Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Bazalwane Labadzala—Nitawubadvudvuta Yini Labo “Labaphelelwa Ngemandla”?

Bazalwane Labadzala—Nitawubadvudvuta Yini Labo “Labaphelelwa Ngemandla”?

Angela, * dzadze longakashadi loseminyakeni yabo-30 budzala, wetfukile. Ulindze kutsi kufike labadzala belibandla. Batawutsini kuye? Kuliciniso kutsi sekungemahlandla lambalwa angayi esifundvweni, kodvwa usuke adziniwe ngesizatfu sekutsi usebente lilanga lonkhe asita lasebakhulile. Ngetulu kwaloko labhekana nako lilanga ngalinye, ukhatsateke kakhulu ngemphilo yenina wakhe.

Nangabe bekungatsiwa uvakashela Angela, bowutawudvudvuta njani lomphefumulo ‘lophelelwa ngemandla’? (Jer. 31:25) Kwekucala nje, ungakulungiselela njani kuvakashela kwekwelusa lokutawudvudvuta?

CABANGA NGETIMO BAZALWANE BAKHO LABAKUTO

Ngaletinye tikhatsi, sonkhe siyadzinwa ngenca yemsebenti wetfu wekutiphilisa nobe imisebenti lesiyentela Nkulunkulu. Nasi sibonelo: Umphrofethi Danyela wativa ‘aphelelwa ngemandla’ nakatfola umbono labengawucondzi. (Dan. 8:27) Wasitwa ngesikhatsi ingilosi Gabriyeli ibonakala kuye. Lesitfunywa saNkulunkulu samupha kucondza Danyela, samcinisekisa kutsi Jehova uyivile imithantazo yakhe sate samtjela kutsi “utsandzekile.” (Dan. 9:21-23) Ngekuhamba kwesikhatsi, emavi lakhetfwe kahle lakhulunywa ngulenye ingilosi amcinisa lomphrofethi lobekaphelelwa ngemandla.—Dan. 10:19.

Cabangisisa ngetimo temuntfu lokholwa naye ngaphambi kwekutsi umvakashele

 Ngendlela lefanako, ngembikwekutsi uvakashele lotsite lokholwa naye lokungenteka kutsi uphelelwa ngemandla nobe udvumatekile, tinike sikhatsi sekutsi ucabange ngesimo sakhe. Ngutiphi tinkinga lanato? Letinkinga timcedza njani emandla? Ngubuphi buntfu lobuhle labukhombisako? Richard, umzalwane losabe ngulomdzala welibandla iminyaka lengetulu kwalengu-20, utsi: “Nginaka kakhulu loko bazalwane bami labakwenta kahle. Kucabangisisa ngetimo tabo ngembikwekutsi ngibavakashele, kwenta kutsi kube melula kutfola tindlela tekubakhutsata kuloko lababhekene nako.” Nangabe lomunye lomdzala atawuhamba nawe nanivakashela lommemeteli, kufanele nicabange ngesimo salowo mzalwane ninobabili.

YENTA BAZALWANE BAKHO BATIVE BAKHULULEKILE

Ungase uvume kutsi kutjela lotsite ngendlela lotiva ngayo kungakwenta ube nemahloni. Nasi sibonelo: Umzalwane angase akutfole kumatima kubavulela sifuba sakhe labadzala belibandla labamvakashele. Ungakhona njani kumenta ative akhululekile? Kumamatseka nekusho emavi lamcinisekisako kungase kube nemiphumela lemihle. Michael, umzalwane losaneminyaka lengetulu kwa-40 angulomdzala welibandla, ngalokuvamile nakavakashele bamemeteli ucala ngekutsi: “Uyati lokunye lokuhle ngekuba ngulomdzala welibandla kuvakashela bazalwane emakhaya abo futsi ubati kancono. Bengikubuke ngalabovu vele kukuvakashela lamuhla.”

Ungase ukhetse kuthantaza ngalokusuka enhlitiyweni nawufika uvakashele loyo mmemeteli. Emithantazweni yakhe, umphostoli Pawula wagcamisa kukholwa kwebazalwane bakhe, lutsandvo kanye nekubeketela. (1 Thes. 1:2, 3) Nawuveta indlela lotiva ngayo ngebuntfu lobuhle bebazalwane bakho, usuke ulungiselela inhlitiyo yakho neyabo kutsi nibe nencociswano leyakhako. Emavi akho angamdvudvuta. Ray, longumzalwane lomdzala welibandla lonalokuhlangenwe nako, naku lake wakusho: “Ngaletinye tikhatsi, sonkhe siyakukhohlwa lokuhle lesikufezako. Ngako-ke, nangabe lotsite asikhumbuta, kuyayidvudvuta imiphefumulo yetfu.”

