Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Yebo Wakho Akabe NguYebo

Yebo Wakho Akabe NguYebo

“Yebo wenu akabe nguYebo, naCha wenu abe nguCha.”—MAT. 5:37NW.

1. Yini leyashiwo nguJesu ngekufunga, futsi yini leyamenta washo njalo?

NGALOKUVAMILE, emaKhristu eliciniso akudzingeki afunge. Loku kubangelwa kutsi alalela emavi aJesu latsi: “Yebo wenu akabe nguYebo.” Ngalamavi, Jesu abesho kutsi umuntfu kufanele akwente loko letsembise kutsi utawukwenta. Jesu wacala lamavi ngekutsi atsi: “Ningafungi sanhlobo.” Washo loku ngobe bantfu labanyenti banemkhuba wekufunga kutsi batawenta intfo letsite, kodvwa babe bete inhloso yekukwenta loko. Ngekufunga ‘ngalokwendlulele’ kutsi batawenta intfo letsite kodvwa bangayenti, bantfu labanjalo basuke bakhombisa kutsi abaketsembeki futsi bahungwa ‘ngulomubi.’—Fundza Matewu 5:33-37.

2. Chaza kutsi yini leyenta kufunga kungabi kubi ngaso sonkhe sikhatsi.

2 Lamavi aJesu asho kutsi tonkhe tindlela tekufunga timbi yini? Kungenteka njani loko? Njengobe sifundzile esihlokweni lesendlulile, Nkulunkulu Jehova nenceku yakhe lelungile Abrahama bebafunga ngetikhatsi letibalulekile. NeMtsetfo waNkulunkulu bewukuvumela kufunga nangabe ufuna kulungisa tinkinga letitsite. (Eks. 22:10, 11; Num. 5:21, 22) Ngako-ke, umKhristu angafunga kutsi utawukhuluma liciniso nangabe aniketa bufakazi enkantolo. Etikhatsini letingakavami, umKhristu kungadzingeka afunge kute acinisekise labanye ngetifiso takhe nobe nakafuna kusita ekulungiseni tinkinga. Jesu akazange aphikise ngesikhatsi afungiswa ngumphristi lomkhulu, kodvwa waphendvula ngekwetsembeka eNkantolo yemaJuda. (Mat. 26:63, 64) Nobe kunjalo, Jesu abete tizatfu tekufunga kunobe ngubani. Kute agcizelele kutsi umlayeto wakhe uliciniso, abevame kusho lamavi ngembikwekutsi aphendvule: “Ngicinisile, ngicinisile, ngitsi kini.” (Joh. 1:51; 13:16, 20, 21, 38) Ase sibone kutsi yini lenye lesingayifundza  esibonelweni saJesu, saPawula nakulabo Yebo wabo lowasho Yebo.

JESU USIBONELO LESIHLE KAKHULU

Kusukela ngesikhatsi labhajatiswa ngaso kudzimate kube ngusekufeni kwakhe, Jesu wetsembeka kuloko lakwetsembisa Babe wakhe

3. Yini Jesu layetsembisa Nkulunkulu ngalesikhatsi athantaza, futsi Babe wakhe wasezulwini waphendvula njani?

3 “Naku, ngilapha! Ngitekwenta intsandvo yakho, Nkulunkulu.” (Heb. 10:7) Ngalamavi labalulekile, Jesu abetinikela kuNkulunkulu kute ente konkhe lokwabiketelwa kutsi kutawentiwa yiNtalo leyetsentjisiwe, lokufaka ekhatsi ‘kulunywa esitsendzeni’ nguSathane. (Gen. 3:15) Kute lomunye umuntfu lowatinikela kutsi utakwenta umsebenti lomkhulu njengalona. Asezulwini, Jehova wakhombisa kutsi uyayetsemba iNdvodzana yakhe, ngisho nobe abengakalindzeli kutsi Jesu afunge kutsi utakwenta loko lakwetsembisile.—Luk. 3:21, 22.

