Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Imibuto Levela Kubafundzi

Imibuto Levela Kubafundzi

Sisengakabi boFakazi, mine nemkami sasebentisa luhlelo lolwatiwa ngekutsi yi-in vitro fertilization ngesizatfu sekutsi besifuna kuba nemntfwana. Akusiwo onkhe emacandza etfu lanesidvodza (emahlwili) lasebenta; lamanye agcinwa endzaweni lebandzako. Kufanele yini achubeke agciniwe, nobe kufanele alahlwe?

Lena ngulenye yetindzaba letibalulekile bantfu labashadene labahlangabetana nayo nangabe bakhetse kusebentisa loluhlelo lwe-in vitro fertilization (IVF). Bantfu labashadene batawulandzisa kuJehova ngesincumo labasentako. Kungase kusite kuhlola kutsi lendlela yekwenta umfati atetfwale isebenta njani.

Nga-1978, lomunye umfati waseNgilandi waba wekucala kubeleka umntfwana ngekutsi kuhlanganiswe sidvodza nelicandza ebhodleleni. Abengakhoni kutfola bantfwana ngesizatfu sekutsi ematfumbu akhe ekuhambisa licandza abevalekile, abangela kutsi sidvodza singahlangani nemacandza akhe. Betemphilo bakhipha kuye licandza leselilungele kuhlangana nesidvodza balifaka ebhodleleni, base balihlanganisa nesidvodza sendvodza yakhe. Lelicandza lelihlangene nesidvodza lebeselilihwili laniketwa sikhatsi sekutsi likhulakhule lase lifakwa esibeletfweni salomfati. Ngemuva kwesikhatsi, wabeleka umntfwana wentfombatana. Lendlela leyasetjentiswa yase ibitwa ngekutsi yi-in vitro fertilization, nobe i-IVF.

Nanobe indlela loku lokwentiwa ngayo ingehluka kuye ngelive, ngalokuvamile i-IVF ifaka ekhatsi loku: Umfati uniketwa emaphilisi latsite emaviki lambalwa kute umtimba wakhe ukhone kukhicita emacandza lamanyenti. Indvodza yona ingase icelwe kutsi iletse sidvodza lesisha isikhiphe ngekushaya indlwabu. Lamacandza ahlanganiswa nesidvodza esibhedlela. Emacandza lamanyenti angase ahlangane nesidvodza bese ayehlukana akhe emahlwili lamanyenti. Nasekwendlule lilanga linye nobe ngetulu, lamahlwili lasandza kwakheka ayahlolisiswa kute kwehlukaniswe langaphili kahle nalaphilako, langafakwa esibeletfweni salomsikati kute akhule. Ngelilanga lesitsatfu, kuvamile kutsi kutsatfwe emahlwili laphile kahle afakwe esibeletfweni salomsikati. Kufakwa emahlwili lamabili nobe lamatsatfu laphile kahle kute kukhuliswe ematfuba ekutetfwala. Nangabe linye nobe ngetulu kulamahlwili lihlala kahle esibeletfweni futsi licale kukhula, loyo lomsikati usuke asatetfwele futsi angabeleka njengobe kuchubeka sikhatsi.

Kodvwa kutsiwani ngemahlwili langakafakwa esibeletfweni salomsikati lafaka ekhatsi lawo labebonakala angaphili kahle? Nangabe angakanakekelwa lawo mahlwili, ngekushesha angafa. Mhlawumbe ngembikwekutsi niwayekele afe lamahlwili angase agcinwe endzaweni  lebandzako. Kwentiwelani loko? Kwentelwa kutsi nangabe i-IVF yekucala ingakasebenti kahle, lamanye alamahlwili lagciniwe angaphindze asetjentiswe futsi kongeke netindleko. Nobe kunjalo, loku kusenta sitibute imibuto letsite. Ngalokuphatselene nalabantfu labatsandzanako lababute lombuto, labanyenti bakutfola kumatima kutsatsa sincumo sekutsi batawentani emahlwili abo lagcinwe endzaweni lebandzako. Kusenekwenteka ababafuni bantfwana labanyenti. Mhlawumbe sebakhulile ngeminyaka nobe bete timali tekukhulisa labo bantfwana. Bangase besabe kutsi lomfati angatsi nakatetfwala atfole emaphahla. * Nobe kushona kwemlingani wemshado nobe kushada kwalomunye embili kungase kwente lesimo sibe matima kakhulu. Bantfu labanyenti bayakhatsateka ngaloko, bese kuphumela ekutseni labanye bantfu labashadene babhadale imali yekugcina lamahlwili iminyaka leminyenti.

