Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Kunakekela Lasebakhulile

Kunakekela Lasebakhulile

“Bantfwana, akukafaneli sitsandze ngelivi nobe ngemlomo kuphela, kodvwa kufanele sitsandze ngetento nangeliciniso.”—1 JOH. 3:18.

1, 2. (a) Ngubuphi bumatima imindeni leminyenti leba nabo, futsi loko kuphakamisa miphi imibuto? (b) Batali nebantfwana bangahlangabetana njani netimo letishintjako?

KUNGABA buhlungu kakhulu kubona batali bakho labake baba nemandla futsi bakwati kutentela tintfo kutsi nyalo abasakhoni kutinakekela. Kungenteka kutsi umtali wakho uwile wephuka, mhlawumbe sewucala kudideka nekulahlekelwa yingcondvo, nobe kutfolakele kutsi unesifo lesimatima. Ngakulolunye luhlangotsi, bantfu lasebakhulile bangase bakutfole kumatima kwemukela kutsi lushintjo lolwenteka ekuphileni kwabo nobe letinye timo kungabenta bangasakwati kutinakekela. (Jobe 14:1) Yini lengase yentiwe? Banganakekelwa njani?

2 Lesinye sihloko lesikhuluma ngekunakekela lasebakhulile sitsi: “Nanobe kumatima kucoca ngetindzaba letimayelana nekukhula, kodvwa umndeni lococile ngaletimo futsi wavumelana ngetindlela letingasetjentiswa ungakutfola kumelula kuhlangabetana nanobe yini lengenteka.” Kukhulumisana lokunjena kubalulekile nangabe sivuma kutsi lusizi lolubangelwa kukhula ngeke sikwati kulubalekela. Nanobe kunjalo, singakhona kutilungiselela futsi sente tincumo tisengakefiki leto tikhatsi. Ase sihlole kutsi imindeni ingabambisana njani ngelutsandvo nayilungiselela kuhlangabetana naleto timo.

KULUNGISELELA “TINSUKU TEKUHLUPHEKA”

3. Yini lokungase kudzingeke imindeni iyente lapho sidzingo sekunakekela batali lasebakhulile sikhula? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.)

3 Kunesikhatsi lapho bantfu labanyenti lasebakhulile bangasakhoni  kutinakekela, futsi sebadzinga lusito lolutsite. (Fundza Umshumayeli 12:1-7.) Nangabe batali lasebakhulile bangasakhoni kutinakekela, bona kanye nebantfwana babo lasebakhulile kufanele bancume kutsi ngutiphi tindlela letincono labangatisebentisa nalabangakhona kutibhadalela. Kukuhlakanipha kuba nemhlangano njengemndeni nicoce ngendlela leningabambisana ngayo, ngetidzingo letikhona, kanye nangetindlela letingasetjentiswa. Bonkhe labatsintsekako, ikakhulukati batali, kufanele bayivete ngekukhululeka indlela labativa ngayo futsi bachaze onkhe emaciniso ngendlela leveta kucabangela. Bangacoca nangekutsi nangabe batali bangatfola lusito lolunyenti, bangakhona yini kuchubeka basekhaya labo. * Bangase bacabange nangekutsi kungakanani umuntfu ngamunye langakwenta kute kutfwaliswane lomtfwalo. (Taga 24:6) Nasi sibonelo: Labanye bangakhona kunakekela laba lasebakhulile onkhe malanga kantsi labanye bangakhona kusekela ngetimali. Bonkhe kufanele bati kutsi nguloyo naloyo unendzima yakhe. Nanobe kunjalo, indzima yemuntfu ngamunye ingashintja njengobe sikhatsi sichubeka futsi kungase kudzingeke kushintjwane kuleminye imisebenti.