4. Jesu wamenta ngelizinga lelingakanani Yebo wakhe waba nguYebo?

4 Jesu abehlale akwenta loko abekufundzisa, futsi loko bekukhombisa kutsi Yebo wakhe unguYebo. Abengavumeli lutfo kutsi lumvimbe ekwenteni umsebenti lawunikwe nguBabe wakhe wekushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu, newekwenta labo Nkulunkulu labadvonsele kuJesu kutsi babe bafundzi. (Joh. 6:44) LiBhayibheli lichaza kwetsembeka kwaJesu ngalamavi: ‘Tonkhe tetsembiso takhe Nkulunkulu tibe nguYebo ngaye.’ (2 Khor. 1:20) Kuyacaca-ke kutsi Jesu usibonelo lesihle ngobe wakwenta loko lakwetsembisa Babe wakhe. Nyalo, asesicoce ngalomunye lowenta konkhe lokusemandleni akhe kute alingise Jesu.

PAWULA—INDVODZA LEYENTA LOKO LEYAKUSHO

5. Ngusiphi sibonelo umphostoli Pawula lasibekela sona?

5 “Kufanele ngenteni, Nkhosi?” (Imis. 22:10) Pawula, labekatiwa ngekutsi nguSawula waphendvula ngalamavi lacotfo esicondzisweni lasitfola eNkhosini lekhatinyulisiwe lenguJesu, lebeyibonakele kuye embonweni kute imvimbe kutsi angashushisi bafundzi bayo. Umphumela waloko waba kutsi Sawula aphendvuke endleleni labetiphatsa ngayo, abhajatiswe aphindze emukele umsebenti wekuniketa bufakazi lobuphelele ngaJesu etiveni tonkhe. Kusukela lapho, Pawula wachubeka abita Jesu ngekutsi ‘yiNkhosi’ yakhe futsi atiphatsa ngekuvumelana naloko kwate kwaba sekufeni kwakhe. (Imis. 22:6-16; 2 Khor. 4:5; 2 Thim. 4:8) Pawula abengafani nalabo Jesu latsi kubo: “Ningibitelani kutsi: ‘Nkhosi, Nkhosi,’ nibe ningenti lenginitjela kona?” (Luk. 6:46) Ngako-ke, Jesu ulindzele labo labamemukela njengeNkhosi yabo kutsi bente ngekuvumelana nemavi abo, njengobe kwenta umphostoli Pawula.

6, 7. (a) Yini leyenta Pawula washintja luhambo lwakhe lwekuvakashela libandla laseKhorinte, futsi yini leyenta kwaba liphutsa ngebaphikisi bakhe kutsi basole kwetsembeka kwakhe? (b) Kufanele sibatsatse njani labo lababekwe kutsi basicondzise?

 6 Ngenkhutsalo Pawula wamemetela umlayeto weMbuso kuyo yonkhe i-Asia Minor naseYurophu, wasungula waphindze wavakashela emabandla lamanyenti. Ngalesinye sikhatsi, wafunga kute afakazele kutsi loko lakubhala kuliciniso. (Gal. 1:20) Ngesikhatsi labanye eKhorinte basola Pawula ngekutsi akaketsembeki, wabhala nakha emavi ativikela: ‘Njengobe Nkulunkulu etsembekile, nemavi etfu kini akasiye “Yebo” na“Cha.”’ (2 Khor. 1:18) Nakabhala lamavi, Pawula abesuka e-Efesu endlula eMasedoniya futsi alibangise eKhorinte. Abehlele kuyewuphindze avakashele libandla laseKhorinte ngembikwekutsi aye eMasedoniya. (2 Khor. 1:15, 16) Njengobe kwenteka kubabonisi labajikeletako lamuhla, indlela yabo yekuhambela emabandla iyashintja ngaletinye tikhatsi. Lushintjo lolunjalo alubangelwa tintfo letingakabaluleki nobe tizatfu tebugovu, kodvwa lusuke lubangelwa timo letiphutfumako. Endzabeni yaPawula, lokwamenta kutsi ashintje luhambo lwakhe lwekuvakashela bazalwane baseKhorinte, kungobe abefuna kuzuzisa lelo bandla. Njani?