Nga-2008, dokotela lonelwati ngemahlwili nekukhula kwawo, wabhala ku-The New York Times kutsi tigulane letinyenti tikutfola kumatima kutsatsa sincumo ngemahlwili ato langakasebenti. Leliphephandzaba lalitsi: “Emahlwili lacishe abe ngu-400 000 agcinwe emitfolamphilo leminyenti emhlabeni futsi kuchubeka kwengeteka lamanyenti lilanga nelilanga . . . Emahlwili angaphila iminyaka lelishumi nobe ngetulu nakagcinwe kahle endzaweni lebandzako kodvwa akusiwo onkhe lachubeka aphila nakakhishwa lapho.” (Kubhala ngendlela yekutjekisa emagama sitentele.) Leliciniso lesisandza kuliveta liniketa emaKhristu sizatfu sekucabangisisa ngalendzaba. Yini lesenta sisho njalo?

EmaKhristu lashadene labhekene netincumo letihambisana ne-IVF angase acabange ngaleminye imiphumela yalolunye luhlobo lekwelashwa. UmKhristu angase ente sincumo ngekutsi yini latayenta ngalotsandzekako wakhe logula kakhulu futsi losasitwa ngimishini letsite kute aphile, njengemshini wekumenta aphefumule. EmaKhristu eliciniso ayakuhlonipha kuphila; ngalokuhambisana naloko lokushiwo ngu-Eksodusi 20:13 neTihlabelelo 36:9, akutsatsa njengalokubalulekile kuphila. I-“Phaphama!” yaMay 8, 1974, yatsi: “Ngesizatfu sekutsi bahlonipha umbono waNkulunkulu  ngekuphila, futsi bacondziswa ngunembeza wabo baphindze bahlonipha imitsetfo yahulumende, labo labanesifiso sekuphila ngetimiso teliBhayibheli angeke bavume kutsi kubulawe sigulane ngobe singeke sisaphila,” lokuyindlela leyentiwa ngemabomu yekucedza kuphila kwaso. Kuletinye timo, imishini letsite yebucwepheshe iyaye isetjentiswe kute sigulane sigcinwe siphila. Emalunga emndeni kufanele ancume kutsi sigulane sitawuchubeka yini sisebentisa lemishini nobe cha.

Kuliciniso kutsi loko akufanani nalesimo salaba labashadene labasebentise i-IVF futsi labagcine lamanye emahlwili abo. Kodvwa lenye indlela labangayisebentisa ngulena yekutsi bakhiphe lamahlwili kulendzawo lebandzako bawayekele adzimate ancibilike. Nasekakhishiwe kulendzawo lebandzako lamahlwili ngekushesha angeke asasebenta. Labo labashadene kufanele bente sincumo sekutsi bayakuvumela yini loko.—Gal. 6:7.

Bantfu labashadene labasebentisa i-IVF kute batetfwale futsi ekugcineni babe nemntfwana, bangakhetsa kuchubeka babhadala imali yekugcina emahlwili abo endzaweni lebandzako nobe bangakhetsa kuwasebentisa esikhatsini lesitako nabafuna umntfwana. Ngakulolunye luhlangotsi, labanye bantfu labashadene bangase bancume kungayibhadali imali yekugcina lamahlwili endzaweni lebandzako, batsatse ngekutsi lokuwagcina aphila ngulemishini yebucwepheshe. EmaKhristu lokufanele atsatse lesincumo anemtfwalo embikwaNkulunkulu wekusebentisa bonembeza bawo labaceceshwe liBhayibheli. Umgomo wawo loyinhloko kufanele ube kuba nabonembeza labahlobile futsi bangakhubi bonembeza balabanye.—1 Thim. 1:19.

