Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Jehova Wabavikela Ematfuntini Etintsaba

Jehova Wabavikela Ematfuntini Etintsaba

LOMUNYE wesifazane uphuma emnyango ekuseni kuseluvivi, abone liphasela esitubhini. Uyalitsatsa acalate, kodvwa kute muntfu esitaladini. Kungenteka kutsi lotsite ulishiye emnyango ebusuku. Ulivula kancane leliphasela bese ungena ngekushesha endlini avale umnyango. Leliphasela letincwadzi letisekelwe eBhayibhelini lokuvaliwe kusetjentiswa kwato. Ajabulele leliphasela, lona wesifazane uthantaza ngenhlitiyo abonge Jehova ngalokudla lokuligugu.

Kunyenti lebekwenteka lokufana naloku lokulangenhla ngabo-1930 eJalimane. Ngemuva kwekutsi emaNazi atsatse umbuso nga-1933, umsebenti waboFakazi baJehova wavalwa encenyeni lenkhulu yalelive. Richard Rudolph, nyalo losaneminyaka lengetulu kwelikhulu budzala, utsi: “Sasiciniseka kutsi umsebenti wekumemetela libito laJehova ngeke uvinjwe nguloko lokushiwo bantfu. Tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini bekungito lebetisisita kakhulu ekudadisheni kwetfu nasekushumayeleni. Nome kunjalo, besekungasimelula kutitfola leto tincwadzi ngenca yekutsi besetivinjelwe. Sasitibuta kutsi lomsebenti utawuchubeka njani.” * Ngekushesha Richard wabona kutsi angasifaka sandla ekutitfoleni letincwadzi ngendlela lengakavami. Loku bekutawentiwa ematfuntini etintsaba.—Khu. 9:36.

ETINDLELENI TEBASHUSHUMBISI

Nawuhamba ngemfula i-Elbe (nome iLabe), utawugcine ufike etiNtsabeni Letinkhulu (lokutsiwa yiKrkonoše), letisemnceleni weCzech Republic nePoland. Nanobe tingemamitha langu-1 600 nje kuphela, letintsaba tibitwa ngekutsi sihlenge lesibandza kakhulu lesisekhatsi neYurophu. Liyakhitsika kulendzawo sitfwatfwa sibe ngemamitha lamatsatfu kujula, simbonye letintsaba ihhafu yemnyaka. Bantfu labasitsatsa kancane simo selitulu kulendzawo bangase bavinjwe yinkhungu lenkhulu lengase ibambonye.

Eminyakeni leminyenti leyendlulile, letintsaba titakhele umncele emkhatsini wetifundza kanye nemave. Letintsaba letiyingoti bekulukhuni ngisho kuhamba hamba kuto, ngako-ke kadzeni bantfu labanyenti lebebashushumbisa tintfo letitsite bebahamba kuletintsaba. Ngabo-1930, ngesikhatsi letiNtsaba Letinkhulu tihlukanise iCzechoslovakia neJalimane, boFakazi labebatimisele bacala kusebentisa letindlela lebetihamba bashushumbisi. Bebahambelani kuto?  Kute balandze tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini letiligugu besuka nato lapho betitfolakala khona. Richard losemusha bekangulomunye walaboFakazi.

Bazalwane nabodzadze labagcokise kwebacanci betintsaba bameme bobhaki bahamba etiNtsabeni Letinkhulu eJalimane

“KUCANCA TINTSABA” LETIYINGOTI

Richard utsi: “Ngetimphelasontfo, sasiya etintsabeni singemacembu ebazalwane labasebasha labasikhombisa nobe ngetulu sigcokise kwebantfu labacanca tintsaba. Nasisuka eJalimane, kwasitsatsa cishe ema-awa lamatsatfu kudzabula letintsaba siyofika eŠpindlerův Mlýn”—indzawo bantfu labaphumula kuyo nabasemaholidini lecishe ibe ngemakhilomitha langu-16.5 kusuka eCzech. Ngalawo malanga, emaJalimane lamanyenti abehlala kuleyondzawo. Lomunye wawo bekungumlimi lowavuma kubambisana nebazalwane betfu. Bekasebentisa inkalishi ledvonswa ngemahhashi lebekalayisha ngayo tivakashi, abetfwala ngayo emabhokisi etincwadzi edolobheni lelisedvute njengobe abephatsiswa esitimeleni lesisuka ePrague. Abetsatsa lamabhokisi awayise epulazini lakhe awafihle ngephansi kwetjani bemfunyo lobomile alindze kudzimate kufike labatawutsatsa letincwadzi batiyise eJalimane.

Richard uchubeka atsi: “Nasifika kulelipulazi, besigcisha letincwadzi kubobhaki betfu, lebebentelwe kuphatsa imitfwalo leyesindzako. Ngamunye wetfu bekaphatsa emakhilogremu langaba ngu-50 etincwadzi.” Bebahamba ebusuku kute bangabonwa, besuke nakushona lilanga babuye entsatsakusa. Ernst Wiesner lobekangumbonisi wesifundza eJalimane ngalesosikhatsi wachaza lokunye lebebakwenta kute baphephe, watsi: “Bazalwane lababili bebahamba embili, nakwenteka bahlangana nemuntfu bebabhanyatisa emathoshi abo. Loku bebakwentela kutsi bazalwane labetfwele imitfwalo yetincwadzi lebebabalandzela ngemamitha lalikhulu, babhace emahlatsini lasedvutane nendlela baze labazalwane lababili labahamba embili bente timphawu letikhombisa kutsi sekute muntfu, lebebatishintja njalo ngeliviki.” Nome kunjalo, emaphoyisa aseJalimane labegcoka lokuluhlata sasibhakabhaka, kwakungesiwo wona kuphela layingoti.