4. Emalunga emndeni angalutfola kuphi lusito?

4 Nasewucala kunakekela batali lasebakhulile, tinikete sikhatsi sekufundza kabanti ngesimo sabo. Nangabe umtali wakho anesifo lesitawuchubeka siba sibi kakhulu, fundza kutsi ngutiphi tintfo letingase tenteke njengobe sikhatsi sichubeka. (Taga 1:5) Tsintsana nemahhovisi ahulumende lanetinhlelo tekunakekela lasebakhulile. Yetama kutfola kutsi ngutiphi tintfo letikhona emmangweni letingenta lomsebenti wakho ube melula futsi ukwati kuwenta ngendlela lencono. Lushintjo loluba khona etimeni temndeni wakho lungakwenta ube nemiva leshintjashintjako, lefaka ekhatsi kwetfuka, kudideka nobe kutiva shengatsi ulahlekelwe. Khuluma nemngani lometsembako umchazele indlela lotiva ngayo. Ngetulu kwako konkhe, tfululela sifuba sakho kuJehova. Angakunika kuthula kwengcondvo lokudzingako kute ubhekane nanobe ngusiphi simo.—Hla. 55:22; Taga 24:10; Fil. 4:6, 7.

5. Kungani kukuhlakanipha kukufuna kusenesikhatsi kwatiswa lokumayelana netindlela tekunakekela lasebakhulile?

5 Ngekuhlakanipha, labanye bantfu lasebakhulile nemindeni yabo bafuna kwatiswa kusenesikhatsi mayelana netindlela tekunakekela letingase tisetjentiswe, njengekutsi kungenteka yini umtali ahlale nendvodzana nobe indvodzakati yakhe, kungasetjentiswa yini tindzawo talasebakhulile nobe letinye tintfo letikhona emmangweni. Basuke babonile kutsi kungase kuvele ‘kuhlupheka nelusizi,’ ngako batilungiselela kusenesikhatsi. (Hla. 90:10) Imindeni leminyenti ayitilungiseleli, futsi ibese iphoceleleka kutsi itsatse tincumo letimatima ngekubhudvutela nasekuvele inkinga. Lesinye sati sitsi “lesi kusuke kusikhatsi lesibi kakhulu sekwenta tincumo letinjalo.” Nangabe kwentiwa tintfo ngekubhudvutela, emalunga emndeni angase acindzeteleke bese kuba nekungevani. Ngakulolunye luhlangotsi, kuhlela tintfo kusenesikhatsi kwenta kutsi kungabi matima kushintja nangabe sekudzingeka.—Taga 20:18.

Umndeni ungahlangana ndzawonye kute ucoce ngendlela letinganakekelwa ngayo tidzingo (Fundza sigaba 6-8)

6. Batali kanye nebantfwana babo bangazuza njani ngekucoca ngekutsi laba lasebakhulile batawuhlala kuphi?

6 Ungase ukutfole kumatima kukhuluma nebatali bakho ngekutsi batawuhlala kuphi nobe kutsi kungase kudzingeke batfutse. Nanobe kunjalo, labanyenti batfole kutsi kukhuluma ngaletintfo kuba lusito lolukhulu esikhatsini lesitako. Kwentiwa yini loko? Kungobe bahlela tindlela letisebentisekako ngekutsi bakhulume ngekukhululeka futsi babonise kucondza kusesekuhle. Batfola kutsi kuveta imibono yabo kusenesikhatsi ngelutsandvo nangemusa, kwenta kube melula kutsatsa tincumo nasekudzingeka. Ngisho nalapho bantfu lasebakhulile bafuna kuhlala bodvwa futsi bachubeke batinakekela nabasakhona, kuzuzisa kakhulu kucoca nebantfwana babo ngendlela labangafisa kunakekelwa ngayo nasekuvela sidzingo.

7, 8. Ngutiphi tintfo lokungaba kuhle kutsi imindeni ikhulume ngato futsi kungani kunjalo?

 7 Batali, nanisakhuluma ngetintfo letinjena kufanele nichazele imindeni yenu ngetifiso tenu, ngetimo temali nangetindlela lenifisa kutsi tisetjentiswe. Loko kungenta imindeni ikwati kwenta tincumo letikahle nangabe kuvela simo lapho ningakhoni kutincumela khona. Batawukhona kutihlonipha tifiso tenu futsi baciniseke kutsi niyatentela tincumo nangabe nisakhona. (Ef. 6:2-4) Nasi sibonelo: Ulindzele kutsi umntfwana wakho akucele kutsi uyewuhlala naye nemndeni wakhe yini, nobe ulindzele lokunye lokwehlukile? Khombisa kucabangela futsi wati kutsi akusibo bonkhe labangabona tintfo ngendlela wena lotibona ngayo, nekutsi kutsatsa sikhatsi nganobe ngubani—lokufaka ekhatsi umtali nobe umntfwana—kutsi alungise indlela lacabanga ngayo.

