Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

Indlela Yekulondvolota Umoya Wekutidzela

Indlela Yekulondvolota Umoya Wekutidzela

“Nangabe umuntfu afuna kungilandzela, akatidzele.”—MAT. 16:24.

1. Jesu wasibeka njani sibonelo lesihle kakhulu sekutidzela?

NGESIKHATSI Jesu asemhlabeni, wabeka sibonelo lesihle kakhulu sekutidzela. Abetibekela eceleni tifiso takhe netintfo lebetimjabulisa kute akwati kwenta intsandvo yaNkulunkulu. (Joh. 5:30) Ngekuhlala etsembekile kuze kube sekufeni elugodvweni, waveta kutsi umoya wakhe wekutidzela bewungapheli.—Fil. 2:8.

2. Singawukhombisa njani umoya wekutidzela, futsi kungani kufanele sente njalo?

2 Njengobe sibalandzeli baJesu, natsi kufanele sibe nemoya wekutidzela. Kusho kutsini kuba nemoya wekutidzela? Ngendlela lelula nje, kusho kutsi umuntfu uyekela tintfo letitsandvwa nguye kute asite labanye ngekutitsandzela. Ngemcondvo lotsite, kwehlukile ekubeni nebugovu. (Fundza Matewu 16:24.) Kuba bete bugovu kungasisita kutsi imiva yalabanye kanye netintfo letitsandvwa ngibo sikubeke kucala kunekwetfu. (Fil. 2:3, 4) Ecinisweni, Jesu wafundzisa kutsi kuba bete bugovu kubaluleke kakhulu ekukhonteni kwetfu. Njani? Lutsandvo emaKhristu lanalo, lokungilo lolusikhutsata kutsi sitidzele, luluphawu loluhamba embili lwebalandzeli baJesu beliciniso. (Joh. 13:34, 35) Cabanga nangetibusiso lesitijabulela ngesizatfu sekutsi siyincenye yebazalwane bemhlaba wonkhe labanemoya wekutidzela.

3. Yini lengase icedze umoya wetfu wekutidzela?

 3 Nobe kunjalo, kunesitsa lesingacedza umoya wetfu wekutidzela ngendlela lenganakeki. Lesitsa, ngumkhuba wetfu wekuba nebugovu. Khumbula indlela bo-Adamu na-Eva labakhombisa ngayo kutsi banebugovu. Eva waba nesifiso sebugovu wafuna kufana naNkulunkulu. Na-Adamu wakhombisa kuba nebugovu ngekukhetsa kujabulisa Eva. (Gen. 3:5, 6) Ngemuva kwekubangela bo-Adamu na-Eva kutsi bashiye kukhonta kweliciniso, Develi usachubeka nekulinga bantfu kutsi nabo babe nebugovu. Wakwetama loko ngisho nangesikhatsi alinga Jesu. (Mat. 4:1-9) Esikhatsini setfu, Sathane uphumelele ekudukiseni bantfu labanyenti wabenta kutsi babe nebugovu ngetindlela letinyenti. Loku kufanele sikunakisise ngobe natsi singatitfola sesinalobugovu lobugcwele kulelive.—Ef. 2:2.

4. (a) Kwanyalo singakhona yini kukucedza kuba nebugovu? Chaza. (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?

4 Bugovu bungase bufananiswe nekutfomba lokuba sensimbini. Nangabe insimbi itfola umoya nome emanti, ingase icale kutfomba. Kungaba yingoti lenkhulu kungakunaki lokutfomba, ngobe kungandza kute kusiwise sakhiwo lesakhiwe ngensimbi. Ngendlela lefanako, nanobe kwanyalo singeke sikucedze kuba nesono nobe kuba nebugovu, kufanele siticaphele tingoti tako futsi sichubeke silwisana nalemikhuba. (1 Khor. 9:26, 27) Singabona njani kutsi sinetimphawu tebugovu? Futsi singatfutfuka njani ekubeni nemoya wekutidzela?