Richard nakakhumbula utsi: “Ngalobunye busuku kwakudzingeka kutsi ngisebente sikhatsi lesidze, ngako ngasuka ngaya eCzech sebahambile labanye bazalwane. Kwakumnyama futsi kunetinkhungu, ngangichachatela njengobe ngangihamba emvuleni lehambisana nemakhata lashubisa umnkantja. Ngaduka  etihlahleni letimfishane tephayini kwaze kwaphela ema-awa lamanyenti ngingayitfoli indlela. Bacanci betintsaba labanyenti bafela kulendzawo. Ngaze ngahlangana nebazalwane entsatsakusa sebabuya.”

Lelicembu lelincane lebazalwane labanesibindzi belihamba njalo ngeliviki kuletintsaba cishe iminyaka lemitsatfu. Ebusika, bebahambisa letincwadzi letiligugu basebentisa ticatfulo tekuhamba echweni. Ngaletinye tikhatsi emacembu ebazalwane labangu-20 bewaphuma emnceleni emini bahambe etindleleni tebacanci betintsaba. Kute babonakale shengatsi balicembu lebacanci betintsaba, bebahamba nalabanye bodzadze. Labanye babo bebahamba embili bajikijele tigcoko tabo emoyeni nangabe kukhona labakusolako.

Sitfwatfwa besenta kube yingoti kuhamba kuletiNtsaba Letinkhulu

Yini lebeyenteka ngesikhatsi lalabetfwele letincwadzi sebabuye nato kuloluhambo lwabo lwasebusuku? Kwakwentiwa emalungiselelo ekutsi tabiwe ngekushesha. Kanjani? Tatipakishwa kube shengatsi yinsipho bese tiyiswa esiteshini sesitimela eHirschberg. Lamaphasela bekabese ayiswa etincenyeni letehlukene taseJalimane, lapho bazalwane nabodzadze bebatibeka ngekucophelela kulabo labakholwa nabo njengobe kuchaziwe ekucaleni kwalendzaba. Bonkhe labebanencenye kulomshoshaphansi bebasebenta ngaleyondlela kangangekutsi nome ngubani lobengawudalula bekangabanga umonakalo lomkhulu. Kwaba njalo ngalelinye lilanga singakalindzeli.

Nga-1936, yatfolakala indzawo lokwakufikela kuyo tincwadzi eceleni kwaseBerlin. Etintfweni letatfolakala lapho kwakunemaphasela lamatsatfu labekatfunyelwe ngumuntfu longatiwa eHirschberg. Emaphoyisa aphenya asebentisa indlela lekubhalwe ngayo kuleliphasela kute atfole umuntfu lolilunga lelihamba embili lalomshoshaphansi futsi ambopha. Ngekushesha ngemuva kwaloko, labanye basolwa lababili, lokufaka ekhatsi Richard Rudolph, baboshwa. Ngesizatfu sekutsi labazalwane balivuma licala labebatfweswe lona, kwesikhashana labatsite bakwati kuchubeka naloluhambo lobeluya ngekuya luba yingoti.

SIFUNDVO LESISITFOLAKO

Letincwadzi lebetiletfwa ngabobhaki, kuhanjwa nato etiNtsabeni Letinkhulu betibalulekile kuboFakazi baseJalimane kute batfole tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini sikhatsi lesitsite. LetiNtsaba Letinkhulu tatingasiyo kuphela indlela leyayisetjentiswa. Tindlela letifana nato betikhona emnceleni weJalimane neCzechoslovakia, kwaze kwaba ngu-1939 ngalesikhatsi emabutfo aseJalimane angena eCzechoslovakia. Kulamanye emave labomakhelwane beJalimane njengeFulansi, iNetherlands neSwitzerland, boFakazi bakulamave kanye nebaseJalimane bebafaka kuphila kwabo engotini kute bazalwane babo labahlushwako batfole tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini.

Lamuhla labanyenti betfu bangatitfola tincwadzi letisekelwe eBhayibhelini ngemanani labatifuna ngawo nangetindlela letehlukehlukene, kungaba kuseHholweni nobe ku-Web site letsi jw.org. Kungete kwaba kuhle yini kutsi ucabangisise ngalokwentekile kute ukhone kutfola tonkhe letintfo? Mhlawumbe awukatitfoli ngendlela lemangalisako njengekuhamba ekhatsi nebusuku etintsabeni letigcwele sitfwatfwa kodvwa kudzingeke kutsi bazalwane labanyenti bente umsebenti lomkhulu ngekungatigodli kute utitfole.

^ sig. 3 Abesebandleni laseHirschberg eSilesia. Lidolobha laseHirschberg nyalo kutsiwa yiJelenia Góra eningizimu-nshonalanga yePoland.