8 Bonkhe kufanele bati kutsi bangatibalekela tinkinga ngekuhlela kahle nangekukhulumisana. (Taga 15:22) Loko kufaka ekhatsi kukhulumisana ngetindzaba tekwelashwa nangetintfo lenitifisako. Tintfo lokukhulunywa ngato ekhadini lelitsi “Advance Medical Directive” lelisetjentiswa BoFakazi BaJehova, titintfo letibaluleke kakhulu lokufanele kucocwe ngato. Umuntfu ngamunye unelilungelo lekutfola kwatiswa mayelana nekwelashwa lokutsite, futsi unelilungelo lekukwemukela nobe kungakwemukeli. Likhadi lelitsi “Advance Medical Directive,” liyakuchaza loko umuntfu lakufisako endzabeni yekwelashwa. Kuba nemuntfu lotakukhulumela (nangabe kusemtsetfweni loko futsi kuvumelekile kukwenta), kungenta uciniseke kutsi umuntfu lometsembako utawukwentela tincumo letikahle nakudzingeka. Kungaba kuhle kutsi labo labatsintsekako babe nemakhophi ato tonkhe timphepha lokufanele batisebentise nasekudzingeka. Labanye batsetse lawo makhophi bawabeka netincwadzi telifa kanye naletinye timphepha letibalulekile letimayelana nemshuwalensi, timali, kwatiswa lokuvela emahhovisini ahulumende nalokunye lokunyenti.

KUBEKETELELA TIMO LETISHINTJAKO

9, 10. Nguluphi lushintjo lolwenteka kumuntfu losakhulile lolungase lutsintse indlela ladzinga kusitwa ngayo?

9 Etimeni letinyenti, batali nebantfwana bavame kukhetsa kutsi labatali lasebakhulile bachubeke batinakekela bona nangabe basenawo emandla. Kungenteka kutsi basakwati kutiphekela, kuhlanta indlu, kunatsa imitsi nekukhuluma kahle. Ngako bangacinisekisa bantfwana babo kutsi akukadzingeki bakhatsateke kakhulu ngabo. Kodvwa njengobe sikhatsi sichubeka, kungenteka batali bangasakhoni kuhamba, bangasakhoni kutiyela etitolo, nobe bacale kukhohlwa kakhulu, bese kudzingeka kutsi bantfwana babo babanakekele etimeni letinjalo.

10 Kudideka, kucindzeteleka, kutonela, kungeva kahle, kungaboni kahle kanye nekukhohlwa, kunguletinye tetintfo letibangelwa kuguga, kodvwa nangabe tinkinga letinjalo temphilo seticala kuvela, tingakhona kwelashwa kahle. Kufanele nisheshe nifune lusito lwabodokotela nangabe senicala kubona timphawu letifana naleti. Kungase kudzingeke kutsi bantfwana kube ngibo labatsatsa sinyatselo kulesimo. Ngaletinye  tikhatsi kungase kudzingeke kutsi kube ngibo labahamba embili ekwenteni tintfo umtali labekakhona kutentela tona. Kute bantfwana banakekele batali ngendlela lencono kakhulu, kungadzingeka kutsi babakhulumele, banake timphepha tabo futsi babashayelele imoto, babentele nalokunye lokunyenti.—Taga 3:27.