SEBENTISA LIBHAYIBHELI KUTE UHLOLE TIMPHAWU TEBUGOVU

5. (a) LiBhayibheli lifana njani nesibuko? (Buka sitfombe lesisekucaleni kwalesihloko.) (b) Nasitihlola kute sibone kutsi sinabo yini bugovu, yini lokufanele singayenti?

5 Njengobe nje singasebentisa sibuko kute sibone indlela lesibukeka ngayo, singasebentisa liBhayibheli kute sihlole loko lesingiko ngekhatsi futsi silungise nome ngumaphi emaphutsa lesiwatfolako. (Fundza Jakobe 1:22-25.) Nome kunjalo, sibuko sitawusisita kuphela nangabe sisisebentisa kahle. Nasi sibonelo: Nangabe simane sitsi nhla esibukweni, singase singakwati kubona libala lelitsite. Nangabe sitibuka esibukweni sibe sime eceleni, singase sibone lomunye umuntfu. Ngendlela lefanako, nasifuna kusebentisa liBhayibheli kute sikhone kubona liphutsa lelifana nekuba nebugovu, akukafaneli sigcine ngekulifundza nje ngaletinye tikhatsi nobe silisebentisele kubona emaphutsa alabanye.

6. ‘Singaphikelela’ njani emtsetfweni lophelele?

6 Nasi sibonelo: LiVi laNkulunkulu singalifundza njalo, ngisho namalanga onkhe, kodvwa sichubeke singatiboni timphawu tebugovu lesicala kuba nato. Kungenteka njani loko? Ase ucabange nganaku: Emfanekisweni waJakobe wesibuko, inkinga bekungasiyo kutsi lomuntfu bekangatibuki kahle. Jakobe wabhala watsi lomuntfu “uyatibuka.” Kulelivesi Jakobe wasebentisa ligama lesiGriki lelisho kubukisisa nobe kunaka ngekucophelela. Ngako-ke, beyiyini inkinga yalomuntfu? Jakobe wachubeka watsi: ‘Ubese uyesuka ahambe, ngekushesha akhohlwe kutsi unjani.’ Lomuntfu wasuka esibukweni angakakulungisi loko labekubonile. Ngalokwehlukile, umuntfu lophumelelako ‘akaphenyi umtsetfo lophelele’ nje kuphela, kodvwa uphindze “aphikelele kuwo.” Kunekutsi awubeke eceleni umtsetfo lophelele loseVini laNkulunkulu, uyaphikelela kuwo alandzele timfundziso tawo. Jesu washo intfo lefanako ngesikhatsi atsi: “Nanigcina emavi ami, nisuke nibafundzi bami sibili.”—Joh. 8:31.

7. Singalisebentisa njani liBhayibheli kute sihlole timphawu tekuba nebugovu?

7 Ngako-ke, kute uphumelele ekulweni netimphawu tebugovu, kufanele ucale ngekulifundzisisa ngekucophelela liVi laNkulunkulu. Loko kungase kukusite kute  ubone tindzawo lokudzingeka utilungise. Kodvwa kufanele wente lokungetulu kwaloko. Phenyisisa ngekutsi wente lucwaningo. Nasewuyifundze kahle indzaba leseBhayibhelini, tifake kuyo ngekutibuta imibuto lenjengekutsi: ‘Bengingenta njani mine kulesimo? Bengitawenta ngendlela lefanele yini?’ Kubaluleke kakhulu kutsi nawucedza kuzindla ngaloko lobewukufundza, wetame kukusebentisa. (Mat. 7:24, 25) Ase sicabange ngendlela lesingayisebentisa ngayo indzaba yeNkhosi Sawula neyemphostoli Phetro kute isisite sikwati kulondvolota umoya wekutidzela.