7 Ngesikhatsi Pawula acedza kwenta luhlelo lwakhe, weva tindzaba letibuhlungu tekutsi libandla laseKhorinte lite bunye futsi livumela kutiphatsa lokungcolile. (1 Khor. 1:11; 5:1) Kute alungise leso simo, wabhala seluleko lesinemandla encwadzini yekucala lebeyiya eKhorinte. Esikhundleni sekutsi agibele umkhumbi aye eKhorinte, Pawula wancuma kutsi labazalwane abanike sikhatsi sekusebentisa leselukeko kute kutsi nasekabavakashela akhone kubakhutsata. Naku Pawula lakubhala encwadzini yakhe yesibili kute abacinisekise ngetizatfu letimente washintja luhambo lwakhe: “Ngibita Nkulunkulu kutsi abe ngufakazi wami wekutsi mine ngangisita nine ngekungaphindzi kwami ngite eKhorinte.” (2 Khor. 1:23) Singabalingisi baphikisi baPawula; kodvwa asihloniphe labo lababekwe kutsi basicondzise. Senta kahle kulingisa Pawula njengobe naye alingisa Khristu.—1 Khor. 11:1; Heb. 13:7.

LETINYE TIBONELO LETINHLE KAKHULU

8. Ngusiphi sibonelo Rebheka lasibekela sona?

8 “Yebo, [ngitimisele] ngitawuhamba nayo.” (Gen. 24:58) Ngalamavi, Rebheka waphendvula make wakhe nemnakabo ngesikhatsi abatjela kutsi utimisele kubashiya ahambe nemuntfu langamati emakhilomitha langetulu kwa-800 kute abe ngumfati wendvodzana ya-Abrahama, Isaka. (Gen. 24:50-58) Yebo waRebheka waba nguYebo, futsi waba ngumfati wa-Isaka lowetsembekile nalowesaba Nkulunkulu. Wahlala emathendeni kuphila kwakhe konkhe njengesihambi eVeni Lesetsembiso. Ngesizatfu sekutsi abetsembekile, wabusiswa ngekutsi abe ngukhokho weNtalo letsenjisiwe, Jesu Khristu.—Heb. 11:9, 13.

9. Ruthe wetsembeka njani emavini akhe?

9 “Cha, sitawuhamba nawe siye esiveni sakini.” (Rut. 1:10) BoRuthe na-Opha labebabafelokati bakaMowabi bachubeka basho lamavi kumaketala wabo Nawomi naye lobekangumfelokati, ngesikhatsi abuyela eBhetlehema esuka kaMowabi. Ekugcineni, Opha wabuyela emuva nakeva Nawomi abacelisisa. Kodvwa Cha waRuthe waba nguCha. (Fundza Ruthe 1:16, 17.) Wetsembeka kuNawomi futsi wahlala naye washiya ngisho umndeni wakubo nenkholo yemanga yakaMowabi. Wachubeka akhonta Jehova ngekwetsembeka futsi wabusiswa ngekutsi abe ngulomunye webafati labasihlanu Matewu latsi babokhokho baKhristu.—Mat. 1:1, 3, 5, 6, 16.

10. Yini leyenta Isaya waba sibonelo lesihle kitsi?

10 “Nangu mine, tfuma mine!” (Isa. 6:8) Ngembikwekutsi Isaya asho lamavi, embonweni  lomangalisako wabona Jehova ahleti esihlalweni saKhe sebukhosi ngetulu kwelithempeli laka-Israyeli. Njengobe abukile, Isaya weva Jehova atsi: “Ngitawutfuma bani? Ngubani lotasiyela?” Lesi bekusimemo sekuba ngumkhulumeli waJehova kute amemetele umlayeto waNkulunkulu kubantfu baKhe labangalaleli. Isaya wetsembeka emavini akhe—Yebo wakhe waba nguYebo. Wakhonta ngekwetsembeka njengemphrofethi iminyaka lengetulu kwalengu-46 amemetela umlayeto wekubhujiswa kwalabo labangalaleli netetsembiso tekuvusetelwa kwekukhonta kweliciniso.