11. Yini lengentiwa kute kuncishiswe bumatima lobubangelwa kushintja kwetimo?

11 Nangabe ungakhoni kulungisa tinkinga tebatali bakho, kungase kudzingeke kwentiwe lushintjo endleleni labanakekelwa ngayo nobe endzaweni labahlala kuyo. Naluluncane lushintjo loludzingekako, kungaba melula kakhulu kulwenta. Nangabe uhlala khashane nebatali bakho, kungenela yini kutsi umKhristu lotsite nobe makhelwane ahle aya kubo ayewubahlola bese uyakuchazela kutsi banjani? Badzinga kusitwa ngekuphekelwa nangekuhlantelwa indlu kuphela yini? Nangabe ekhaya labo kungentiwa lushintjo loluncane, kungaba melula yini ngabo futsi kuphephe kutsi bahambahambe, bageze, bente naletinye tintfo? Mhlawumbe kuphela kwentfo batali lasebakhulile labayidzingako kute bakhone kuchubeka batinakekela, kutsi kube nemuntfu lobanakekela ekhaya labo. Kodvwa-ke, nangabe bangeke baphephe nabatihlalela bodvwa, kungase kudzingeke kutsi banakekelwe ngaso sonkhe sikhatsi. Kunobe ngusiphi simo, kufanele uhlolisise kutsi nguluphi lusito lolukhona endzaweni yakini. *Fundza Taga 21:5.

INDLELA LABANYE LABAHLANGABETANA NGAYO NALESIMO

12, 13. Bantfwana lasebakhulile labahlala khashane nebatali babo bachubeke njani babahlonipha futsi babanakekela?

12 Bantfwana lababatsandzako batali babo bafuna kutsi bahlale kahle. Nangabe bati kutsi batali babo banakekeleke kahle, bativa banekuthula kwengcondvo. Nanobe kunjalo, ngenca yaleminye imitfwalo labanayo, bantfwana labanyenti lasebakhulile bahlala khashane nebatali babo. Etimeni letinjalo, labanye basebentisa sikhatsi sabo sekuphumula kute bavakashele batali babo futsi banakekele tidzingo tabo, babentele nemisebenti labangasakhoni kutentela yona. Kubashayela lucingo njalo—ngisho onkhe emalanga nakungenteka—kubabhalela tincwadzi, nobe kubatfumelela ema-e-mail kungacinisekisa batali kutsi bayatsandvwa.—Taga 23:24, 25.

13 Ngisho nobe simo sinjani, indlela batali bakho labanakekelwa ngayo lilanga ngalinye kudzingeka ihlolisiswe. Nangabe uhlala khashane nebatali bakho futsi baBoFakazi, ungakhuluma nalabadzala belibandla labakulo, ubacele kutsi bavete imibono yabo. Ungakhohlwa kuthantaza ngalendzaba. (Fundza Taga 11:14.) Ngisho nobe batali bakho bangasibo BoFakazi, kufanele ‘uhloniphe uyihlo nenyoko.’ (Eks. 20:12; Taga 23:22) Kuliciniso kutsi imindeni ngeke yente tincumo letifanako. Leminye imindeni ihlela kutsi umtali losakhulile atfutse atewuhlala nawo nobe ahlale edvute nawo. Kodvwa loku ngeke kwenteke ngaso sonkhe sikhatsi. Labanye batali bakubona kuncono kungahlali nebantfwana babo lasebakhulile kanye nemindeni yabo; banconota kutihlalela bodvwa kute bangabi ngumtfwalo. Labanye kungenteka kutsi banayo imali futsi banconota kutibhadalela tindleko tekutinakekela babe bahlala ekhaya labo.—Shu. 7:12.

14. Ngutiphi tinkinga labangaba nato labo labanakekela batali?

14 Emindenini leminyenti, umtfwalo lomkhulu wekunakekela batali uvame kutfwalwa ngumntfwana munye, loyo losuke ahlala edvute nabo. Nanobe kunjalo, labo labanakekela batali kufanele baciniseke kutsi abanaki kakhulu tidzingo tebatali babo bese bakhohlwa tidzingo temindeni yabo. Umuntfu ngeke akwati kucitsa sonkhe sikhatsi sakhe nemandla anakekela batali. Timo takhe tingase tishintje, futsi kuvele sidzingo sekutsi kushintjwe indlela lobekuhlelwe ngayo tintfo. Kungenteka yini kutsi lilunga lemndeni linye selitfwele imitfwalo leminyenti? Labanye  bantfwana bangakhona yini kusita, mhlawumbe bashintjane ekunakekeleni batali?