EmaKhristu lokufanele atsatse lesincumo anemtfwalo embikwaNkulunkulu wekusebentisa bonembeza bawo labaceceshwe liBhayibheli

Lesinye sati semitsambo lekwati kukhicita ema-hormone engatini, satfola kutsi bantfu labanyenti labashadene “badidekile abati kutsi batawentani emahlwili abo lagcinwe [endzaweni lebandzako].” Sephetsa ngekutsi sitsi: “Kubantfu labanyenti labashadene, kubonakala shengatsi asikho sincumo lesihlakaniphile kulendzaba.”

Kuyacaca-ke kutsi emaKhristu eliciniso lacabangela kwenta i-IVF kufanele ahlole tonkhe tingoni letibalulekile talendlela yebucwepheshe. LiBhayibheli liyeluleka: “Umuntfu lohlakaniphile ingoti uyibona iseta, bese uyayibalekela; kantsi longenangcondvo ucondza ngco kuyo, bese uvelelwa yingoti.”—Taga 22:3, NET Bible.

Bantfu labatsandzanako labangakashadi labachutjelwa sifundvo seliBhayibheli, bafuna kubhajatiswa, kodvwa bayehluleka kushada ngalokusemtsetfweni ngesizatfu sekutsi indvodza ihlala kulelive ngalokungekho emtsetfweni. Hulumende wakulelive akakuvumeli kutsi umuntfu lohleli ngalokungekho emtsetfweni ashadele kulo. Kufanele yini basayine Bufakazi Lobutsembisa Kwetsembeka bese emvakwaloko bayabhajatiswa?

Loko kungase kubonakale kusisombululo salenkinga, kodvwa akusiyo indlela lehambisana nalokushiwo ngumBhalo yekucatulula inkinga yabo. Kute sibone sizatfu saloko, asesicale sihlole kutsi iyini injongo yekusayina Bufakazi Lobutsembisa Kwetsembeka, yini leyenta lilungiselelo lelinjalo libe khona, lisebenta njani futsi kutiphi timo.

Bufakazi Lobutsembisa Kwetsembeka, timphepha letitsite letisayinwa embikwabofakazi, tisayinwa bantfu labatsandzanako labangakavunyelwa kutsi bashade ngenca yesizatfu lesishiwo ngentasi. Kuletimphepha bayetsembisa kutsi batawetsembeka kulomunye nalomunye futsi batawenta ube semtsetfweni umshado wabo nakuvuma timo. Libandla lingabatsatsa ngekutsi sebawubhalisile umshado wabo kuNkulunkulu nakubantfu kutsi batawetsembeka kute buhlobo babo butsatfwe ngekutsi buvunyelwe ngisho nangumtsetfo.

Ngusiphi sizatfu lesenta Bufakazi Lobutsembisa Kwetsembeka busebente, futsi busebenta nini? Jehova wasungula umshado futsi uyawuhlonipha kakhulu. INdvodzana yakhe yatsi: “Loko lakuhlanganisile Nkulunkulu, akungabe kusehlukaniswa ngumuntfu.” (Mat.  19:5, 6; Gen. 2:22-24) Jesu waphindze watsi: “Wonkhe umuntfu lodivosa umkakhe ngaphandle kwanakaphingile [kutiphatsa kabi ngekwelicasi], bese ushada lomunye umfati, uyaphinga.” (Mat. 19:9) Ngako-ke ‘kuphinga’ nobe kutiphatsa lokubi ngetemacasi, ngiso kuphela sizatfu lesishiwo ngumBhalo lesingenta bantfu labashadene badivose. Nangabe indvodza kungenteka ilale nalomunye umuntfu hhayi lona leshade naye, umfati wayo lote licala angancuma kutsi uyayidivosa yini nobe cha. Nakakhetsa kuyidivosa, ukhululekile kutsi ashade nalomunye umuntfu.

Nobe kunjalo, kulamanye emave esikhatsini lesendlulile, inkholo lenemandla kulelo live beyingasilaleli leseluleko lesicacile semBhalo. Esikhundleni saloko, beyifundzisa kutsi kute sizatfu lesingavumela idivosi. Ngako-ke, kuletinye tindzawo lapho lisontfo belinemandla lamakhulu khona, umtsetfo bewungayivumeli idivosi ngisho nangephansi kwetizatfu letashiwo nguJesu. Kulamanye emave idivosi ivumelekile, kodvwa kute udivose kunetintfo letinyenti lokufanele utente futsi titsatsa sikhatsi lesidze kakhulu. Kungatsatsa iminyaka leminyenti kutsi udivose. Kuba shengatsi lisontfo nobe hulumende ‘umelana’ naloko lokuvunyelwa nguNkulunkulu.—Imis. 11:17.