11. (a) Yini leyenta kwetsembeka emavini etfu kubaluleke? (b) Ngutiphi tibonelo letitecwayiso talabo labangazange betsembeke?

11 Yini leyenta Jehova watsi sibhalelwe letibonelo eVini lakhe? Kubaluleke kangakanani kutsi Yebo wetfu abe nguYebo? LiBhayibheli lecwayisa ngekutsi umuntfu ‘longatigcini tetsembiso’ usemkhatsini walabo ‘labafanelwe kufa.’ (Rom. 1:31, 32) Faro waseGibhithe, iNkhosi Zedekiya yakaJuda kanye na-Ananiyase naSafira, basemkhatsini wetibonelo letimbi letiseBhayibhelini tebantfu Yebo wabo longazange abe nguYebo. Bonkhe baba nemiphumela lebuhlungu futsi batibonelo letisecwayisako lamuhla.—Eks. 9:27, 28, 34, 35; Hez. 17:13-15, 19, 20; Imis. 5:1-10.

12. Yini lengasisita kutsi setsembeke emavini etfu?

12 Njengobe siphila “emalangeni ekugcina,” situngeletwe bantfu labangaketsembeki ‘labanesimo sekumesaba Nkulunkulu, kodvwa babe bawaphika emandla ako.’ (2 Thim. 3:1-5) Asente konkhe lokusemandleni etfu kutsi singatihlanganisi nebantfu labanjalo. Esikhundleni saloko, kufanele sihlale sitihlanganisa nalabo labalwela kutsi Yebo wabo abe nguYebo.—Heb. 10:24, 25.

YEBO WAKHO LOBALULEKE KAKHULU

13. Ngumuphi Yebo lobaluleke kakhulu loshiwo ngumlandzeli waJesu Khristu?

13 Setsembiso lesibaluleke kakhulu umuntfu langasenta sitsintsa kutinikela kwakhe kuNkulunkulu. Labo labafuna kuba bafundzi baJesu banelitfuba lekuvuma batsi Yebo etimeni letitsatfu letimayelana nalesifiso sabo. (Mat. 16:24) Ngesikhatsi labadzala belibandla lababili bacoca nemuntfu lofuna kuba ngummemeteli longakabhajatiswa, babuta loyomuntfu nangu umbuto: “Ufuna mbamba yini kuba ngulomunye waboFakazi BaJehova?” Ngekuhamba kwesikhatsi njengobe lomuntfu sekanebuhlobo lobuhle naJehova futsi afuna kubhajatiswa, labadzala batawuhlangana naye, bambute lombuto: “Utinikele yini kuJehova ngemthantazo?” Ngelilanga lekubhajatiswa labo labatewubhajatiswa bayabutwa: “Ngesisekelo semhlatjelo waJesu Khristu, sewuphendvukile yini etonweni takho, watinikela kuJehova kute wente intsandvo yakhe?” Ngako embikwabofakazi labanyenti laba labatewubhajatiswa  bayavuma batsi Yebo batawuchubeka bakhonta Nkulunkulu kute kube phakadze.

Wetsembekile yini “kuYebo” wakho lobaluleke kakhulu?

14. Ngukuphi kutihlola lokudzingeka sihlale sikwenta?

14 Ngisho nobe usandza kubhajatiswa nobe sewuneminyaka leminyenti ukhonta Nkulunkulu, kudzingeka uhlale utihlola utibute imibuto lefanana nalena: ‘Njengobe ngilingisa Jesu Khristu, ngiyachubeka yini ngetsembekile kuYebo wami lobaluleke kakhulu? Ngiyachubeka yini ngilalela Jesu ngekutsi ngente umsebenti wekushumayela newekwenta bafundzi ute kucala ekuphileni kwami?’—Fundza 2 Khorinte 13:5.