BAPHE SIPHO LESIVELA EBHAYIBHELINI

NjengaPawula, ungabapha ‘sipho samoya’ ngekucoca nabo ngeliphuzu lelisemBhalweni,  ngisho nobe ungasebentisa livesi linye. (Rom. 1:11) Sibonelo saloku kutsi umzalwane locindzetelekile angase ative angakabaluleki, njengemhlabeli lowatifanisa “neludzengelo lolusetaleni.” (Hla. 119:83, 176) Nasewumchazele kafishane ngalombhalo, ungase umvetele kutsi uyaciniseka ngekutsi ‘akayikhohlwa’ imiyalo yaNkulunkulu.

Ngendlela lefanako, umfanekiso lomayelana neluhlavu lwesiliva lolulahlekile, ungamtsintsa enhlitiyweni dzadze longaseti emihlanganweni yelibandla. (Luk. 15:8-10) Loluhlavu lolulahlekile kungenteka lwaluyincenye yebuhlalu lobakhiwe ngetinhlavu letinyenti telisiliva. Nawucoca naye ngalomfanekiso, angase asitakale abone kutsi ulilunga lelibalulekile lelibandla lebuKhristu. Nasewucoce naye ngaloku, ungase umvetele indlela Jehova lamkhatsalela ngayo njengalomunye wetimvu takhe.

Emakholwa lesikanye nawo ngalokuvamile ayakujabulela kuveta loko lokusetinhlitiyweni tawo ngaloko lokushiwo liBhayibheli. Ngako-ke, akungakhulumi wena wedvwa. Nasewufundze livesi lelikhuluma ngesimo labakuso, ungase ukhetse ligama leliyinhloko nobe umusho ubacele kutsi basho lokutsite ngawo. Sibonelo saloku kutsi ngemuva kwekufundza umbhalo wa-2 Khorinte 4:16, lomdzala angase abute: “Uke watibona yini tindlela Jehova lakupha ngato emandla?” Lendlela ingenta kutsi sikhutsatane mbamba kute “sitewusitakala kanyekanye.”—Rom. 1:12.

Ngalokuvamile lesikholwa nabo bayakujabulela kuveta imibono yabo ngaloko lokuseBhayibhelini

Ungase futsi udvudvute lokholwa naye ngekucoca naye ngemuntfu lotsite lokukhulunywa ngaye eBhayibhelini lowaba sesimeni lesifana nesakhe. Ummemeteli lotiva angakajabuli angase acabange ngesibonelo saHana nobe sa-Ephafrodithu, ngaletinye tikhatsi nabo labake bacindzeteleka kodvwa labachubeka baligugu emehlweni aNkulunkulu. (1 Sam. 1:9-11, 20; Fil. 2:25-30) Kungaba kuhle kucoca ngetibonelo letinhle letiseBhayibhelini nangabe simo sikuvumela loko?

CINISEKA KUTSI UYALANDZELELA

Ungakhombisa kutsi ubakhatsalela ngalokusuka enhlitiyweni bazalwane bakho nabodzadze ngekutsi uchubeke ubanake ngemuva kwekubavakashela. (Imis. 15:36) Nawucedza kucoca ngaloko lobewumvakashele ngako, ungase ukutfole kulusito kuhlela kuhamba naye ensimini. Bernard, lomdzala lonalokuhlangenwe nako, nakabonana nemzalwane nobe dzadze lake wamvakashela, ngekuhlakanipha angase abute ngeseluleko lamniketa sona, ngekutsi atsi: “Ase usho, kwahamba kahle yini?” Nawukhombisa kutsi uyamkhatsalela ungakhona kubona kutsi usaludzinga yini lusito.

Bazalwane betfu nabodzadze bakudzinga kakhulu kutiva banakekelwa, bemukeleka futsi batsandvwa. (1 Thes. 5:11) Ngako-ke, ngaphambi kwekutsi wente kuvakashela kwekwelusa, tinike sikhatsi sekucabangisisa ngesimo saloyo mzalwane lomvakashelako. Thantaza ngayo lendzaba. Khetsa imibhalo lefanele. Nawenta njalo utawutfola emavi lakahle ekudvudvuta lomuntfu “lophelelwa ngemandla.”

^ sig. 2 Emabito ashintjiwe.