FUNDZA ESIBONELWENI SENKHOSI SAWULA LESISECWAYISO

8. Sawula abenasiphi simo sengcondvo ngesikhatsi acala kubusa, futsi wakukhombisa njani loko?

8 INkhosi yaka-Israyeli lenguSawula isecwayiso kitsi mayelana nendlela bugovu lobungacedza ngayo umoya wetfu wekutidzela. Ngesikhatsi Sawula acala kubusa, bekatfobekile. (1 Sam. 9:21) Akazange avume kujezisa ema-Israyeli labekhulume kabi ngekubusa kwakhe, nanobe abengase ative anesizatfu sekuvikela sikhundla lasinikwa nguNkulunkulu. (1 Sam. 10:27) INkhosi Sawula yasemukela sicondziso semoya waNkulunkulu ngekutsi ihole ema-Israyeli emphini yekuyoncoba ema-Amoni. Ngemuva kwaloko, ngekutitfoba yayisa ludvumo kuJehova ngenca yalokuncoba.—1 Sam. 11:6, 11-13.

9. Kwakhula njani kucabanga ngebugovu kuSawula?

9 Ngekuhamba kwesikhatsi, Sawula wavumela kucabanga kwebugovu kanye nekutigabatisa kutsi kwakheke kuye kufane nekutfomba lokonakalisa insimbi. Ngesikhatsi ancoba ema-Amaleki emphini, wabeka tifiso takhe kucala kunekulalela Jehova. Ngebugovu, Sawula wakutsatsa loko lobekusele esikhundleni sekutsi akubhubhise njengobe Nkulunkulu abeshito. Ngekutiphakamisa wabese utimisela litje lesikhumbuto. (1 Sam. 15:3, 9, 12) Ngesikhatsi umphrofethi Samuweli amtjela kutsi Jehova asikamjabulisi lesento sakhe, Sawula wetama kutivikela ngekunaka kakhulu incenye yemtsetfo waNkulunkulu labeyilalele futsi wasola labanye ngeliphutsa lakhe. (1 Sam. 15:16-21) Ngetulu kwaloko, kutigabatisa kwenta kutsi Sawula akhatsateke kakhulu ngekuhlonishwa bantfu kunekujabulisa Nkulunkulu. (1 Sam. 15:30) Singayisebentisa njani indzaba yaSawula njengesibuko kute sikwati kulondvolota umoya wekutidzela?

10, 11. (a) Loko lokwenteka kuSawula kusifundzisani mayelana nekulondvolota umoya wekutidzela? (b) Singakubalekela njani kulingisa sibonelo lesibi saSawula?

10 Kwekucala, loko lokwenteka kuSawula kusikhombisa kutsi akukafaneli sitetsembe kakhulu, sicabange kutsi nangabe sake saba nemoya wekutidzela kutawuvele kutentakalele kutsi sichubeke sinawo. (1 Thim. 4:10) Khumbula kutsi Sawula wenta lokulungile futsi wemukeleka kuNkulunkulu kwesikhashana, kodvwa wehluleka kususa bugovu lobacala kwakheka kuye. Ekugcineni, Jehova wamlahla Sawula ngenca yekungalaleli kwakhe.

11 Kwesibili, kufanele sicaphele kutsi singanaki nje kuphela tindzawo lesenta kahle kuto bese asisatinaki tintfo lokufanele sitilungise. Loku kungafana nekusebentisa sibuko kute sibuke timphahla tetfu letinsha sibe singalinaki libala lelisebusweni betfu. Ngisho nobe singase singenetiseki njengaSawula, kufanele sitimisele kubalekela nobe ngumuphi umkhuba longase usente sifanane naye. Nangabe sitfola seluleko, kufanele siciniseke kutsi asititsetseleli, futsi asiyenti inkinga ibonakale iyincane nobe sisole labanye. Kunekutsi sifane naSawula, kuncono kakhulu kwemukela seluleko.—Fundza Tihlabelelo 141:5.