15. Ngukutiphi tincenye tekuphila lapho kubaluleke kakhulu kutsi Yebo wetfu abe nguYebo?

15 Kwetsembeka esifungweni setfu sekutinikela kusho kutsi kufanele setsembeke nakuletinye tintfo letibalulekile. Nasi sibonelo: Ushadile yini? Nangabe kunjalo, chubeka uhlonipha sifungo lesiligugu lowasenta sekumtsandza nekumphatsa kahle loyo loshade naye. Sikhona yini sivumelwane sebhizinisi losentile nobe ugcwalise lifomu lekwenta leminye yemisebenti yebuKhristu? Nangabe kunjalo, tsembeka kuleso sivumelwane futsi ukwente loko lowetsembise kutsi utakwenta. Wemukele simemo sekudla nemuntfu lobonakala aphansi yini? Nangabe ukwentile loko, ungasephuli leso setsembiso nangabe utfola lesinye simemo lesivela kulotsite lobonakala ancono. Ukhona yini umuntfu lowetsembise kutsi utawubuyela kuye ngesikhatsi ushumayela emtini ngemuti? Nangabe kunjalo, yenta konkhe lokusemandleni akho kutsi Yebo wakho abe nguYebo, futsi Jehova utawubusisa umsebenti lomentela wona.—Fundza Lukha 16:10.

KUZUZA KUMPHRISTI WETFU LOMKHULU NASENKHOSINI

16. Nangabe sehluleka kwenta loko lesetsembise kutsi sitakwenta, yini lokufanele siyente?

16 LiBhayibheli litsi njengobe sibantfu labanesono, “sonkhe siphosisa ngetindlela letinyenti,” ikakhulukati endleleni lesisebentisa ngayo lulwimi lwetfu. (Jak. 3:2) Yini lokufanele siyente nasibona kutsi sehlulekile kwenta loko lesitse sitakwenta? UMtsetfo Nkulunkulu lawunika ema-Israyeli bewutsi umuntfu lonelicala ‘lekufunga ngekunganaki’ angaboniswa umusa. (Lev. 5:4-7, 11) Lomtsetfo uyasebenta nakumaKhristu lenta sono lesinjalo. Nangabe sisivuma leso sono lesisentile, ngemusa Jehova utasitsetselela ngemPhristi Lomkhulu, Jesu Khristu. (1 Joh. 2:1, 2) Kute Nkulunkulu achubeke asibonisa umusa, kufanele sibe netitselo letikhombisa kutsi siphendvukile ngekutsi singaphindze sisente leso sono, sente konkhe lokusemandleni etfu kute silungise wonkhe umonakalo lobangelwe kukhuluma kwetfu singakacabangi. (Taga 6:2, 3) Kuliciniso kutsi kufanele sicabangisise ngembikwekutsi sente tetsembiso lesitawehluleka kutigcina.—Fundza Umshumayeli 5:2.

17, 18. Nguliphi likusasa lelimangalisako lelitawutfolwa ngulabo labenta Yebo wabo abe nguYebo?

17 Tonkhe tikhonti taJehova letichubeka tenta Yebo wato ube nguYebo, titawuba nelikusasa lelihle. Labagcotjiwe labangu-144 000, batawuphila ezulwini naJesu eMbusweni wakhe, futsi “bayawubusa naye [njengemakhosi] iminyaka leyinkhulungwane.” (Semb. 20:6) Bantfu labatigidzi bona batawuzuza ngaphansi kwekuBusa kwaKhristu emhlabeni lolipharadisi. Angeke basagula futsi batawusitwa kutsi bacabange ngendlela lefanele.—Semb. 21:3-5.

18 Nasichubeka setsembekile ekuvivinyweni kwekugcina ekupheleni kwekuBusa kwaJesu Kweminyaka Leyinkhulungwane, angeke sisaba nesizatfu sekungabata lokushiwo ngulomunye umuntfu. (Semb. 20:7-10) Yebo wabo bonkhe bantfu utawuba nguYebo naCha abe nguCha. Wonkhe umuntfu lotawube aphila ngaleso sikhatsi utamlingisa ngalokuphelele Babe wetfu wasezulwini lonelutsandvo, Jehova, ‘longuNkulunkulu lowetsembekile.’—Hla. 31:5.