenu ezulwini, lapho kungekho khona umvunya, nekutfomba lokuwudlako, nemasela angeke agcekeze awube.” (Mat. 6:20) Kubeka litsemba letfu etintfweni lesinato, letingaphela nobe ngunini, kuvame kusicedza emandla. Sitawube senta ngekuhlakanipha nasinaka buhlobo betfu naJehova, lobutawuchubeka bukhona ngisho nobe kungavela timo letibuhlungu.—Fundza Hebheru 13:5, 6.

TIZATFU TEKUBA NESIBINDZI

14. Ngusiphi sizatfu lesinaso sekuba nesibindzi?

14 Jesu washo kutsi kutawuba netinkinga ngesikhatsi sekuba khona kwakhe, kodvwa watsi: “Ningesabi.” (Luk. 21:9) Sinesizatfu sekuba nesibindzi ngobe sisitwa yiNkhosi yetfu kanye neMdali wato tonkhe tintfo. Pawula wakhutsata Thimothi ngekutsi  atsi: “Nkulunkulu akasiphanga umoya webugwala, kodvwa wasipha [umoya] wemandla, newelutsandvo, newekutekhuta.”—2 Thim. 1:7.

15. Niketa tibonelo temavi lanemandla lashiwo tinceku taNkulunkulu, chaza kutsi singaba naso njani sibindzi lesifanana nesato.

15 Naka lamanye emavi lanemandla lashiwo tinceku taNkulunkulu. Davide watsi: “Simakadze ungemandla ami nesihlangu sami, inhlitiyo yami yetsembele kuye. Wangisita, ngako inhlitiyo yami igcunyagcunyiswa yinjabulo.” (Hla. 28:7) Pawula wakhombisa kukholwa kwakhe lokucinile ngekutsi atsi: “Kuko konkhe loku siyancoba nekuncoba ngaye lowasitsandza.” (Rom. 8:37) Ngendlela lefananako, ngesikhatsi Jesu abona kutsi kuphila kwakhe kusengotini, wenta tilaleli takhe taciniseka ngekutsi abenebuhlobo lobuhle naNkulunkulu, ngekutsi atsi: “Angingedvwa, ngobe Babe unami.” (Joh. 16:32) Yini lesiyitfola kuwo onkhe lamavi? Sitfola kutsi bonkhe labantfu bebetsembele kuJehova. Nangabe natsi setsembele kuNkulunkulu singaciniseka ngekutsi utasinika sibindzi sekubeketelela nobe ngutiphi timo lesihlangabetana nato lamuhla.—Fundza Tihlabelelo 46:1-3.

ZUZA EMALUNGISELELWENI EKUBA NESIBINDZI

16. Yini leyenta kubaluleke kitsi kudadisha liVi laNkulunkulu?

16 EmaKhristu awetsembeli emandleni awo kute abe nesibindzi. Kunaloko, atfola sibindzi ngesizatfu sekutsi afundza ngaNkulunkulu aphindze etsembele kuye. Natsi singakwenta loko ngekutsi sifundze liVi lakhe liBhayibheli. Lomunye dzadze lonesifo sekucindzeteleka uchaza loko lokumsitako: “Ngifundza kwatiswa lokukhutsatako ngaso sonkhe sikhatsi.” Siyasisebentisa yini sicondziso sekuba nekukhonta kwemndeni njalo? Kwenta konkhe loku, kutasisita kutsi sibe nesimo sengcondvo lesifanana nesemhlabeli lowatsi: “Maye, ngiyawutsandza umtsetfo wakho! Ngizindla ngawo imini yonkhe.”—Hla. 119:97.

17. (a) Nguyiphi indlela lengasisita kutsi sichubeke siba nesibindzi? (b) Niketa sibonelo sekutsi umlandvo wekuphila lotfolakala etincwadzini tetfu ukusite njani.