Nasi sibonelo: Kungenteka bantfu labashadene bahlale eveni labangeke bakhone kudivosa nobe kulukhuni kuyitfola, mhlawumbe kutsatsa iminyaka kutsi ibe semtsetfweni. Nangabe bente konkhe lokusemandleni kute behlukane nebantfu lebebashade nabo ekucaleni futsi umtsetfo waNkulunkulu ubavumela kutsi bashade, bangasayina Bufakazi Lobutsembisa Kwetsembeka. Lelo lilungiselelo lelutsandvo lelibandla lebuKhristu lelingasetjentiswa emaveni lanjalo. Nobe kunjalo, lelilungiselelo akukafaneli lisetjentiswe emaveni lamanyenti layivumelako idivosi, ngisho nobe kuyitfola kumba ecolo nobe kulukhuni.

Ngesizatfu sekungacondzi kutsi kusayina Bufakazi Lobutsembisa Kwetsembeka kusebenta njani, labanye labahlala emaveni lakuvumelako kudivosa babutile mayelana nekusayina letimphepha kute babalekele bumatima lokungenteka babhekane nabo nabadivosa.

Kulombuto lobutwe ekucaleni, labantfu labatsandzanako labahlala ndzawonye ngalokungekho emtsetfweni bafuna kushada. Bobabili umBhalo uyabakhulula kutsi bashade; kute kubo lonebudlelwane nemuntfu labetsandzana naye ekucaleni. Inkinga nje kutsi kuhlala kwendvodza kulelive labakulo akukho emtsetfweni futsi hulumende walelive angeke awuvumele umshado wemuntfu wakulelinye live lohleli ngalokungekho emtsetfweni. (Emaveni lamanyenti tiphatsimandla tiyawuvumela umshado ngisho nobe munye walaba labashadako nobe bobabili bete timphepha letisemtsetfweni tekuhlala kulelo live.) Kulendzaba lesikhuluma ngayo, lelive liyayivumela idivosi. Ngako-ke, kusayina Bufakazi Lobutsembisa Kwetsembeka angeke kwenteke. Labantfu labatsandzanako akusho kutsi bafuna kudivosa kodvwa live labahlala kulo liyabavimbela kutsi bashade. Bobabili bakhululekile kutsi bangashada. Nakutiwa endzabeni yekutsi indvodza ihlala ngalokungekho emtsetfweni kulelive, yini labangayenta? Bangase baye kulelinye live lelite inkinga yekutsi abatalelwanga kulo. Mhlawumbe kungenteka nekutsi bashadele kulelive labahlala kulo nyalo nangabe lendvodza itawenta imetamo yekutsi itfole buve balo.

Nabente njalo labantfu labatsandzanako, benta kuphila kwabo kuvumelane netimiso taNkulunkulu nemtsetfo waKhesari. (Mak. 12:17; Rom. 13:1) Siyetsemba kutsi batawenta njalo. Nasebakwentile konkhe loko, bangafaneleka kutsi babhajatiswe.—Heb. 13:4.

^ sig. 6 Kutsiwani nangabe lombungu losakhula ubonakala ukhubatekile nobe emahlwili lamanyenti abonakala akhula esibeletfweni? Kuphatamisa loko kutetfwala ngemabomu kutawube kusho kukhipha sisu. Kuvamile kutsi nakusetjentiswa loluhlelo lwe-IVF lomsikati atetfwale (emaphahla nobe ngetulu), futsi ayakhula ematfuba ekutsi abeleke sikhatsi singakefiki nobe ophele ngekhatsi. Umfati lotetfwele imibungu leminyenti angase acelwe kutsi “akhetse kukhipha leminye,” avume kutsi munye nobe leminyenti ibulawe. Kwenta njalo kutawube kukukhipha sisu ngemabomu, lokufanana nekubulala.—Eks. 21:22, 23; Hla. 139:16.