15. Labo labanakekela lasebakhulile bangakubalekela njani kusheshe badzinwe?

15 Nangabe umtali losakhulile adzinga kusitwa njalo, kungenteka lona lomnakekelako adzinwe. (Shu. 4:6, NW.) Bantfwana lababatsandzako batali babo bafisa kubentela konkhe lokusemandleni abo, kodvwa bangase bacindzeteleke nangabe tidzingo tebatali babo tingapheli. Nangabe labo labanakekela lasebakhulile batikhandza bakulesimo kufanele babe nembono lofanele ngetintfo, futsi mhlawumbe bacele lusito. Kusita batali ngetikhatsi letitsite kungase kube kuphela kwentfo ledzingekako kute bangasheshi bayiswe ekhaya lalasebakhulile.

16, 17. Ngubuphi bumatima bantfwana labangahlangabetana nabo nabanakekela batali lasebakhulile, futsi bangabubeketelela njani? (Fundza nelibhokisi lelitsi “Kujabulela Kunakekela Batali Lasebakhulile.”)

16 Kubuhlungu kubona imiphumela yekuguga kubatali bakho lobatsandzako. Bantfu labanyenti labanakekela batali lasebakhulile bavame kuva buhlungu, kukhatsateka, kucindzeteleka, kutfukutsela, kutisola, ngisho nekuba nenzondo. Ngaletinye tikhatsi umtali losakhulile angase asho tintfo letibuhlungu nobe angabongi. Nangabe loko kwenteka, ungasheshi ucansuke. Lesinye sati sekusebenta kwengcondvo sitsi: “Indlela lencono kakhulu yekubeketelela imiva lonayo, ikakhulukati leyo lekwenta utive ungajabuli, kuvuma kutsi utiva ngaleyo ndlela. Ungenti shengatsi awubuva buhlungu nobe utisole ngendlela lotiva ngayo.” Khuluma nemuntfu loshade naye, nobe lelinye lilunga lemndeni, nobe umngani lometsembako mayelana nendlela lotiva ngayo. Kukhuluma nalabanye kungakusita kutsi ulawule imiva yakho.

17 Kungase kufike sikhatsi lapho umndeni ubabete imali nobe indlela yekuchubeka unakekela umtali ekhaya. Kungase kudzingeke kutsi umtali ayiswe ekhaya lalasebakhulile. Lomunye dzadze longumKhristu abevakashela make wakhe ekhaya lalasebakhulile cishe onkhe emalanga. Naku lakushoko ngemndeni wakubo: “Besingeke sikhone kunakekela make lilanga lonkhe njengobe bekudzingeka. Akuzange kube melula kwenta sincumo sekutsi ayiswe ekhaya lalasebakhulile. Bekumatima kakhulu. Kodvwa kwaba yindlela lencono kakhulu yekumnakekela etinyangeni tekugcina tekuphila kwakhe, futsi wakwemukela loko.”

18. Bantfu labanakekela batali lasebakhulile bangaciniseka ngani?

18 Umtfwalo wekunakekela batali bakho njengobe bakhula ungaba matima futsi ukucedze emandla. Kute indlela lengabekwa yekunakekela batali lasebakhulile lengasebentela bonkhe bantfu. Kodvwa ngekuhlela kahle, ngekubambisana kanye nekukhulumisana kahle, ngisho nekuthantaza ngalokusuka enhlitiyweni, ungakwati kufeza umtfwalo wekunakekela batali bakho lobatsandzako. Nawenta njalo, utawutiva wenetisekile ngekwati kutsi batali bakho banakekeleke kahle futsi batfola lonkhe lusito labaludzingako. (Fundza 1 Khorinte 13:4-8.) Ngetulu kwako konkhe, ungaciniseka ngekutsi utawuba nekuthula kwengcondvo Jehova lakunika labo labahlonipha batali babo.—Fil. 4:7.

^ sig. 3 Loko lokufiswa batali nobe bantfwana babo kungase kuye ngetimo tendzawo. Kuletinye tindzawo kuyintfo levamile nalenconotwako kutsi umndeni wonkhe uhlale ndzawonye nobe uchumane njalo.

^ sig. 11 Nangabe umtali wakho asahlala ekhaya, ciniseka kutsi bantfu lobetsembako labamnakekelako banato tikhiya tasendlini yakhe labangakhona kuvula ngato nakuvela simo lesiphutfumako.