17 Siphindze sibe netincwadzi letisekelwe eBhayibhelini letinekwatiswa lokucinisa kwetsembela kwetfu kuJehova. Bazalwane labanyenti bakutfole kulusito kufundza imilandvo yekuphila letfolakala kubomagazini betfu. Lomunye dzadze wase-Asia lonesifo sekushintjashintja kwemivelo (i-bipolar mood disorder), wajabula kakhulu ngesikhatsi afundza umlandvo wekuphila walomunye umzalwane loke waba sitfunywa selivangeli naye labenesifo lesifanana nesakhe, kodvwa lowakhona kusibeketelela. Wabhala: “Kwangisita ngayicondza inkinga lengibukene nayo kwaphindze kwanginika nelitsemba.”

Nawubukene netimo letibuhlungu, sebentisa lusito Jehova lakuniketa lona

18. Yini lesenta sidzinge kuthantaza?

 18 Umthantazo ungasisita kuto tonkhe timo lesibukana nato. Umphostoli Pawula waveta kubaluleka kwekuthantaza ngekutsi atsi: “Ningakhatsateki ngalutfo. Kepha kuko konkhe ticelo tenu atatiwe nguNkulunkulu, ngekukhuleka nekuncusa kanye nekubonga. Kuthula kwaNkulunkulu lokwendlula konkhe kwati kutawulondvolota tinhlitiyo tenu nemicabango yenu kuKhristu Jesu.” (Fil. 4:6, 7) Siyayisebentisa yini lendlela lelusito kute sibe nemandla nasibukene netimo letibuhlungu? Alex, umzalwane waseBritain losahlushwe sifo sekucindzeteleka sikhatsi lesidze, watsi: “Kukhuluma naJehova ngemthantazo nekumlalela nangifundza liVi lakhe, kungisite kakhulu.”

19. Kufanele ube yini umbono wetfu ngekuya emihlanganweni yebuKhristu?

19 Lokunye lokungasisita kuba khona njalo emihlanganweni. Umhlabeli wabhala: “Umphefumulo wami ulangatelela emagceke akho” Jehova. (Hla. 84:2) Natsi sitiva ngendlela lefananako yini? Lani, lesikhulume ngaye ekucaleni, uchaza indlela lativa ngayo ngemihlangano yebuKhristu, utsi: “Kuya emihlanganweni bengingakutsatsi njengentfo lengingayibalekela. Bengati kutsi kufanele ngiye kuyo njalo nangabe ngifuna Jehova angisite.”

20. Kwenta umsebenti wekushumayela kungasisita njani?

20 Kuba matasatasa emsebentini wekushumayela ngeMbuso kusenta sibe nesibindzi. (1 Thim. 4:16) Lomunye dzadze wase-Australia lowahlangabetana netinkinga letinyenti utsi: “Kushumayela bekuyintfo lebengingafuni kuyenta, kodvwa lomunye umzalwane longulomdzala welibandla wangicela kutsi ngihambe naye ensimini. Bengijabula njengobe bengichubeka ngishumayela futsi ngabona kutsi Jehova abengisita.” (Taga 16:20) Bantfu labanyenti batfole kutsi nabasita labanye kutsi bakholwe kuJehova, nekukholwa kwabo kuyacina. Ngekwenta njalo, bayakhohlwa ngetinkinga tabo futsi banake tintfo letibaluleke kakhulu ekuphileni kwabo.—Fil. 1:10, 11.

21. Yini lesiciniseka ngayo mayelana nebumatima lesibukana nabo?

21 Jehova usisite ngetindlela letinyenti kute sibeketelele timo letibuhlungu ngesibindzi. Ngekutisebentisa tonkhe leto tindlela, sizindle ngato siphindze silingise tibonelo tetinceku taNkulunkulu lebetinesibindzi, singaciniseka ngekutsi natsi sitawukhona kubeketelela bumatima lesihlangabetana nabo ngemphumelelo. Nanobe tintfo letibuhlungu tingachubeka tenteka kulelive leliya ngasekupheleni kwalo, natsi singativa njengaPawula, lowatsi: “Siwiswe phansi, kodvwa asibhujiswa. . . . Asidzinwa.” (2 Khor. 4:9, 16) Ngelusito lwaJehova, sitawukhona kubeketelela timo letibuhlungu ngesibindzi.—Fundza 2 Khorinte 4:17, 18.

^ sig. 8 Lamanye emabito ashintjiwe.