12. Kuba nemoya wekutidzela kungasisita njani nangabe sente sono lesikhulu?

12 Kodvwa kutsiwani nangabe sente sono lesikhulu? Sawula abefuna kulondvolota lidvumela lakhe, futsi loko kwamvimbela kutsi alungise buhlobo bakhe  naNkulunkulu. Ngalokwehlukile kuloku, umoya wekutidzela ungasisita kutsi sincobe kwesaba kuhlazeka futsi sifune lusito lesiludzingako. (Taga 28:13; Jak. 5:14-16) Nasi sibonelo: Lomunye umzalwane wacala kubukela titfombe letikhombisa kungcola ngesikhatsi aneminyaka lengu-12 budzala, futsi wachubeka akwenta ngansense loko iminyaka lengetulu kwalelishumi. Utsi: “Bekumatima kakhulu kuchazela umkami kanye nalabadzala belibandla ngaloko lebengikwenta. Kodvwa nyalo njengobe sengibachazele, ngiva shengatsi kwetfulwe umtfwalo losindzako emahlombe ami. Labanye bangani bami badvumateka ngesikhatsi ngiyekeliswa kuba yinceku lesebentako, beva shengatsi ngibentele phansi. Kodvwa ngiyati kutsi Jehova ujabula kakhulu ngemsebenti wami nyalo kunangesikhatsi ngibukela titfombe letikhombisa kungcola, futsi umbono wakhe nguwo lobaluleke kakhulu.”

PHETRO WAKUNCOBA KUBA NEBUGOVU

13, 14. Phetro wakukhombisa njani kuba nebugovu?

13 Umphostoli Phetro wakhombisa kutidzela ngesikhatsi aceceshwa nguJesu. (Luk. 5:3-11) Nobe kunjalo, bekudzingeka alwisane nekuba nebugovu. Sibonelo saloku kutsi watfukutsela ngesikhatsi umphostoli Jakobe naJohane bacela kunikwa tikhundla letisetulu eceleni kwaJesu eMbusweni waNkulunkulu. Mhlawumbe Phetro wacabanga kutsi lesinye saletihlalo kufanele sibe sakhe ngobe Jesu abesavele atsite Phetro utawunikwa umsebenti lokhetsekile. (Mat. 16:18, 19) Kunobe ngukuphi, Jesu wabecwayisa boJakobe naJohane kanye naPhetro nabo bonkhe labanye baphostoli kutsi bangabi nebugovu betame ‘kutiphakamisa’ kubazalwane babo.—Mak. 10:35-45.

14 Ngisho nangemuva kwekutsi Jesu etame kulungisa kucabanga kwaPhetro, Phetro wachubeka akutfola kumatima kutibona ngendlela lefanele. Ngesikhatsi Jesu atjela baphostoli bakhe kutsi bebatamshiya kwesikhashana, Phetro wababukela phansi lalabanye futsi watiphakamisa ngekutsi atsi nguye kuphela lobekatawuhlala etsembekile. (Mat. 26:31-33) Kutetsemba kwakhe bekungenasisekelo ngobe ngabo lobo busuku wehluleka kubonisa umoya wekutidzela. Etama kutivikela,  Phetro waphika Jesu katsatfu.—Mat. 26:69-75.

15. Kungani sibonelo saPhetro sisikhutsata?

15 Nangetulu kwalobumatima nekwehluleka kwakhe, kuphila kwaPhetro kusibonelo lesikhutsatako. Ngekwenta imetamo nangekusitwa ngumoya longcwele waNkulunkulu, Phetro wakhona kuncoba emaphutsa akhe futsi watibamba waphindze waba nelutsandvo lwekutidzela. (Gal. 5:22, 23) Wabeketelela kuvivinywa lobekubonakala kumatima kakhulu kunaloko lobekumehlulile ekucaleni. Wakhombisa kutfobeka endleleni lenta ngayo ngesikhatsi umphostoli Pawula amekhuta embikwebantfu. (Gal. 2:11-14) Ngemuva kwekwekhutwa kwakhe, Phetro akazange abambe emagcubu abone shengatsi ulahlekelwe kuhlonishwa ngenca yekwekhutwa nguPawula. Phetro wachubeka amtsandza Pawula. (2 Phet. 3:15) Sibonelo saPhetro singasisita kutsi sibe nemoya wekutidzela.

Ngemuva kwekulungiswa, yini Phetro layenta? Besitawenta lokufanako yini natsi? (Fundza sigaba 15)

16. Singawubonisa njani umoya wekutidzela nasisetimeni letimatima?

16 Cabanga ngaloko wena lokwentako nawusetimeni letimatima. Ngesikhatsi Phetro nalabanye baphostoli baboshwa futsi babhambabulwa ngenca yekushumayela, bajabula “ngobe bebakufanele kuhlazwa ngenca yelibito laJesu.” (Imis. 5:41) Nawe ungatsatsa kuphatfwa kabi njengelitfuba lekulingisa Phetro futsi ulandzele tinyatselo taJesu ngekutsi ube nemoya wekutidzela. (Fundza 1 Phetro 2:20, 21.) Simo sengcondvo lesinjalo singakusita nalapho utfola siyalo kulabadzala belibandla. Lingisa sibonelo saPhetro esikhundleni sekutsi ucansuke.—Shu. 7:9.

17, 18. (a) Yini lesingase sitibute yona mayelana nemigomo lesinayo ekukhonteni Nkulunkulu? (b) Yini lesingayenta nasibona shengatsi kunetimphawu tebugovu etinhlitiyweni tetfu?

17 Ungazuza esibonelweni saPhetro ngisho nasemigomeni lonayo ekukhonteni Nkulunkulu. Ungatibekela imigomo lekhombisa kutsi uyatidzela. Kodvwa caphela kutsi loko ungakwenti ngobe ufuna kuphakanyiswa. Ngako-ke, tibute: ‘Sifiso sami sekutfutfukisa nekwandzisa umsebenti lengiwentela Jehova asiphatanyiswa yini kufuna kunakwa nobe kuba neligunya, njengobe kubonakala shengatsi kwaba njalo ngesikhatsi boJakobe naJohane benta sicelo sabo kuJesu?’

18 Nangabe ubona timphawu tebugovu enhlitiyweni yakho, cela Jehova kutsi akusite ulungise indlela locabanga ngayo nalotiva ngayo, bese uyatimisela kutsi ukhatimulise yena kunekutikhatimulisa wena. (Hla. 86:11) Ungase utibekele nemigomo lengeke ikwente unakeke. Nasi sibonelo: Ungetama kukhombisa incenye letsite yetitselo temoya lokutfola kumatima kuyikhombisa. Nangabe uyilungiselela kahle imihlangano kodvwa ungatsandzisisi kuhlanta liHholwa leMbuso, ungatibekela umgomo wekusebentisa seluleko lesitfolakala kuRoma 12:16.—Fundza.

19. Yini lesingayenta kute loko lesikubona esibukweni lesiliVi laNkulunkulu kungasicedzi emandla?

19 Nasitibukisisa esibukweni lesiliVi laNkulunkulu bese sibona emaphutsa nobe kutsi sinebugovu, singase siphelelwe ngemandla. Nangabe loko kwenteka kuwe, cabangisisa ngemuntfu lophumelelako lokukhulunywa ngaye emfanekisweni waJakobe. Jakobe akazange agcizelele kutsi lomuntfu washesha kangakanani kulungisa tinkinga labetibona nobe kutsi wakwati yini kutilungisa tonkhe, kodvwa watsi lomuntfu ‘uyaphikelela emtsetfweni lophelele.’ (Jak. 1:25) Lomuntfu wakukhumbula loko labekubone esibukweni futsi wachubeka atimisele kukulungisa. Nawe chubeka utibona ngendlela lefanele futsi ube nembono lolingene ngemaphutsa akho. (Fundza Umshumayeli 7:20.) Chubeka uphenyisisa emtsetfweni lophelele futsi utimisele kulondvolota umoya wekutidzela. Jehova ukulungele kukusita njengobe abasitile nebazalwane bakho labanyenti labanesono, kodvwa lababusiswa nguye aphindze abemukele.